augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna. Kuigi Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnistanud oli Saksa okupatsioon tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga kui idarindel oli rohkem mehi vaja kuulutati välja sundmobilatsioon. 1944 aastal murdis punaarmee läbi Leningradi blokaadist, mis sundis rahvuslikul vastupanuliikumisel kurssi muutma. Rahvast kutsuti kaasa liituma Saksa armeega, et ära hoida järjekordne Nõukogude okupatsioon. Eestlaste kahjuks langes sõjast välja Soome ja Hitler, mille tagajärjel Saksa väed taganesid ja tekkis hetk kus Eesti oli vaba maa, seda hetke kasutati ära ja kuulutati välja Otto Tiefi juhitud valitsuse, kuid juba nelja päeva pärast hõiva punaarmee Tallinna. Algas pikalt kestev nõukogude võim
nähatavaks muuta ja leida endale tõeline hingekaaslene või kasvõi püüda üldsuse tähelepanu üksinduse leevenduseks. Olenemata sellest kui suure loomingu kirjanik elu jookusl viljeleb ja kui kõvasti ta püüab saada üle sellest tõkkest, mis on tal enda ja ülejäänud maailma ees, ei suudaks ta seda kunagi saavutada, sel lihtsalt põhjusele et me pole võimelised end transformeerima teise isiksusse ega tunda eales oma kaaslase kannatust või õnne. Valu mis tuleneb sellest blokaadist, on paljudele piisavalt suur et äärmuslikke meetmeid olukorra muutmiseks kasutusele võtta. Need kõik pole aga ligilähedaseltki piisavad. Inimesed on liiga kinni enese leidmisel, pööramata tähelepanu teistele asjaoludele mis nende elu rahulolevana elada segavad. Need konseptsioonid, mis puudutavad "mina" olemust on tihti valesti mõistetud. Me hoiame liialt kinni asjades, mille olemasolust pole meil tegelikult vähimatki aimu
leidabki rakendamist skopolamiini tsentraalne, rahustav, antiparkinsonistlik ja õhuhaigusevastane toime. 2.2.6. H1-histaminoblokaatorid: prometasiin. H1 retseptorite antagoniste kutsutakse ka antihistamiinikumideks, need on nö „klassikalised antihistamiinikumid”. I põlvkonna H1 retseptorite antagonistid on: 1) difenhüdramiin 2) prometasiin 3) kloorfenamiin Toimemehhanism: Konkureerivad, pöörduva toimega antagonistid H1 retseptoritel. Nende retseptorite blokaadist saame siis soovitava „toime”. Leevenduvad allergia nähud (punetus, sügelus, valu, turse). Lisaks avaldavad I põlvkonna antihistamiinikumid blokeerivat toimet m-kolinoretseptoritel, α1-adrenoretseptoritel ja K. Vahenõmm 2018 serotoniini retseptoritel nii perifeerias kui KNS-s (I põlvkond läbib seega HEB-i). Nende teiste retseptorite blokaadist saamegi kõrvaltoimed: 1) sedatatsioon 2) antiemeetiline toime 3) suukuivus 4) nägemishäired
aastal Trafalgari merelahingu admiral Nelsoni juhtimisel. 1809. aastaks hõlmas Napoleoni impeerium enamikku Lääne- Euroopast. Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi, keelates teistel Euroopa riikidel inglise kaupu sisse vedada. See nn. kontinentaalblokaad oli küllalt edukas, kuid ebapopulaarne, kuivõrd sellest kaubandusest sõltuvad Euroopa riigi sattusid raskustesse. Kui Vene keiser Aleksander I blokaadist mööda püüdis hiilida, tungis Napoleon 675 000-mehelise nn. Suure armeega Venemaale ja lõi Aleksandri vägesid 1812. aastal Borodino lahingus. Seejärel kiirustas ta Moskvasse, lootes hõivata rikka linna. Selle asemel leidis ta eest peaaegu inimtühja Moskva, mille venelased peagi ise maha põletasid. Kohalejäänud talle ei alistanud. Napoleon andis taganemis-käsu. Karm Vene talv tuli seekord varem kui tavaliselt ja Prantsuse armee oli mõne nädala pärast omadega läbi
. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000 inimest. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. 1972. aasta augustis lahkusid Indohiinast viimased USA regulaarväeosad. Vietnami sõjas osalesid ka mõned eestlased, kes teenisid USA, NSV Liidu või Austraalia koosseisus. Kahepooluseline maailm USA ja NSVL vastasseis Lõhestatud Saksamaa Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik(Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik
sõda alustama ning USAs oli koguni väljakuulutatud üldmobilisatsioon. Kriisil oli ka positiivsed küljed pannes aluse pidevalt töötavale telefoniliinile kahe suurriigi vahel ehk ,, kuum liin", teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. a sõlmitud tuumarelvade atmosfääris katsetamise lõpetamise leping, mis keelas tuumarelvade katsetamise kosmoses, vees ja atmosfääris; lubatuks jäid ainult maa-alused katsed. Kõige rohkem võitis sellest kriisist vast aga Kuuba, kes vabanes blokaadist ja sai endale liitlase NSV Liidu näol.Fidel Castro kindlustas aastakümnetaks oma võimu.Kaotasid ka kõige rohkem kuubalased,Castro valitsus jäi püsima aastakümneteks,Kuuba väliskapitalilesuletud riigiks ja NSV Liidu sabarakuks.NSV Liit osutas Kuubale pikka aega majanduslikku ja sõjalist abi,mis lõppes alles NSV Liidu kokkuvarisemisega.Kuuba ei jäänud omalt poolt ka võlgu,toetades NSV Liidu välispoliitikat, eksportides mässulisi Lõuna- ja Kesk- Ameerikasse
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee
· Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV blokaad Gastroinestinaalsed ~25% · Isutus, iiveldus, oksendamine KNS jt organid · Nägemishäired, peavalu, nõrkustunne, pearinglus... Digoksiini üleannustamine · LD50 10-15mg · Ventrikulaarsed ekstrasüstolid, alluvad lidokaiinile või fenütoiinile · Surma põhjuseks vatsakeste virvendus või AV blokaadist asüstoolia, manustatakse atropiini · Raviks K+ (v.a. AV blokaadi korral), digibind antidigitalis antikehad Kardiostimulaatorid: adrenomimeetikumid Adrenaliin, dopamiin, dobutamiin -retseptorite stimulatsioon Positiivne krono-, ino ja batmotroopne toime Hapnikutarbimise suurenemine Löögi- ja minuitmahu suurenemine Veresoonte ahenemineperifeerse vastupanu suurenemine · Adrenaliini manustatakse intrakardiaalselt, dopamiini ja
kapituleerumiseks 4 TEISE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: -hukkus 60 miljonit inimest, nende seas väga palju tsiviilisikuid -sotsialismileeri ehk Teise Maailma teke -maailma lõhestumine ja külma sõja algus -Saksamaa tükeldamine -koloniaalimpeeriumid hakkavad lagunema -uus ajastu sõjapidamises tuuma ja rakettrelvad Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) -1991 Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist NL mõjusfääri (12.märts 1947) Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) oli USA 1947.a algatatud abiprogramm sõjas
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform
Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945-90) Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik
Ühinemine Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik.
Pikemalt artiklis Saksamaa 19451949 Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik
Londonile. 1916. Tähtsaimad lahingud läänerindel olid Verduni ja Somme. Edu keegi ei saavutanud. Inglased kasutasid esmakordselt tanke. Idas õnnestus venelastel murda läbi Austria rinde. Taga-Kaukaasias tungisid venelased edukalt peale türklastele, inglased liikusid edasi Süürias ja Mesopotaamias. Merel üritasid sakslased murda läbi inglaste blokaadist: toimus suurim soomuslaevade lahing Jüüti merelahing ehk lahing Skagerakki juures 31.05. Inglaste kaotused olid suuremad, ent blokaadi lõpetamist sakslastel saavutada ei õnnestunud. 2. Teise maailmasõja sündmused 1940-1941 1940 okupeeris Punaarmee Balti riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaa alustas 9
300% ning salakaubandus jäi. · Prantsusmaa Venemaa omavaheline tilsiti rahu kuna Venemaa sai lüüa. Euroopa jagati laiali. Napoleon arvas, et saavutas liidu Venemaaga, kuigi tegelt tegi viimane leppeid siiski sunnitult. · Saksa riikides pärisorjus kaotati. Preisimaal kaotati aadlieesõigused, juutidele anti kodanikuõigused, tehti sõjaväereform. · Konflikt venemaa ja Prantsusmaa vahel venemaa tundis end halvasti, oli sunnitud osa võtma blokaadist, mis kahjsutas majandust, tunti lüüasaamist; prantsusmaa ei olnud rahul venelaste tõstetud tollitariifidega ega rikkumistega blokaadis. · Suur Armee purustamine Venemaal. Häving: 1812 detsember. · Viimane Napoleoni lüüasaamine toimus Rahvastelahingus, mis peeti Leipzigi linna all. Napoleon loobus troonist ning asus Elba saarele. Algas Bourbonide restauratsioon. · 7. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Preisimaa, Austria, Venemaa. Waterloo
laevad. See oli maailma esimene lahing, kus võitlesid üksteisega raketi-laevad kasutades maa-maa rakette, ja näitas, nii kiirete laevade kui ka elektrooniliste vastumeetmete (radari, sonari jm avastus ja jälitusseadmete petmine) tähtsust. Pärast seda ja mõningaid teisi, väiksemaid merelahinguid, Süüria ja Egiptuse laevastikud enam sõjaajal Vahemerele ei läinud, jättes mereteed Iisraeli jaoks avatuks. Siiski ei suutnud Iisraeli laevastik Egiptuse Punase Mere blokaadist läbi murda. Mitmel korral viis Iisrael läbi väiksemaid õhurünnakuid Egiptuse sadamate vastu, eesmärgiks oli hävitada laevad, mida egiptlased kasutasid oma eriüksuste viimiseks Iisraeli tagalasse viimiseks. Üldiselt need rünnakud suurt tähtsust sõja kulgemisel ei omanud. Nõukogude Liit aitas 10 oktoobril õhulendudega Egiptusel kaotatud vägesid asendada. Peale Egiptuse, Süüria, Jordaania ja Iraagi olid sõjaga seotud ka mitmed teised araabia riigid, kuid täpne
USA omakorda toetas Kuuba emigrantide katseid Castrot kukutada · oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani · vastukäiguna blokeerisid Ühendriigid Kuuba, et takistada Nõukogude rakettide saarele toimetamist · arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis. Tundus, et iga hetk võivad Nõukogude laevad üritada blokaadist läbi murda või USA pommitajad asuvad raketibaase Kuubal hävitama. Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailmasõja vahetu puhkemise võimalusega · viimasel hetkel jõuti kompromissini. Pärast ärevat nädalat andis Hrustsov järele ja kutsus oma laevad tagasi. NSVL viis oma raketid Kuubalt ära; USA lubas, et ei ründa Kuubat ega püüa jõuga sealset kommunistlikku reziimi kukutada
1938 võeti austria oma kontrolli alla ja 39 okupeeriti Tšehhoslovakkia ning tehti MRP. 1. Sept oli välksõda Poola vastu, briti ja prantslased kuulutasid sakslastele sõja, 41 aastal tungiti nõukogude liitu, mittekallaletungileping murti. Saksamaa kapituleerus 1945, oli holokaust, Saksamaa kaotas 10 miljonit inimest, kaotati territooriumis. Saksamaa ja Berliin jagati okupatsioonitsoonideks UK, Prmaa, USA ja NSVL vahel, kuni demokraatlik Saksamaa oli loodud. Külm sõda algas Berliini blokaadist, Berliin jagati kaheks. Lääneosades kuulutati välja Saksa Liitvabariik 1949 ja idas Saksa Demokraatlik Vabariik. SDV oli satelliitriik, ehitati Berliini müür 1961. Adenauer SLVst püüdis riiki läände integreerida, kasutati Marshalli plaani. Brandi ajal algas riikide lähenemine. 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. 42. Itaalia XX sajandil Itaalia põhjosa industrialiseeris kiiresti 20 sajandil, kuid lõunaosa jäi arendamata, seal oli liiga palju elanikke, paljud emigreerusid
Sarnasused: Muudeti riigivõimuaparaati Eesti liideti okupeerinud riigiga, mis oli totalitaarse reziimiga Eesti majandus allutati okupantide huvidele. Rahva elatustase langes Eestlasi võeti okupantide armeesse Toimusid repressioonid Püüti peale suruda oma ideoloogiat Toodi sisse võõrväed Kehtestati oma raha 1944. aasta 1944. aasta jaanuaris alustasid venelased suurt pealetungi kogu rindel. Leningrad vabastati blokaadist ja armeedegrupp Nord oli sunnitud taganema Eesti suunas. Neid jälitav punaarmee jõudis eesti piirini. Narva jõel punaarmee pealetung seiskus kaheksaks kuuks (01.02-19.09). Venelased ei suutnud sinimägedesse rajatud Tannenbergi liinist läbi murda. Augustis alustas punaarmee pealetungi Pihkva alt, kus asus Marienburgi kaitseliin. Sellest õnnestus neil läbi murda ja punaväed liikusid Tartu suunas. Sellel suunal võitlesid eestlased eestlastega, sest
18. Vähiraku ja terve raku võrdlus vähki iseloomustab rakkude autonoomne jagunemine, invasioon ümbritsevatesse kudedesse ning võime metastaseeruda. Vähirakkudel on tervetega võrreldes erinev kuju ning nad on kaotanud oma esialgse funktsiooni, paljunevad pidurdamatult, surematud. 19. Selgita vähi tekke tüviraku-kontseptsiooni - eellasrakkude jagunemine väljub kontrolli alt, ebaküpsete eelasrakkude akumulatsioon on tingitud diferentseerumise e. küpsemise blokaadist, teise variandi puhul läheb diferentseerumine küll lõpuni, kuid rakke on siiski ebanormaalselt palju. Tüvirakkudega on seostatud leukeemiat, rinnavähki, nahavähki, ajukasvajaid. 20. Mis on proto-onkogeenide funktsioon rakus - kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke ja kuidas proto-onkogeenide muutumine onkogeenideks mõjutab raku jagunemist? Hakkavad vohama eluspüsimist? Surematud diferentseerumist? Väheneb surma? Ei sure. 21
Josip B. Tito partisane Jugoslaavias. Esitati esialgne plaan ÜRO loomiseks. · NSVL kohustus salakokkuleppe alusel alustama pärast Saksamaa kapitulatsiooni sõda Jaapaniga. Lubati avada teine rinne Euroopas. · NSVL sai vabad käed Balti riikide, Poola, Rumeenia, Bulgaaria suhtes. · Lepiti kokku Poola sõjajärgsed piirid. 1944 · 22.1.1944 tegid liitlased dessandi, et vallutada Rooma · 27.1.1944 murti läbi Leningradi blokaadist · 2.4.1944 tungis Punaarmee Rumeeniasse. · 4.6.1944 vallutasid USA väed Rooma. · 1.8.1944 alustas Poolas Varssavi ülestõusu. Punaarmee oli tunginud juba Poola territooriumile. Stalin pani pealtungi seisma. 14.9.1944 vallutati Varssavi eeslinn, aga üle Visla väed ei tulnud. · Oktoobri alguseks 1944 olid sakslased hävitanud süstemaatiliselt terve Varssavi ja tapnud hinnanguliselt 150-200 000 poolakat.
Surdi ka haigustesse, saksa pommirünnakutesse jne. Põhiosa neist siiski 1941-42 talvel ja justnimelt nälga. Stalini käsul suri palju rohkem inimesi muudel põhjustel. Pmst Leningradi piiramiseks polnud ka Hitleril head põhjust- polnud väga strateegiline linn. NL oleks Leningradi kaotamisega kaotanud Balti sõjalaevastikku, mis asus Kroonlinnas. Poleks olnud ka nimetamisväärne kaotus. 1944 a-ni oli Balti laevastik suletudki Kroonlinna baasi. Allveelaevnikud üritasid saksa blokaadist läbi murda, aga enamasti edutult. Hitler panustas järgnevalt Moskva vallutamisele. 30.sept algas suurpealetung Moskva vallutamiseks, operatsioon „Taifuun“. NL juhtkond oli pealetungiks rohkem valmistunud kui varasemates lahingutes, pealetungi eel seisis läänerinne, selle taga 100-200 km Moskva suunas veel täiendav positsioon „Reservrinne“. Oletati, et reservrinne peab neid ikka kinni. Sakslaste hoog
eesmärk oli taastada impeerium senistes piirides. - 1919.a septembris pakkusid tugeva surve alla sattunud enamlased Blati riikidele rahuläbirääkimisi, aga ainult eestlased olid võimelised eelkõnelusi alustama. Järgnevad sissetungid. Lenin tegi suutmatuse peale eestlasi purustada võimalikult head nägu kinnitusega, et 2.veebruaril 1920.a sõlmitud Tartu rahuleping aitas läbi murda NSVL vastu suunatud ,,imperialistlikust" blokaadist. - Balti riikide vabadussõdade viimast faasi mõjutas Poola-Nõukogude sõda. 1920.a jaanuaris aitas Poola sõjavägi lätlastel kätte saada Latgale, millega lõpetati lätlaste elualade ühendamine. 11.aug 1920 sõlmiti rahuleping, millega Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Läti aladele. Leedu sõlmis rahulepingu NSVL kuu aega varem, 12.juulil. - 29.nov 1920 sõlmisid Leedu ja Poola vaherahu. - Antant tunnustas Lätit ja Eestit de jure 26
Seda organiseeris EKP esimees Nikolai Karotamm. Nad saadeti rindele 1942/1943 aastavahetue paiku Velikije Luki all. Kandsid suuri kaotusi. 1943 - Wehrmacti koosseisus hakkas tegutsema eestlastest formeeritud Eesti Leegion. Üle 2000 noormehe põgeneb Soome ja astub selsesse armeesse. Neist moodustatakse jalaväe rügement JR200. Punaarmees teenivad eestlased hakkasid massiliselt üle jooksma. Peale Leningradi blokaadist väljumist taganes rinne Narva jõeni. Sakslased olid Narva jõele rajanud Dannenbergi liini. 09-10.03.1944 - Punaarmee lennukid pommitasid Tallinnat (ka Narvat ja Tartut). 26.07.1944 - Punaarmee vallutas Narva. Sinimägedes kaitses rinnet Eesti Leegion, toimusid verised lahingud. 25.08.1944 - Punaarmee vallutas Tartu. Linna kaitsesid soomepoisid ja metsavennad. 18.09.1944 - Tallinnas kuulutatai välja Eesti Vabariik. Peaministriks määrati Jüri Uluotsa poolt Otto Tief.
Liidrid pidid pagendusse minema, et mitte vangi langeda ja seina äärde sattuda. Pidid maale kolima. Mao Zedongist teada, et pages mägedesse ja ühines seal bandiidijõukudega. Shan Kaisheki võttis mitu kampaaniat kommunistide võstu ja 1936 võeti komparteis vastu otsus asutda nn. suurele looderetkele!, kommunistid igalt poolt pagendatud, otsustasid et liituvad ja lähevad läbi maapiirkondade, vältides linnasid. Õnnestus sedasi murda Guomindangi blokaadist läbi murda ja liikuda edasi läände. Üks põhjus miks sinna liikusid oli ka võidelda vastu Jaapanile. Oktoobris 1935 jõudis Mao ja tema toetajad ..baasi. Kuskil 8000 kilomeetrit kokku, pmt kõndisid jala. Paljud said surma, karastas kommunistide armeed. Ainuke toetus talupoegadelt, kui nendega kokku puutusid. See oli võimalus talupoegade agnitsiooni tööd teha. Talupoegade toetus tuligi sellest, et nad said komparteiga kokku, nii mõnigi hakkas toetama nende ideid, väga popp.
annaabi.ee 
