energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad Rasvlahustuvad vitamiinid • A retinoidid • D kaltsiferoolid • E tokoferoolid • K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast, ainult loomsetes * 10 g maksapasteedist,
vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, · organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, · ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust, · aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, · vähendamaks nitrosoamiinide teket, · foolhappe ja B12vitamiini ainevahetuseks, · aju normaalseks funktsioneerimiseks, · steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe talitluseks; virgatsainete sünteesiks, sapphappe sünteesiks kolesteroolist,
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused. INFRAPUNASAUNA MÕJU NB! Infrapunasauna ei soovitata neile, kellele on paigaldatud kunstliigesed. IP-sauna kasutamisel on ka mõningad vastunäidustused: - äge vigastus - äge põletik - südame- veresoonkonna haigused - vere hüübimishäired - suured armid - kasvajad - tundlikkuse haired IP-kiirgus kandub nähtamatute valguslainetena läbi õhu ja soojendab otseselt, ilma ümbritsevat õhku kütmata. Soojenevad nahk ja nahaalused koed. IP-kiirgus põletab nahaalust rasvakihti ja vaatamata sellele, et ümbritseva õhu temperatuur on natuke üle 35o, on higistamine võrreldes tavasaunaga 3 korda intensiivsem. IP-saun aitab organismist välja viia
aktiivsete ainete sekkumine toidu seedimisse ja omastamisse; · Toidu mõju pingeseisundis ja rahulikus olekus on erinev; · Seedimise käigus moodustuvad vaheproduktid võivad ajutegevust ergutada või pärssida. Neid kolme seisukohta oleks mõistlik oma menüü koostamisel arvestada. Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7.1 Süsivesikud Toidu peamisteks süsivesikuteks on: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur); · sahharoos (peedi- või roosuhkur); · laktoos (piimasuhkur); · tärklis (taimne varuaine); · glükogeen (loomne varuaine);
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule
kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. · Õietolm Rahvameditsiin kiidab õietolmu kui nooruse säilitajat ja tervise tugevdajat. Peavalude, unetuse ja üldise väsimuse peletamiseks võtke ette õietolmu ravikuur. Õietolmul on meeldiv, kirbe varjundiga magushapu maitse. Neile, kes sageli põevad, soovitavad loodusravijad võtta õietolmu stimuleeriva vahendina kuu aja
tõstmiseks stressi vastu, ·vähendab paljude antibiootikumide toksilist efekti, ·kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest. Biotiin ·toitainete ainevahetuseks ja 50 µg Parimateks biotiiniallikateks on energia tootmiseks, teraviljatooted, pärm, maks ja kaunviljad. ·valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini tootmiseks, ·elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja mitmete rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses, ·närvisüsteemi töö reguleerimiseks, ·kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse talituse tagamiseks, ·vereringe parandamiseks,
....................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 19 lk Vitamiin K ehk naftokinoon ..............................................................19 20 lk Vitamiinide vaenlased ......................................................................20 21 lk Kokkuvõte .......
...............................................................................18 Kõrvenõges.............................................................................................................................19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID................................................................................... 20 Vitamiinid...................................................................................................................................20 Vitamiin A.............................................................................................................................. 20 Vitamiin B.............................................................................................................................. 21 Vitamiin C.............................................................................................................................. 22 Vitamiin D.......................................................
apaatsuse ja depressiooni puhul. Mullivann - Artriit- liigesepõletik. Parandab tsirkulatsiooni, aitab kõrvaldada toksilisi jäätmeid, leevendab valu. Külma vee toimel tekib kõigepealt väikeste veresoonte spasm On teada, et külm vesi aeglustab ja tugevdab, kuum vesi aga kiirendab ja nõrgendab südame kokkutõmbeid. Vesiravi sobib: Vesiravi ei sobi: Liigeseprobleemid, Ägedad põletikud liigesjäikus Haavandid, nahalõhed Südame- veresoonkonna Palavik, haigused külmetushaigused Vereringehäired Südameprobleemid Kõhukinnisus Rasedus Soolte spasmid Pahaloomulised kasvajad Unetus Neeru- ja sapikivid Stress Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed Traumade järelravi Rasvumine Tselluliit Kiirgusravi Esimene kiirgusravi tehti 1922.aastal naistekliinikus.
Need on veeslahustuvad ja rasvlahustuvad. Veeslahustuvad on kõik b-grupi vitamiinid, c-vitamiin. Rasvlahustuvad on a-, d-, e- ja k- vitamiinid. Vitamiinid on organismi elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesugustes kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides, neid võidakse nim ka katalüsaatoriteks (kiirendajateks). Vitamiinide avastamise ajalugu saab alguse 19.saj lõpukümnenditest. Termini-vitamiinid-võttis kasutusele poola teadlane Funk. Vitamiin tõlkes on ´´eluvalk´´. Vitamiinid jaotatakse 2 rühma: 1)rasvlahustuvad- sinna kuuluvad A,D,E ja K vitamiinid ja 2)vees lahustuvad- B rühma vitamiinid ja vitamiin C. Vitamiinide puudul tekkivad häireid jagatakse ka kahte rühma. Need on hüpovitaminoosid ja a-vitaminoosid. Hüpovitaminoos on põhjustatud osalisest vitamiinide puudusest. Ei ole spetsiifilisi tunnuseid sellel. A-vitaminoos on põhjustatud vitamiinide täielikust puudusest
.................................................................................................... 20 2.4.6 Pärnaõied..................................................................................................................21 3 KEEMILISED TAASTUSRAVIVAHENDID......................................................................22 3.1 Vitamiinid....................................................................................................................... 22 3.1.1 Vitamiin A................................................................................................................22 3.1.2 Vitamiin B................................................................................................................22 3.1.3 Vitamiin C................................................................................................................24 3.1.4 Vitamiin D........................................................................................
tarbimist. Head loomsete valkude allikad on linnulihas, punases lihas, kalas, munades, piimas, madala rasvasisaldusega juust, tofu. Loomsed valgud on tihti samal ajal suure rasvasisaldusega. Terviseriskide vähendamiseks on oluline vältida liha liigset tarvitamist valgu allikana. Piisavalt taimseid valke saab tarvitades igapäevaselt täisteraviljatooteid (leiba, sepikut, pastatoite). Valguallikad on tavaliselt ka väga head B-grupi vitamiinide, raua ja foolhappe allikad. Kui rasedal on probleeme kehakaaluga tuleks silmas pidada, et tema menüüs oleks vähem sahharoosi ja rasvu ning rohkem valku. Tihti soovitatakse raseduse ja imetamise ajal suurenenud toiduenergia vajaduse kompenseerimiseks süüa iga päev tavalisele toidule lisaks 100 g leiba, mis on hea valguallikas, sest sisaldab ühtlasi ka 7g valku ning katab seega ka lisandunud valguvajaduse. 5
Jahe vann (30 32 kraadi) aitab lühiajaliselt apaatsuse ja depressiooni puhul. Mõistagi on jahedal veel üldtoniseeriv toime. Mullivann: Artriit. Parandab tsirkulatsiooni, aitab kõrvaldada toksilisi jäätmeid, leevendab valu. Ebasoovitav kasutada, kui liigesed on turses reumatoidartriidi puhul. Südame-veresoonkond. Soodne kõrgvererõhu puhul. Tselluliit. Lümfinäärmete drenaaz, puhastab ja lagundab rasvkudet. Vesiravi sobib: -Liigeseprobleemid, liigesjäikus -Südame- veresoonkonna haigused -Vereringehäired -Kõhukinnisus -Soolte spasmid -Unetus -Stress -Närvisüsteemi probleemid -Jäsemete tursed -Traumade järelravi -Rasvumine -Tselluliit Vesiravi vastunäidustused: -Ägedad põletikud -Haavandid, nahalõhed -Palavik, külmetushaigused -Südameprobleemid -Rasedus -Pahaloomulised kasvajad -Neeru- ja sapikivid 1.4. Muusikateraapia India filosoofid arvasid, et muusikat ja meditsiini toidab üks ja sama vaim. Ka muusik-kirurg doktor
steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%
.....................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C.........................................................................................................................35 Vitamiin D.....................................................................................
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
Aur puhastab nahka - kõige suuremat inimorganit. Et kuumus kiirendab keha keemilisi protsesse, siis on aurusaun lihtsaim ja mugavaim viis kehasse kogunenud mürkide vabastamiseks. Auru käes avanevad poorid ja miljonid higinäärmed eritavad kehast metaboolseid ja teisi jääkaineid. Naha tekstuur, toonus ja elastsus paranevad. Kiirenenud verevarustuse ja ainevahetuse tulemusel paraneb ka naha jume. Et kulutatakse ka rohkem kaloreid, paraneb südame veresoonkonna treenitus. Aparaatne füsioteraapia - Aparaatne füsioteraapia võimaldab valu ja põletikku ravida kiiresti ja täpselt, sealjuures terveid organeid kahjustamata või koormamata. Aparaatset füsioteraapiat kasutatakse luu-, liigese-, närvisüsteemi, siseorganite ja günekoloogiliste haiguste raviks. Aqua Nature kosutav ja värskendav näohoolitsus - hoolitsuses kasutatavad tooted sisaldavad kombinatsiooni taimsest hüaluroonhappest, aaloe verast, papüüruse ekstraktist ja alpi
300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1-
Põhjus: iga C aatom annab 4 piisavalt stabiilselt sidet (iseenesest ei lagune ära, kuid ensüümid suudavad neid tekitada ja lagundada), C baasil saab üles ehitada erinevaid struktuure (Sirged, hargnevad, tsüklilised), kahe C aatomi vahel võivad olla erinevad sidemed (üksik/kaksik, kolmik sidemed on ka, aga mitte eriri biosüsteemides), C-st koosnevad molekulid omavad erinevat ruumpaigutust. O hapnik valdavates organismides (aeroobides) oksüdeerija, organismid kasutavad hapniku vabu radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline. Õgirakud ehk fagotsüüdid kasutavad vabu radikale. Mädanevas haavas toodavad õgirakud vabu radikaale, mis hävitavad haigustekitajaid. Hapnikku on päristuumsetes elemendilt kõige rohkem, 70Kg-ses inimeses on hapnikku ca 40 kg. 2 H vesinik osaleb vesiniksidemete tekkes. Biosüsteemides H_O ja H_N. Üksik vesinikside on nõrk,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
