Aleksandr Blok Elulugu Bloki ema isa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti
192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last.
õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos Ta avardas eesti luule arenguvõimalusi uue luulesüsteemiga Ta püüdis luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära
elada. Efektseid sümbolistlikke lavapilte oli siiski päris mitu, eriti meeldejääv on Mimi ja Rudolfo finaaliduett, milles on välja valgustatud vaid foon ja teineteise embuses lauljad ise näha vaid siluettidena selline võte on intiimse kujundina omal kohal, või siis linnapilt, kus lisaks videoprojektsioonidele oli valgustusega loodud tõeliselt realistlik illusioon rahvarohketest linnatänavatest. Ooper räägib muretute ja kirglike boheemlaste elust, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ja Pariisi pöörane elurütm. 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud Pariisist kauni ja romantilise pildi. Selles peaks kõigile midagi südamelähedast leiduma," ütles Braun. Musikaalse koha pealt peab tõdema, et meesvokaalid jäid naisvokaalidele tublisti alla.
Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult ta kunstiande. 1882.aastal lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Leon Bonnat´ ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas´ Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet´ näitustel. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamaru illustraator ja litograafikunstnik, kes jäädvustas 19.sajandi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre´il ja teda kutsuti Montmartre hingeks. 1885 avas Aristide Bruant kabaree Le Mirliton ning Toulouse- Lautrec kavandas lugematuid plakateid, millel torkab silma eelkõige punase salliga Bruant. Tema maalid kujutavad elu Montmartre´i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja, tantsija Louise Weber. Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia
1. Natüürmort: Vaas 12 päevalillega (1888) 2. Tähistaevas 3. Kohviku terrass öösel (1888) Henri de Toulouse-Lautrec [anr'ii dö tul'uuz-lotr'ek] (24. november 1864 9. september 1901) oli prantsuse kunstnik. Ta sai kuulsaks Moulin Rouge 'i reklaamplakatiga. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja tantsija Louise Weber.i ellu peaaegu unustatud litograafia. Tuntumaid maale · 1892 "Ambassadeurs: Aristide Bruant" · 1892 "Moulin Rouge'i promenoir 'is"
Dostojevskit ei sallitud ja Puskinile eelistati Nekrassovit, sest too oli öelnud: ,,Poeet sa olla ka ju võid, kuid olla kodanik - su kohus." Ta sündis 28. novembril 1880. aastal Peterburis. Blok oli pärit aristrokraatlikust ja mõjukast perekonnast. Bloki vanaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Ta isa oli juuraprofessor Varssavis, kuid ta vanemad lahutasid ja isa hülgas pere varsti pärast poja sündi. Blok kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Ta ema oli Aleksandra Beketova, kes teenis elatist tõlkijana. Nooruspäevade suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. Tema lapsepõlv möödus jalutuskäikudes mööda Neeva kaldapealset, kus möödakäijad vaatasid talle järele ja laususid: ,,Kui ilus poiss! Kes see on?" Ning teadjamad vastasid: ,,Professor Beketovi, botaaniku lapselaps." Nooruses tõmbab teda teater, ta loeb lavalaudadelt Hamleti monoloogi, kuid ikkagi saab temast poeet
2. Pereliikmed (mis neile meeldis, iseloomustus jne) Ema Emale meeldis valmistada süüa ja hoolitseda aia eest. kõik köögiga seonduv, erinevate söökide valmistamine, retseptiraamatute lugemine ja erinevate taimede kasvatamine - söögi jaoks. Larry Larry oli lastest kõige vanem. Ta oli huvitunud kirjandusest ja kirjutas ka ise raamatut. Tal oli palju kunsti meelega sõpru. erinevate raamatute kirjutamine, kirjanik olemine ja igasugu kunstnike ja boheemlaste külla kutsumine. Kirjutusmasinal millegi kirjutamine ja üldse igasuguse kirjandusega tegelemine. Leslie - kutsutakse Les - ainuke asi, mis teda huvitab, on püstolid ja jahipidamine, ka aupaugu laskmine matustel. Margo päevitamine ja igasugu külapoiste ligitõmbamine. Enda igasugu vedelike ja kreemidega sissemäärimine. 3. Gerry ja loomad Aleco(kajakas)- sunnitööline andis enda kajaka talle Dodo(koer) -ema tõi koju Quasimodo(tuvi)- sai Geronimo(geko)- tuli tema tuppa elama
Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal, orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe "Daily Eagle" toimetaja ametist lahti. Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. Aleksandr Bloki emaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest
19. sajandi teaduse ja tehnika areng hoogustas ühiskonnas urbaniseerumist, uute tehnoloogiate ja kaupade teket ning vabrikutootmist. Tekkis vajadus levitada ja vahetada informatsiooni. Idee hakata korraldama regulaarseid maailmanäituseid tekkis Inglismaal. Sellised näitused andsid riikidele võimaluse tutvustada värskeid teaduse ja tehnika saavutusi ja võimalusi rekalamida oma toodangut. London 1851 I maailmanäitus Sümbolism on kunstivool, mis tekkis noorte boheemlaste hulgas. Sümbolism väljendas oma ajastu intelligentsi pessimismi. Leiti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. Seepärast tõmbub oma kujutluste maailma: otsiti tuge religioonist (eriline huvi vanade Idamaade usundite vastu). Väljendusvahendid põhinevad enamasti: 1. akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv, igav) 2. juugendist · Gustav Moreau ,,Oidipus ja Sfinks"
Otsustab minna Ameerikasse, et seal loenguid pidade skapitali teenida. Samuti soovis enda esimest näidendit lavastada, millest kohalikud teatrid ära ütlesid. NY-s see ka lavastati, kuid suurema eduta. Pälvis ka USAs tähelepanu. Esines loengutega inglise rensessansist, aga rääkis selle kõrval kunstist ja käsitöölisest ning maja sisseseadest. Tegi ameeriklaste aadressil teravaid märkusi. 1883ndal aastal on juba mõnevõrra taltunud ja võtab osa teatrist, liigub boheemlaste seltskonnas. Avalikkuse ette jõuab ka tema suunas süüdistus Whistleri plagieerimises. Wilde'il olid ka oma eeskujud, keda ta hindas ja jäljendas, nt Balzac. Selle märgiks tellis samasuguse öökuue. Hugod hindas ka, kasutas sama paberit, millele Hugo kirjutas. Carslile'i kirjutuslaua hankis ka. 1883ndal aastal jõuab ta ka Pariisi minna, soovib ka seal silma paista. Lävib tolleaegsete tuntud kirjanike ja kunstiinimestega, nt Hugo, Concour, Picasso. Siiski ei õnnestunud tal Priisis
nime kirjandusmaailmas üleöö kuulsaks. Leiti, et autor oskab uudselt, omapäraselt ja kunstiliselt ainestikku käsitleda, lisaks vaimustas lugejaid kirjaniku piiramatu fantaasia ja keeleline meisterlikkus. Gailiti teosed sädelevad elavast mõttekujutusest ja imestust tekitavast fantastikast, ta on meister ebatõelisi tegelastüüpe looma ja ebaharilikke olukordi kujutama. Järgmise teosena ilmus Gailitilt romaan "Muinasmaa" (1918), milles ta kujutas boheemlaste ebaharilikke eluviise. Juba 1919. aastal tekitas kõmu Gailiti följetonide ja groteskide kogu "Klounid ja faunid" (faun = inimesi hirmutav ja narriv metsavaim roomlaste usundis), millele 1926 lisandus "Aja grimassid". Mõlemas kogus pilkas Gailit halastamatult ümbritseva elu kitsaskohti, tehes seda teravalt ja vaimukalt (esimeses kogus ilmus ka skandaalne Underit pilkav "Sinises tualetis daam". Tänu Gailiti teravale sulele ja boheemlaslikele eluviisidele
Ülikooli minek oli majanduslikel põhjustel mõeldamatu. Siis toimus kohtumine, mis muutis nii Vaarandi elukäiku kui ka Eesti kirjanduslugu ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1935. aasta sügisel tutvus Vaarandi kohalikul kirjandusõhtul Aadu (Adolf) Hindiga, kes töötas toona algkooliõpetajana. Hoolimata peigmehe perekonna ninakirtsutustest kihlusid noored peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Ootamatult oli Vaarandi sisenenud Tartu kirjanike ja boheemlaste ringkonda, kus sündisid tutvused August Sanga, Kaarel Irdi ja teiste tollaste tähtedega. Nüüd oli võimalik ka ülikooli astuda ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). Vaesed olud (luuletaja sõnul oli näljakunst üliõpilaste seas arenenud kõrgele tasemele) ja abikaasa kaudu sugenenud marksistlikud tutvused aga ka uue võimu pakutud võimalused, mis rahuldasid seni väga kitsasse ringi aheldatud poetessi elunälga tegid filosoofiaüliõpilasest 1940
1933; "Naistööilne"; "Teekann". -1- Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Dadaism I ms tekkis sokk, mlle tagajärjel hakati erinevaid protestiteooriaid looma. Dadaism sündis 8.veebruar 1916 Sürichis. Asutati Voltaire kabaree (boheemlaste kogukond, kus alustati lärmakate showdega). Seal esitati Prantsuse, hollandi laule, neegrimuusikat, palalaika ansamblid. Hakati ise muusikat looma, karjuti seosetuid sõnu pillimuusika vahele. Dadaistid suunasid oma viha tavainimese vastu. 1917.aastl jõuti ajalehe "Dada" juurde. Üritasid kirja panna rühmituse programmi. 1922.aastal lagunes dadaism, taaselustus 1960.aastal. dadaistide suur juht oli Marcel Duchamp. Readymade- suvalised esemed esitatakse taiesena. Merz- praht, prügi, suvakad
Henri lahkus vanemate lossist 1882 ja läks Pariisi. Pariisis õppis ta tuntud isikute nagu Joseph Florentin Leon Bonnat ja Fernand Cormoni käe all joonistamist. Ta käis samuti ka mitmetel tuntud näitustel nagu näiteks Edgar Degas. Toulouse- Lautrec elas täielikult oma kunstile, temast sai postimpressionistlik maalikunstnik, litograafiakunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator. Henri de Toulouse-Lautrec jäädvustas oma teostes 19.sajandi lõpu boheemlaste elu Pariisis. Ta elas Montmartel ja teda kutsuti seetõttu Montmarte hingeks. 1885.aastal kavandas Toulouse-Lautrec lugematuid plakateid Artistide Bruandi avatud kabareele Le Mirliton. 1888.aastast alates hakkas Henri valima motiive, millega ta on tänaseni tuntud: inimesed lõbustuskohtadest, tsirkusest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutasid elu Montmarte'i ja teiste Pariisi bordellide, kabaeede ja teatrite elu, mida at ise tihti külastas. Tema maalidel on kujutatud
tema tahtis. Teosed: ,,Kartulisööjad", ,,Külvaja", ,,Isa Tanguy", ,,Õites ploomipuu", ,,Kalapaadid rannal", ,,Päevalilled" kõige kuulsam maal., ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil. Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest. Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast uhkelt
Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole
hunt", ,,Graal", ,,Huntluts", ,,Meister ja Margarita", ,,Vend Antigone ja ema Oidipus" ja veel mõni. Artur Alliksaar Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. 1949-1957 arreteeriti ja saadeti sundasumisele Mordvasse. 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli ta tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju teistele kirjanikele. Tituleeritud boheemlaste kuningaks, sest ta elas boheemlaselu ja luges oma luulet ette Werneri kohvikus kuna ei saanud teoseid avaldada. Luule märksõnad: vangla aastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis, surm, veri, armastus, mälu, õhk, vesi. Lõi algupärase luulevormi. Põhiosa tema loomingust nägi ilmavalgust pärast tema surma. Olulisemad loominguaastad olid 1960- 64, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Üritab luulet radikaalselt uuendada,
oma õpetajaks ja võistlejaks, kelle saavutusi ületada. tundmatule adressaadile saadetud Henri kiri kuu pärast õnnetust. (Albi, juunis 1878) 18 Kokkuvõte Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Vastu oma vanemate soovi nautis ta elu täiel rinnal. 1885 avas Aristide Bruant kabaree Le Mirliton ning Toulouse-Lautrec kavandas lugematuid plakateid, millel torkab silma eelkõige punase salliga Bruant. 1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu
kõige kuulsam maal., ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Oma elu lõpetab ta enesetapuga. Poob üles ennast. Lõikab ka veel kõrva otsast, naise pärast. Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Impressionis oli tema arvates ,,silmad ilma ajuta". Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil. Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest
Aastal. Tema perel polnud midagi kunstnikukarjääri vastu, sest ajaloo- või portreemaalijatel olid head teenimisvõimalused. Ilma aega viitmata otsis Monet ülesse nimekda salongi kunstnikud, kes pidid talle koolituseks õige ateljee valikul abiks olema. Lõpuks registreeris ta end ühte odavamasse ateljeesse- Academie Suisse'i. Vale ateljee valik, seadis ohtu tema kunstnikukarjääri, mis peale lõpetas nüüd ka isa poja rahalise toetamise. Monet veetis nüüd palju aega boheemlaste lemmiklokaalis, kus joonistas ja müüs edasipidigi akrikatuure, et oma rahavarusid hoida ja neid tagasi teenida. Aeg Academie Suisse'is, mis tõi kaasa sõpruse noore maalikunstniku Camille Pissarroga, sai lõpule 1861. aastal, kui Monet sai kutse sõjaväeteenistusse. Aastal 1862. Saabus ta siiski Pariisi tagasi, kuna tema tädi oli ta sõjaväekohustusest vabaks ostnud, ning registreerus perekonna meeleheaks maalikunstnik Charles Gleyre'i kuulsasse ateljeesse. Samal ajal alustasid seal
Referaat Katriin Bachmann 12 A 2011, Tallinn Sissejuhatus Henri de Toulouse-Lautrec on üks kõige põnevamaid ja isikupärasemaid kunstnikke. Tema maalide teemadeks on 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 19. sajandi alguses levinud realism ja romantism rajas teed impressionismile ja postimpressionismile, mille keskuseks kujunes 19
SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid. · Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted. · Õpetlikud allegooriad- Inglismaal levinud jutud, mis v'ljendavad rahva püüdlusi ja unistusi. Francois Villoni luule Elulugu I: oli prantsuse luuletaja, varas ja vagabond(rändaja, hulkur). Kuulus Pariisi boheemlaste seltskonda. 1449 sai bakalaureusekraadi, 1452 magistrikraadi. Seotud paljude varguste, kakluste, röövide, kõrtsijoomistega jne. 1455 tappis ühe preestri, oli mõnda aega vangistuses, hiljem pidi Pariisist lahkuma. Elulugu II: kuulus elukutseliste röövlite kokiljaaride kampa. 1462 naasis Pariisi. Vangistati löömingu järel, mõisteti poomissurma, ent Pariisi parlament asendas karistuse pagendusega. 1463. aastal kaovad temast kõik jäljed.
Rahvusromantismis võeti eeskuju põhjamaadest. Arhitektuuris soomest. Rühmitus ,,Mir Isskustra", eestvedajaks Nicolai Roerich, kes maalis rahvusromantikaga sarnaseid pilte, aga võttis teemad vana-vene ajaloost, eriti varjaagidega seonduv. Peale indiasse minekut, muutis sümbolism aasiapärasemaks. Edvard Munch kuulus rahvusvahelise sümbolismi liiki. Teosed olid väga juugendlikud. Teosed värvikirevad. Temaatika ängistav ja dramaatiline, meeleheitlik. Liikus oslo boheemlaste seltskonnas. Sattus hingelisse kriisi ja oli suletud vaimuhaiglasse. Raviti terveks, kuid looming jäi ekspressiivseks. Viimastel eluaastatel maalis rahulikke maastikumaale, mõte oli tervenenud. Põhiteema oli inimese üksindus, armastuse puudus, hirm, haigused, surm. Kasutas töödel endisi mälupilte. Looming oli pidev otsing, et leida õige kujutusobjekt. Ütles, et ta püüdis läbi kunsti avada oma hinge teistele inimestele. Munchi peetakse ekspressionismi eelkäiaks
,,Kaka ja kevad" tegelased Näts, Sünnitavad Sokid, Kaka jne. 11. Sajandilõpu prosaistide ,,teine laine" (Heinsaar, Vadi, Barker jt). Mehis Heinsaar. 2001 esimene novellikogu ,,Vanameeste näppaja". Kriitika tajus teda eesti kirjanduse lunastajana, alternatiiviks realistlikule proosale. Tegevus Supilinnas, piir linna ja looduse vahel hägune. Juhuse osakaal on väga tähtis elus ja tegevustes. Hipilikkus, boheemlus, meelelisus, spontaansus (Tartu ühe uue boheemlaste põlvkonna sünd). Eeskujud: maagiline realism tegelik maailm, kus võib iga hetk midagi müstilist juhtuda; vene avangard (Daniil Harms) ebaloogiline absurdne maailm, omapärane huumoritunnetus, mis mõjuvad süngelt ja panevad mõtlema. Tal põimuvad bioloogiline ja maagiline maailm. Tähtsal kohal on evolutsiooniidee. Tähtis element on metamorfoos mingite tegelaste identiteet pole kindel, on lihtsalt muudetav või tahe omandada mingi teine identiteet
Otsustab minna Ameerikasse, et seal loenguid pidades kapitali teenida. Samuti soovis enda esimest näidendit lavastada, millest kohalikud teatrid ära ütlesid. NY-s see ka lavastati, kuid suurema eduta. Pälvis ka USAs tähelepanu. Esines loengutega inglise rensessansist, aga rääkis selle kõrval kunstist ja käsitöölisest ning maja sisseseadest. Tegi ameeriklaste aadressil teravaid märkusi. 1883. aastal on juba mõnevõrra taltunud ja võtab osa teatrist, liigub boheemlaste seltskonnas. Avalikkuse ette jõuab ka tema suunas süüdistus Whistleri plagieerimises. Wilde'il olid ka oma eeskujud, keda ta hindas ja jäljendas, nt Balzac. Selle märgiks tellis samasuguse öökuue. Hugod hindas ka, kasutas sama paberit, millele Hugo kirjutas. Carslile'i kirjutuslaua hankis ka. 1883. aastal jõuab ta ka Pariisi minna, soovib ka seal silma paista. Lävib tolleaegsete tuntud kirjanike ja kunstiinimestega, nt Hugo, Concour, Picasso
Otsustab minna Ameerikasse, et seal loenguid pidades kapitali teenida. Samuti soovis enda esimest näidendit lavastada, millest kohalikud teatrid ära ütlesid. NY-s see ka lavastati, kuid suurema eduta. Pälvis ka USAs tähelepanu. Esines loengutega inglise rensessansist, aga rääkis selle kõrval kunstist ja käsitöölisest ning maja sisseseadest. Tegi ameeriklaste aadressil teravaid märkusi. 1883. aastal on juba mõnevõrra taltunud ja võtab osa teatrist, liigub boheemlaste seltskonnas. Avalikkuse ette jõuab ka tema suunas süüdistus Whistleri plagieerimises. Wilde'il olid ka oma eeskujud, keda ta hindas ja jäljendas, nt Balzac. Selle märgiks tellis samasuguse öökuue. Hugod hindas ka, kasutas sama paberit, millele Hugo kirjutas. Carslile'i kirjutuslaua hankis ka. 1883. aastal jõuab ta ka Pariisi minna, soovib ka seal silma paista. Lävib tolleaegsete tuntud kirjanike ja kunstiinimestega, nt Hugo, Concour, Picasso
Ta luule on isikupäraselt eluküllane ja rahvalik. Ta annab luuletusi välja ka Johannes Schützi nime all. Luulekogud: „Rahutus“, „Peipsist mereni“, „Maha rahu!“, „Kaks leeri“, „Südasuvi“, „Päikese ootel“; „Umbsed päevad“, „Noored partisanid“, „Viis vangi“, „Väike luuleraamat“, „Valgus ja varjud“, „Ringkäik“. 13) Arbujate tegevus ja looming Antoloogia „Arbujad“ koostas Ants Oras 1938. Arbujad on haritlas-boheemlaste loominguline sõpruskond. Arbujatesse kuulusid Alver, Talvik, Kangro, Masing (jääb veidi eemale), Sang, Merilaas, Viiding ja Raud. Nad suhtlevad TÜs ja Tartu kohvikutes, üliõpilasseltsis Veljesto (Talvik, Viiding, Kangro). Arbujalikkus = Alveri ja Talviku esindatud uusklassikalise vormiga luule, sümbolismipoolsem laad, tagasipöördumine „Noor-Eesti“ lätetele. Suur osa autoritest ei jää Eestisse. Neist, kes jäävad, kujunevad vaikiva või poolvaikiva vastupanu sümbolid
Näitab palju inimese allakäiku. Teravalt rõhutab naise pahelisust. Tihti sees jumala pilamine ja ironiseerimine, sees ka Saatan. Tsivilisatsiooni hävingu teema (nt. Novell "Fostartõbi" - inimesi kummitab haigus, mis levib sugulisel teel). Tegevuspaigad erilised, inimestel loomalikud instinktid. Tähtsamad kogud: · "Saatana karussell" · "Rändavad rüütlid" novell "August Gailiti surm" lugejatele sokeeriv ka 2 romaani: 1918 "Muinasmaa" boheemlaste seltskonna suveseiklused "Siuru" aegsed muljed- rõõmus 1924 "Purpurne surm" eesti esimene ulmeromaan. Tsivilisatsiooni hävingu teema. Tegevus ühel saarel. Puhkeb haigus, mis hävitab ainult mehi. Seda rohkem naised mehi jahivad. Spengler "Õhtumaade allakäik" mõjutanud. Lõppeb nii, et tulevad uued elanikud põhjast. Följetonikogu "Kloun ja faunid" Tekitas skandaali, Underile. II periood 1924-1944 Suured muutused Romaan
kõik pudenevad redelilt maha, kellel veab see ei kuku surnuks. See mida inimene teeb oma vabadusega on alati väga kahtlane vabaduse realiseerimisele järgnevad koletud tagajärjed. Võrdlus ,,Kärbeste jumalaga", kus vabadus antakse laste kätte, kuna nad ei ole rikutud kohuse poolt. Papa Ubu ei sõltu tunnetest jne, täiesti vaba, ühelgi võimul ei hakka hammas ta peale. Sellisena ta oligi mõeldud. Lahing inimkonna vabastamise eest on lõppenud võiduga. Jarry liikus endasuguste boheemlaste seltskonnas, ta tervis ei pidanud sellele elustiilile vastu, pruukis alkot ja uimasteid, suri tiisikusse 34 aastasel. Jarry ja Burau olid mittearistotelese dramaturgia eelkäijateks. Silmas on peetud näidendi loomise reegleid milline võib kangelane olla ja milline mitte. Nii Ubu ja Pierrot on mittetraditsioonilised. Traditsiooniliste vahenditega ei oleks saanud neid lavale tuua ilma fikseeritud iseloomuga tegelased. Ühesõnaga eksisteerisid tegelased, kes olid tehtud reegleid eirates
annaabi.ee 
