Bütsants Karolina Toom Interjöör · Mõjutusi idast ja läänest · Mööbli materjal- puu, metall, elevandiluu, kivi · Pildid olid teostatud mosaiigi tehnikas · VOODID - Peatsi ja jalutsiga - Enamasti olid seinanisis (alkoovvooid) - Paraad voodid- baldahiinvoodid, raam toetus neljale sambale, sellele omakorda katus; kahelt või kolmelt poolt kardinaga ; materjal olened jukusest-keisrikel vooditel brokaadist ja siidist - TOOLID - X-kujuline jala partii, nikerdatud loomapead ja käpad - Raamkonstruktsiooniga, põranda lähedalt kindlustatud sidepuuga - Postjalgadel - Sirbikujuline - Suure mõjuvõimsad troonid · LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline - Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel
MEHED Kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge. Noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis. Siiani magati öösel samas särgis, mis kõige alumine oli. Kuna nüüd oli alumine särk peenest pitsist, tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Meeste riietusest Noortel meestel on lühike pluusi osa. Alumine särk on linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Mantlid on lopsakad. Taskukell Elemendid meeste riietuses Alussärk ehk camicia Jakk varrukatega või varrukateta Põlvsokid või sukad Mantel Seelik, põlvpüksid Barett Keep LÕPP
Hiinlased hakkasid brokaatkangast kuduma rohkem kui 1500 aastat tagasi. Selle luksusliku kanga valmistamisel kasutati vaid kõige peenemaid materjale – kuldseid ja hõbedasi niite, paabulinnusulgi ning siidi. Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks tasemeks. Nii kallihinnalist kangast ei saanud endale lubada igaüks. Vanas-Hiinas kasutasid brokaati tavaliselt keiserliku perekonna liikmed. Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5. aastatuhandel eKr ja arvatakse olevat arenenud pottsepakedrast. See on üks tähtsaimaid leiutisi inimajaloos, kuna see tõi kaasa transpordirevolutsiooni. 3. aastatuhandeks laienes ratta kasutamine itta, rataskaarikusse. Male juured on pärit Indiast. Kindlaid andmeid malest Indias on dateeritud aastaga 570 maj. Üheks veenvamaks argumendiks, miks peetakse just Indiat male hälliks on tõik, et malendid paiknevad
Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid, kraed, taldrikud, peekrid, maskid ja kuldsuled, rajati isegi kullast ehitisi. Põllundus. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala.Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat ja maisi
Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus). Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks.
Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma.
Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne. Muutusid materjalid ja kaunistused. Rasket sametit ja jäika brokaati hakkasid asendama siid ja pits. Kleite õmmeldi peamiselt Prantsusmaal toodetud siidist ja brokaadist, neid kasutati kogu Euroopas
Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning lilli,loomi või maastikke kujutav maitsekas tikand.Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava väljalõikega kingi,mis vaevu katsid nende varbaid ja erksavärviliste nööridega seotud põlvpüksid. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi,muutus asjalikumaks
Sel juhul on püksid valged või mustad. Kuid tänapäeval on kasutusel ka tumesinisest, veinipunasest materjalist smokinguid. Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki. Etiketi järgi kantakse smokingu juurde musta lipsu, ka siis, kui smoking on valge. Veel mõni aeg tagasi pidi härrasmees oskama sõlmida kaelasidet "liblikaks." Smokingu reväärid on siidist, pükste küljeõmblustel satiinpael. Viimasel ajal kasutatakse pidulikumail puhkudel ka valget, värvilist või brokaadist vesti, teravate või veidi ümarate nurkadega. Vesti asemel on lubatud ka must siidivöö. Cummerbund ehk siidivöö peab olema sama värvi, mis taskurätik ja kikilips. Smokingu juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad läbipaistmatud siidisokid, ballil ka valged glasee-kindad. Smokingus ei käida tänaval. Peale pannakse musta, tumesinist või tumehalli värvi mantel. Jaquette (Shakett e sabakuub)
Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Impeeriumi valitsemine Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi.
sulgede ja kunstlilledega. · Kõige iseloomulikum eesäärega, kunstlillede, lindikeste, volangide ja rüüsidega ning lõua alt laiade siidpaeltega seotud. Sute kübarat kanti igal pool, isegi kodustel vastuvõttudel. Kübara värv pidi moodustama kleidi värviga kontrasti. Kui kleit oli valge või roosa, pidi kübar olema tume. · Ballidel ja teatrites vanematel daamidel turbanitaoline purpursest sametist või brokaadist kalliskivide ja sulgedega kaunistatud peakate. Ülerõivad. Soojema ilmaga mitmesugused sallid ja rätid (moes kallid ja õrnad india kasmiirsallid). Talvel vateeritud ja karusnahaga äärestatud peleriin rotond ja karusnahast muhv. Lisandid. Kindad - sõltuvalt varruka pikkusest kas pikad, poolpikad või lühikesed, materjaliks tekstiilid või õhuke nahk. Kindaid kanti ka ballil ja teatris, pidulikud kindad kaunistatud tikandite või kalliskividega.
moodsad materjalid. Daamide kõrged saapad nööbitavad või nööritavad on laialt levinud. Must on moevärv (eriti noorte seas), kuigi ka tagasihoidlikud neutraalsed toonid hakkavad pead tõstma. Louis või Cuban lõikega konts sirutab ennast kõrgusesse ja jõuab 7cm peale. Konkureerivalt ilmub tänavapilti ka madalama kontsaga kõpskingi (pumps). Paljastatud jalga peeti ikka veel halvaks tooniks. Populaarsust võidab ka ,,buduaariking" mida valmistati siidist, satiinist, velvetist, brokaadist ja kaunistati lintide, lehikute, tuttidega. Samad kaunistusnipid võetakse üle ka pidulikuma õhtukostüümi juurde, kuhu lisatakse pandlad, pärlid, kivid Esimene maailmasõda muudab ühiskondlikke suhteid eelkõige naiste staatust. Naised, kes pidid tegema ära sõjaväkke kutsutud meeste tööd, said seeläbi rahalise sõltumatuse. Naised otsustasid, mida teha oma teenitud rahaga. Suured summad hakkasid liikuma rõiva ja jalatsiäris.
Vanemad mehed kandsid rohkem kinnisemat riietust, dekolteeritud vammuse all särki ja pikka kuube, mis oli kuni vööni avatud 2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks olid enamjaolt sametist, vildist või brokaadist barettid. Olid ka ümmarkuse lamadapõhjaline müts, mida siis kaunistati kas sulega, küljelt langeva tutiga. Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid. Moes olid punase sinise küllastunud varjundid. Kanti veinipunast, kuldset ja musta kombinatsiooni. Vältimatuks rõivastuse
· On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac · eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus · uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal · Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus · kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus · Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu - Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil · Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid edukalt vaenlaste eest · Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane · kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda, ei kasutanud mörti
kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Rõivaste eest maksti hiigelhindu. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. 17.sajandi lõpul tõi Charles II meestemoodi pärsia stiili. Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt
hotellides ja klubides. Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest, kuid tänapäeval ka tumesinisest, veinpunasest, suveks ka valgest materjalist. Smokingu reväärid on siidist, pükste küljeõmblustel satiin pael. Varem kanti ainult musta värvi vesti, kuid viimasel ajal kasutatakse pidulikumail puhkudel ka valget, värvilist või brokaadist vesti, teravate või veidi ümarate nurkadega; vesti asemel on lubatud ka must siidivöö. Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki ja musta ristlipsu. Smokingu juurde kuuluvad mustad lakk-kingad või elegantsed nahkkingad ja mustad läbipaistmatud siidisokid, ballil ka valged glassee-kindad. Smokingus ei käida tänaval. Frakk
Geograafiline mõiste: -Puntimaa (lk 9) -koht Punase mere rannikul, kust toodi Egiptusesse viirukit ja mürri. Samuti tegeles Puntimaa veel ka kulla, orjade, loomade, eebenipuu ja mitmete muude kaupade eksportimisega. Mõisted: -Baldahhiin (lk 8) ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld-, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie). -Mürr (lk 13) - healõhnaline puuvaik -Kopeerima (lk 17)- koopia ehk jäljendi tegemine -Poogen (lk 21) - Teatud suurusega paberileht II Raamat: Elu hoone Sinuhest sai täisealine. Sinuhe õppis templis. Ptahori hoiatas, et seal võib olla salakuulajaid ning seetõttu tõmbus Sinuhe teistest eemale. Seal ta kohtas Neferneferneferit.Sinuhel tekkis
Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond linasest ja teistest materjalidest riidekangaid. Keskajal olid luksuskangasteks siidi erinevad sordid, nagu brokaat, damast, atlass ja purpur (keskajal kõikvõimalikes värvitoonides siid, mis alles uusajal omandas kallihinnalise punase riide tähenduse). BROKAAT Peen, läikiv ja suursuguse mustriga siidkangas. Brokaadist valmistatakse enamasti pidulikke õhturõivaid ja kodutekstiile, hõbedase või kuldsete niitidega läbikootud raske suuremustriline riie. DAMAST Ühevärviline sissekootud piltmustriga riie. Ornamentidest on enim kasutatud lille-, looma- või ka puuviljamotiive. Esimesena valmistati Hiinas, Indias, Süürias. Tihti kasutatakse laualinade puhul. Nime sai 12 sajandil kuulsate tekstiili-linna Damaskuse järgi. Muster
Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie). (lk.9) Teeba- see oli linn Ülem-Egiptuses. Keskmise ja Uue riigi ajal oli ta Egiptuse pealinn.Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti teda Vana-Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks.Teebas asuvad muude ehitiste seas uhked Karnaki ja Luksori tempel. Teisel pool Niilust on Kuningate Org. (lk.14) Sükomoor Vana-Egiptuse püha puu. (lk.15)
Reeglina oli selleks pits. 1 pits tuli üldse kasutusele 15 sajandi lõpus ja tehti see kuld või hõbeniidist. Sellised pitsid pole hooldatavad. Araabiamaades kooti juba 6 sajandil. Itaalias 13 sajand ja mujal 14 sajand. Eestis hakatakse kuduma15.sajandil. Noored kannavad seda mis on moes vanemad seda mis on kallis. Mantlid on lopsakad. Noortel meestel lühike pluusi osa. Nüüd on alumisest tuunikast arenenud särk linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Siiani magati öösel samas särgis mis kõige alumine oli. Nüüd kui alumine särk oli peenest pitsist tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Naised kandsid paikkonniti erinevaid riideid. Ampiirstiilis, rind kinni seotud kleit. Allumine kleit on cott peal tsimaru, mis on külgedelt kokku õmblemata, et tuua esile alumine kleit. Varukad nööriti nii, et alumine särk paistis välja.
ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29
ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29
Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse valitsejaid. · Baldahhiin (lk 8) ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie). · Ammoni tempel (lk 12) - Ammoni tempel on ehitatud aastatel 1530-323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maa-alale. Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali. Ehitise sisse peidetud altariruumis hoiti jumal Ammoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste.
Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Baldahhiin (lk 8) ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie). Amoni tempel (lk 12) - Amoni tempel on ehitatud aastatel 1530-323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maa-alale. Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali. Ehitise sisse peidetud altariruumis hoiti jumal Amoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste.
1 1 4 all?» «Kõige toredamad olid nende hobused,» ütles Oudarde, «kuidas nad flaami moodi välja olid ehitud!» «Ah, kullake!» katkestas teda provintsinaine, oraa-puhku üleoleva ilmega. «Mis te oleksite siis veel öelnud, kui te oleksite kaheksateist aastat tagasi kuuekümne esimesel aastal kroonimise ajal Reimsis * olnud ja printside ja kuninga kaaskonna hobuseid näinud? Kus oli igamoodi hobuse- ja sadulatekke: ühed damastist, peenest kuld-brokaadist, nugisenahast voodriga, teised sametist, lahitsasabadega vooderdatud, kolmandad üleni kuldti-kanditega ja suurte kuld- ning hõberipatsitega. Seda raha, mis see kõik maksma läks! Ja veel ilusad paazid sadulais!» «Kõik võib ju olla,» vastas kuivalt emand Oudarde, «aga flaamlastel olid väga ilusad hobused ja eile olid nad kaupmeeste prevoo juures raekojas hiilgaval õhtusöögil, kus neile anti suhkurdatud mandleid, kaneeli-viina, vürtsitatud maiustusi ja muid haruldasi roogi.»
annaabi.ee 
