Rohkesti naatriumi saadakse pagaritoodetest, juustust, vorstidest, sinkidest, margariinidest, konservidest, liha- ja kalatoodetest. Vaid 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame toiduainete loomuliku koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D-vitamiin. Valgurikas toit häirib mõnevõrra naatriumi imendumist. Naatrium on koostöös kaaliumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid, banaan). Kaaliumi on
NAATRIUM Naatriumit leidub põhiliselt meie kehas ringlevates biovedelikes, näiteks vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus aga ka lümfides. Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga
Viirused 1. Viirused ei ole rakulise ehitusega. 2. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. 3. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. 4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8
8) Naatriumi ja kaaliumi biotoimed (leidumine organismis, ülesanded, vaegusest ja üleküllusest tingitud tundemärgidhaigused ja tuntumad toiduallikad). Kaalium: a) ülesanded: mõjutavad südamelihase kokkutõmbeid, jõulisust ja rütmi, osalevad valkude ja süsivesikute ainevahetuses, aminohapete imendumises, normaliseerivad vererõhku, osalevad koos naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapetealuste tasakaalu, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist, osalevad lihasmassi suurendamises. b)vaegus: soodustab agressiivset käitumist, skisofreeniat, alkoholismi ja vaimuhaiguseid. c) liig: peensooles tekivad haavandid, närvisüsteemi ja lihaste töö häirub, võib põhjustada südame seiskumist. d) toiduallikad: peaaegu kõik toiduained. Naatrium: a) ülesanded: * naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes * organismi veereziimi
Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. -Magneesiumit on vaja : -Ensüümide talitluseks Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks -Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks -Vere hüübimiseks -Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks -Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks -Rakkude pinnalaengu kujunemiseks -Biovedelike pH regulatsiooniks -Organismi kohanemiseks külmaga Leidumine looduses: Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Maakera kõikide taimede klorofülli koostises olevat magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile!
Kaalium- banaan,leib,kala,piim Naatrium,kala Kloor-sool (Eestlased söövad soola 2-3 korda rohkem kui organism seda igapäevaselt vajaks (norm 3-5 g päevas). Fosfor kohupiim,riis Väävel-kapsas Millejaoks on mineraalained- Kaltsium-Tagab terved luud,hambad,lihased,närvid. Magneesium-On vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks Kaalium-On vaja keemiliste biovedelike stabiliseerimiseks. Kloor- Koos Kaaliumi ja kaltsiumiga reguleerib kehavedelike liikumist. Fosfor-Keha energia tootmine.Luude areng. Väävel-On vaja naha,juuste,küünte,liigeste,kõhrede ehituses ja talitluses. Kiudained 1. Aedviljade kiudained seovad palju vett ja hoiavad ära aed- ja puuviljade ülesöömise ning liigsöömisest tekkiva kõhukinnisuse, samuti kiirendavad ka toidu liikumist soolestikus. 2
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks
Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Valgud samuti osalevad antikehade tootmises. Osalevad ka paljude ühendite transpordis organismis. Peaaegu kõik ensüümid ja hormoonid on valgulise koostisega. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Kaltsium on vajalik, et luustik, hambad, närvid ja lihased oleksid terved. Magneesiumit on vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks. Kaaliumit on vaja keemiliste biovedelike stabiliseerimiseks. Rauda on vaja vereloomes. Fosforit on vaja keha energia tootmiseks ja luude arenguks. Väävlit on vaja organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks ja antikehade moodustamisel. Kiudained Täiskasvanud inimene vajab keskmiselt 20-40 grammi kiudaineid päevas, tegelikult sisaldab toit keskmiselt 10-20 grammi kiudaineid. Sellepärast ongi oluline süüa päeva jooksul mitut erinevat kiudaineterikast toitu. Kiudained kiirendavad toidu liikumist soolestikus, hoiavad
(immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline/katalüütiline kõik üheselt ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud ja nende funktsioon väljendub biokeemiliste reaktsioonide katalüüsimises. Regulatoornemetabolismi regulatsioon valguliste hormoonid poolt( nt insuliin reguleerib glükoosi tase veres) See on hormonaalne regulatsioon. Genoomi regulatsioon (histoonid) Transpordifunktsioon ainete transport biovedelike kaudu. Takkude ja kudede vahel( albuliin transpotrib rasvhappeid, O2 transport Hb poolt) Transport läbi biomembraanide valkkandjate abil( Napump Na valja, K sisse) Struktuurne biomembraan, juuste, küünte, histoonid veresoonte seinte) Puhvrifunktsioon valgud on anfolüütid, saavad seostada OH ja H selleks et säilitada pH veres. Kaitsefunktsioon aktiivkaitse( hüübimisfaktorit trombiin ja fibronogeen, pH ja osmootse rõhku regulatsioonis
maitsestamata jogurt 1,75g täisteraleib 1g õun 0,3g banaan 0,5g ananass 0,4g vaarikad 0,6g banaanikohupiimakreem 12,8g piim 6,4g Valgud kokku 56,35g 56,35g valke annab meile 225,4 kcal. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Kaltsium on vajalik, et luustik, hambad, närvid ja lihased oleksid terved. Magneesiumit on vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks. Kaaliumit on vaja keemiliste biovedelike stabiliseerimiseks. Rauda on vaja vereloomes. Fosforit on vaja keha energia tootmiseks ja luude arenguks. Väävlit on vaja organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks ja antikehade moodustamisel. Kiudained Täiskasvanud inimene vajab keskmiselt 20-40 grammi kiudaineid päevas, tegelikult sisaldab toit keskmiselt 10-20 grammi kiudaineid. Sellepärast ongi oluline süüa päeva jooksul mitut erinevat kiudaineterikast toitu.
Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Pildid: Kasutatud kirjandus: 1. Raamat: Keemia leksikon, Jane Wertheim, Chris Oxlade ja dr. John Waterhouse, lk 56-57 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 3. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Magneesium.htm 4. http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php? sisu=elemendid&element=mg 5. http://web.zone.ee/chemistry/Mg.htm 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu
Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks) Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks Vee ülesanded elusorganismis: 1. Rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum 2. Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid 3. Transport 4. Jääkainete eemaldamine 5. Termoregulaator 6. Kindel ph ja osmootne rõhk (turgor) 7. Biovedelike peamine koostisosa 8. Hüdrolüüs toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustamine PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S Kõige olulisemad elemendid. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talituse aluseks Neist on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine Esinevad biomolekulides aatomitena Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja
Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa
H2O H+ + OH OH hüdroksüülioon - H vesinikioon + ÜLESANDED ORGANISMIS · Rakkude sisekeskkond (vett 70-95%) ja rakuvaheruum · Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid · Transport · Jääkainete eemaldamine · Termoregulaator · Kindel pH ja osmootne rõhk (turgor) · Biovedelike peamine koostisosa · Hüdrolüüs (toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustumine) PÕHIELEMENDID H, C, O, N, P, S Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Esinevad biomolekulides aatomitena. Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad
Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18. Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 19. Mis põhjustavad denaturatsiooni? Temperatuuri tõus. 20. Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline kiirendavad reaktsioonide läbiviimist; struktuurne karvad, küüned; transpordi ainete transport biovedelike kaudu; retseptoorne alluvad füüsikalistele mõjutustele, edastavad info; kaitsefunktsioon antikehad, vere hüübimine; kontraktsiooni lihasvalkudel kokkutõmbumine; toksilisus botuliin; spets. toimega valgud, nt monelliin. 21. Kirjelda DNA monomeeri ehitust. Momomeeriks desoksüribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, tümiin).) 22. Kirjelda RNA monomeeri ehitust. Monomeeriks ribonukleotiidid. (ehituses veel ka
kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 = 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 Naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes, organismi veereziimi hoidmisel mõjutades südametegevust ja vererõhku, osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. LIITIUM: kasutatakse akudes ja minipatareides ehk nn liitiumpatareides, mis leidub mobiiltelefonides, sülearvutites ja teistes elektroonikaseadmetes. Li kuulub mitmete kergete, mehhaaniliselt tugevate ja plastiliste sulamite koostisesse, mida rakendatakse lennukiehituses RUBIIDIUM: leiab rakendust rubiidiumauruna eriotstarbeliste valgustite valmistamisel. kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel
Endo sees Ekso väljas Sa oled see, mida sa sööd Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees lahustuva eine Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratsioon keemilise ühendi füüsikaline liitumine veega Dehüdratsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel Vee ülesanded elusorganismid - Rakkude sisekeskkond - Transport - Jääkainete eemaldamine - Termoregulaator - Kindel PH - Biovedelike peamine koostisosa Elusloodus on üles ehitaud süsinikkarkassist + vesi!!! Keemiline reaktsioon tekitan sidemeid, lõhun sidemeid jne. lihtne Elu eeldus vesi on vedelas olekus, klaster palju veeosakesi koos PÕHIBIOELEMENDID!!! EKSAMIS KINDLAT H,c,o,n,p,s Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, rasvad) C- kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil (saame toidust) Taim fotosünteesib omale ained, inimesed saavad toidust ained kätte.
tagamine; ensüümide töö; lihasenõrkus, toiduained; lihastöö; vere hüübimine, värinad, spasmid, pähklid; luukoe vajalikud tiheduse südame arütmia, seemned; kakao tagamine; geneetilise materjali depressioon, süntees ja avaldumine; unehäired, peavalu biovedelike pH regu.; kohanemine külmaga Naatritum Biovedelike keemilise koostise Kehakaalu langus, Keedusool, liha, 1200-3500 stabilis.; norm veevahetus; isutus, veri, kala soolade parem lahustumine; oksendamine, süsivesikute ja aminohapete gaastide kuhjumine imendumine soolestikus,
magneesiumivajadust. Magneesiumi defitsiit võib põhjustada nõrkust, treemorit, tetaaniat ja krampe. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumi funktsioonid Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja
Joonis 4.1. 4.2. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Näiteks insuliin on pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Joonisel 4.2. on kujutatud insuliini mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.2. 11 4.3. Transpordifunktsioon: a) humoraalne transpordifunktsioon (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel. B) transport läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Hemoglobiin moodustab hapnikuga püsimatu, pöörduva sideme; seotud olekus kutsutakse hemoglobiini oksühemoglobiiniksja on erepunast värvi; sidumatta olekus on ta slillakas-sinine. Joonisel 4.3. on näha
Loomadel tingib nähtav valgus teatud pigmentide sünteesi (silma vikerkesta värvuse kujunemine), kindlustab nägemisfunktsiooni. Mikroorganismidel tagab pigmentide sünteesu, fotosünteesivatele organismidele põhjustab positiivse fototaksise. · Soojuskiirgus- tagab toimetulekuks vajalikud kohastumused madalatele/kõrgetele temperatuuridele. Näiteks kaitse madalate temperatuuride eest: taimedel roomam eluviis, elutähtsate organite peitmine maa alla, biovedelike suhkrustumine, antifriistüüpi valgud. Kaitse kõrgete temperatuuride eest: karvane lehe pind (peegeldab kiirgust, takistab vee aurumist). Kuumasoki vastaste valkude süntees. POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Populatsioon on reaalselt eksisteeriv organismi rühm, keda iseloomustab: · Isendite kuuluvus ühte liiki · Teatud areaali ehk levila olemasolu · Isendite vahel toimub vaba ristumine · Eri populatsioonid on üksteisest eraldatud
Täiskasvanud 70 kg kaaluvas inimorganismis on ligi 100 grammi naatriumit (ioonidena), mürgiannuseks peetakse päevas 100 grammi (ioonidena),. Päevaseks naatriumi vajaduseks loetakse 1,5-3 g (ioonidena), kuid toiduga saadakse päevas 2-15 g naatriumit (ioonidena). Naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes, organismi veereziimi hoidmisel mõjutades südametegevust ja vererõhku, osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. Naatriumioonid koos kaaliumioonidega hoiavad organismis hapete-aluste tasakaalu ja reguleerivad rakkude veesisaldust. Selleks on olemas rakumembraanis nn naatrium-kaalium pump, mis liigse naatriumi raku seest välja viib. Naatriumi tuntuim ühend on naatriumkloriid ehk keedusool. Inimene saab oma naatriumivajadused kaetud just keedusoola tarbimisega, sest 1,5 grammile keedusoolale vastab 1 g naatriumi.
St organism väldib ise liigtarbimise. Siiski kui tarbida pikaaegselt kaltsiumipreparaate koos D-vitamiiniga, mis kaltsiumi omastamist soodustab, siis võib kaltsium hakata ladestuma kaltsiumsooladena pehmetesse kudedesse nt. neerudesse ja tekkivad neerukivid. Kaltsiumi liigtarvitamine võib põhjustada veel närvi- ja lihaskoe talitluse häireid, väsimust ja depressiooni. Kaalium Kaalium- südame ja närvikoe mineraal Kaalium koostöös naatriumiga on vajalik: Keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks Hapete- aluste tasakaalu säilitamiseks Normaalseks veevahetuseks Vererõhu normaliseerimiseks Süsivesikute ja aminohapete imendumiseks Rakkude energeetiliseks ainevahetuseks ja valkude sünteesiks Glükoosist glükogeeni sünteesimisel Lihasmassi suurenemiseks ja lihastetööks Närvi ja lihaskoe talitluseks K ja Na ioonide erinev jaotumine raku sees ja väljas tekitab rakkude pinnalaengu. Kaaliumi allikad:
St organism väldib ise liigtarbimise. Siiski kui tarbida pikaaegselt kaltsiumipreparaate koos D-vitamiiniga, mis kaltsiumi omastamist soodustab, siis võib kaltsium hakata ladestuma kaltsiumsooladena pehmetesse kudedesse nt. neerudesse ja tekkivad neerukivid. Kaltsiumi liigtarvitamine võib põhjustada veel närvi- ja lihaskoe talitluse häireid, väsimust ja depressiooni. 3. Kaalium- südame ja närvikoe mineraal Kaalium koostöös naatriumiga on vajalik: Keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks Hapete- aluste tasakaalu säilitamiseks Normaalseks veevahetuseks Vererõhu normaliseerimiseks Süsivesikute ja aminohapete imendumiseks Rakkude energeetiliseks ainevahetuseks ja valkude sünteesiks Glükoosist glükogeeni sünteesimisel Lihasmassi suurenemiseks ja lihastetööks Närvi ja lihaskoe talitluseks K ja Na ioonide erinev jaotumine raku sees ja väljas tekitab rakkude pinnalaengu
NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja kaalium on omavahel funktsionaalselt seotud · Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Naatrium tagab: · Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. · keha biovedelike keemilise Naatrium ja Kaalium koostöö koostise stabiliseerumise; Kaalium tagab: tagab: · normaalse veevahetuse; · kehavedelike keemilise koostise stabiilsuse; · Na-pumba poolt loodud · happe-leelistasakaalu säilimise; · normaalse veevahetuse; naatriumi ja kaaliumi erinev · vererõhu normaliseerimise;
iileumi jõudmisel resorbeerunud. Jämesoolde jõuab 3-10%, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel. Kapillaarverest satuvad AH portaalverre ja võetakse maksarakkudesse. 2. Valkude biofunktsioonid Biofunktsioonid: a) Ensümaatiline/katalüütiline b) Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt c) Transpordifunktsioon: biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel või läbi plasmamembraani valkkandjate vahendusel. d) Struktuurne: biomembraanides, tsütoskeletis, kõõlustes veresoonte seinas, küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine
riboos, 2 fosfaatrühma) loomisel. Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+ ehk kaltsium on levinuim mineraalaine inimorganismis, tasandab südame rütmi, vähendab unetust; normaliseerib kesknärvisüsteemi ja lihaste ärrituvust; vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu. Na+ ehk naatrium tagab keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerumise, normaalse veevahetuse, happe-leelistasakaalu säilimise; vererõhu normaliseerimise; süsivesikute aja aminohapete imendumise. Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku teostab NA-PUMP. K+ ehk kaalium tagab kehavedelike keemilise koostise stabiilsuse; normaalse veevahetuse; vererõhu normaliseerimise; lihasmassi suurenemise ja lihaste talitluse;
iseloomustamine molekulaartasemel ja saadud info seostamine organismi normaalse ja patoloogilise seisundiga või rakenduslikel ehk praktilistel eesmärkidel nagu · haiguste patogeneesi molekulaarsete mehhanismide tuvastamine Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia · haiguste diagnostika ja kulu jälgimine biovedelike ja kudede keemilis-ensümaatiliste parameetrite alusel · ravi (ensüümteraapia, kemoteraapia) teadusliku baasi loomine · uute ravimite efektiivsuse/toksilisuse hindamine nende metabolismi, toime- ja detoksikatsiooni mehhanismide detailse tuvastamise alusel · tervisliku toitumise põhimõtete väljatöötamine organismi erinevate arengustaadiumite ja seisundite jaoks · biokeemia uute fundamentaalsete kontseptsioonide ja meetodite rakendamine kliinilises töös
magneesiumivajadust. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis.Kuid pole head halvata. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega
c) Käivitub krooniline lüütiline tsükkel toimub samuti viirusosakeste tootmine rakkudes, aga suhteliselt aeglaselt ja rakkude hukkumine pole massiline. See iseloomustab RNA- viirusi. 39 Need viirused on ,,lohakad" - iga 100 nukleotiid läheb valesti. Immunsüsteem peab ennast kogu aeg ümber seadistama. N: HIV, hepatiidi teatud vormid mis levivad biovedelike kaudu. d) Lüsogeenne tsükkel · viiruse DNA seostub peremeesraku kromosoomidega. · Põhjustab pärilikku muutlikkust, aga viirusosakeste tootmist ei järgne. · Viirus levib organismis siis kui rakk jaguneb (paljundatakse ka viiruse DNA). Toimub viiruse levik nn vaikivas olekus. · Mingil hetkelviirus aktiveerub. N: tugev füsioloogiline stress (tugev külmetus, alatoitlus) herpes, papilloomiviirus.
Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Transpordifunktsioon jaguneb humoraalseks transpordifunktsiooniks (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel) ja transpordiks läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte, küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste
Seentes varuaineks glükogeen. · Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis? Läbi energia hargnev see suudab kiiresti glükoosi kiiresti lagundada, loomad liiguvad, aga taimed on paiksed. 4. Ligimeelitav ehk atraktiivne · Nektar erinevate suhkrute 15..30% vesilahus. 5. Kaitseline · Kaitse madalate temperatuuride eest. Taimed: tärlklise hüdrolüüs, biovedelike suhkrustamine(külmastvõetud kartulid on magusad). Loomad: tkonnas on glükogeen mis läheb-> glükoosiks ja kaitseb madala temp. Eest. Seentel: madalate temp. eest kaitseb trehaloos. Bioloogilised limad kaitsevad hõõrdumise, veekaotuse, mikroorganismide eest. · Glükuroonhape eritub maksas, see aitab kaasa keha võõrandite lagundamisele(energiajookides). 6. Transport
Väljasoolamine – valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, nad on geneetilise info realiseerimisvahendid. Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. Renaturatsioon – valgu algkonformatsiooni ja bioaktiivsuse taastamine.
Peptoon ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses 1 Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon Denaturatsioon valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. 5. Valgu primaarstruktuur Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt aminohappeline järjestus
Cr kriidipaberile tehtud trükiste põletamine 6) Elementide vastandlikkus (Sr/Ca võib põhjustada liigeste liikumatust Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1) Hüdrofiilsus: a. Vees lahustumine (nt suhkur) b. Märgavad/ ei lahustu (nt tselluloos) 2) Hüdrolüüs: tärklis+vesi+amülaas=glükoos tüüpiline reaktsioon, mis toimub ka suus 3) Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine ja veeest pärineb ka eralduv hapnik 4) Vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Raku tasandil 1) Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna 2) Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakussiserõhu ehk turgori. Eriti võimas on see kestaga rakkudes ehk taimerakkudes 3) Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b
3) varuaineline : a)Tärkliseterad või inuliin taimerakkudes. b) Glükogeen looma ja seenerakkudes. 4) ligimeelitav : vaid õistaimedel N: nektar. NEKTAR : 15-70% monosahhariidide vesilahus. 5) transpordifunktsioon : a) taimedes transpordisuhkruks sahharoos b) loomades on glükoos e. veresuhkur.(norm : 1g/l) 6)Kaitseline : kaitse madalate temperatuuride eest. N: taimedel biovedelike suhkrustumine talveperioodil. tekivad tärklisest(külmavõetud kartul on magus) 7) toiteline : Imetajate piimas leiduv piimasuhkur e. laktoos. 8)Ainevahetuslik - suhkrute liigtarbimine võib viia varurasvade sünteesini. ------------------------------------------------------------------------- Lipiidid : Lipiidid on segaühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhapetest. Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused :
annaabi.ee 
