TEEMA: BIOMETALLID Sissejuhatus: Biometallid , mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makro biometallid (katioonid Ca2+ , Na+ , K+ , Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. 2. Mikro- e. mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt
kuuluvad enamasti ensüümide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisse. · Bioaktiivsete ainete ehituses/talitluses osalemise tõttu avalduvadki nende mikrobioelementide vaegused tõsiste haigustena. Haigusi põhjustab ka kestev liigus, sest nad pärsivad ensüümide, valkude, nukleiinhapete jt biomolekulide talitlust seostudes nendega mittespetsiifiliselt. · Pikaajaliste varude puudumine ja madal normsisaldus teevad defitsiidi ja liigsuse kujunemise inimkehas üsna reaalseks ja muudavad nende vajaduse rahuldamise otseselt sõltuvaks toitumisest. RAUD Rauda on 70 kg kaaluvas inimese 3 4 g (ca 60% rauast esineb hemoglobiinis). Ööpäevane vajadus N 13-17 mg; M 11-14 mg) Hemoglobiin rauda sisaldav valk. Tähtis hapniku transpordiks kudedesse Raud on vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises (hemoglobiin, müoglobiin, hingamisahela ensüümid jt.).
toit sisaldaks neid piisavas koguses. Mineraalained on erinevaid ja neid on organismil võimalus kätte saada paljudest toitudest. Mineraalainetena võib loetleda seleeni, boori, kaltsiumit, magneesiumit, mangaani, fosfori, kaaliumi, joodi, rauda, kroomi, vaske, fluori, naatriumi ja tsinki. SELEEN (Se) Seleeeni avastas J. J. Berzelius aastal 1817. Seleen kuulub mikroelementide hulka ja võib suuremas kontsentratsioonis olla väga mürgine, kuid väikestes kogustes vägagi tarvilik. Seleen on tähtis antioksüdant. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. Antioksüdandina kaitseb seleen mitmesuguste degeneratiivsete haiguste eest nagu arteroskleroos, emfüseem, maksatalitlushäired, hall kae, artriit, insult ja infarkt. Uuringutega on teada saadud, et igapäevane seleeni toidule lisamine vähendab ohtu vähki surra poole võrra.
· Toimib koos vit E-ga · Prostaglandiinide süntees kudede elastsus · Sisaldavad krevetid, krabid, lõhelised, õllepärm, piimatooted Ni-- vereloome B -- sv. metabolism, vereloome Si kõhredes, kõõlustes, veresooneseintes Sn Hb sünt. As Hb sünt. 8. Vitamiinid (7. loeng) · Põhiteesid · Varu ajaline kestus · Koensüümsed vitamiinid · Vitamiinide defitsiidi põhjused · retinool · antioksüdantsed vitamiinid 9. Hapniku kasutamine organismis 4,5 miljardit aastat tagasi puudus Maa atmosfääris hapnik. Hapnik ilmus atmosfääri ~2 miljardit aastat tagasi kui seal olid juba mõnda aega, ~ miljard aastat elanud fotosünteesivad organismid, sini- ja rohevetikad. Esimesed aeroobsed organismid ilmusid alles 1,5 miljardit aastat tagasi ja surusid pikkamööda anaeroobse elu välja. Aeroobsete organismide eeliseks on
püsiv, paiknedes kõrgeimas kontsentratsioonis 1-5 cm sügavuses pinnases (sõidutee äärne tolm), tuleb tema kahjutustamiseks kasutada meetmeid. 80% päevasest pliikogusest satub inimese organismi toidu, mustuse ja tolmu kaudu. Kui pliiühendid paiskuvad õhku, võivad nad lennata kaugele. Nagu elavhõbe ja kaadmium, on ka plii keemiline element, mille bioloogilist kasutusotstarvet pole teada. Aine on mürgine ka väikestes kogustes. Keemispunkt on kõrge ja aururõhk väike, seega tekib keskkonnaprobleem (erinevalt elavhõbedast) alles ioniseerunud aine puhul. Pliisisalduse kasvu Läänemeres on jälgitud sete põhjal, kusjuures on täheldatud, et pliisisaldus on suurenenud vastavalt industrialiseerumise levikule Kesk-Euroopast põhja suunas. Aine kandumist veekogudesse ja selle kontsentratsiooni piirab pliiühendite vähene lahustuvus. Metalli kujul esinev plii
K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus Rakkudes ioonkanalid (reguleerivad K-Na tasakaalu); mõned mürgid blokeerivad neid Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane Rb, Cs – haruldased elemendid (kuid leidub peaaegu kõikjal looduses väikestes kontsentratsioonides) Fr – saadakse 238U kiiritamisel prootonitega püsivaima isotoobi poolestusaeg 20 min. nähtavates kogustes pole saadud Leegi värvus (avastamine leekreaktsiooniga) Li Na K Rb Cs karmiin- ere- violetne rubiin- taevas- punane kollane punane sinine 2.2.3. Saamine lihtainetena (metallidena) Esimesena eraldas “vabu” leelismetalle (Na, K, Li) H. Davy 19. saj. algul vastavate sulatatud leeliste elektrolüüsil.
Neelamise jõuab toit söögitorru. Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m.
dehüdrogenaas) Vitamiinid on bioaktiivsed orgaanilised ained, mis on inimesele asendamatud mikrotoitained. Inimene suudab ise sünteesida vaid üksikuid vitamiine ja seetõttu peab ta nad saama toiduga (nii loomsest kui taimsest toidust). Mikroelementidest sisaldavad nad näiteks Co-t. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Vitamiinide defitsiidi korral tekib väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud ja muud vaevused. Vitamiinide ületarbimine on samuti ohtlik, sest see kahjustab organismi ning võib kaasneda naha sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne. Hormoonid - mikroelementidest nt I. I on kilpnäärme hormoonide ( nii türoksiini kui ka trijodotüroksiini) talitluseks vajalik element. Funktsioonid teistel elementidel: Fe hemoglobiin Ar juustes
dehüdrogenaas) Vitamiinid on bioaktiivsed orgaanilised ained, mis on inimesele asendamatud mikrotoitained. Inimene suudab ise sünteesida vaid üksikuid vitamiine ja seetõttu peab ta nad saama toiduga (nii loomsest kui taimsest toidust). Mikroelementidest sisaldavad nad näiteks Co-t. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Vitamiinide defitsiidi korral tekib väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud ja muud vaevused. Vitamiinide ületarbimine on samuti ohtlik, sest see kahjustab organismi ning võib kaasneda naha sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne. Hormoonid - mikroelementidest nt I. I on kilpnäärme hormoonide ( nii türoksiini kui ka trijodotüroksiini) talitluseks vajalik element. Funktsioonid teistel elementidel: Fe hemoglobiin Ar juustes
dehüdrogenaas) Vitamiinid on bioaktiivsed orgaanilised ained, mis on inimesele asendamatud mikrotoitained. Inimene suudab ise sünteesida vaid üksikuid vitamiine ja seetõttu peab ta nad saama toiduga (nii loomsest kui taimsest toidust). Mikroelementidest sisaldavad nad näiteks Co-t. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Vitamiinide defitsiidi korral tekib väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud ja muud vaevused. Vitamiinide ületarbimine on samuti ohtlik, sest see kahjustab organismi ning võib kaasneda naha sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne. Hormoonid - mikroelementidest nt I. I on kilpnäärme hormoonide ( nii türoksiini kui ka trijodotüroksiini) talitluseks vajalik element. Funktsioonid teistel elementidel: Fe – hemoglobiin Ar – juustes
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või
Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides. 5. Mesoelemendid 1,8% organismi elementidest katioonid Na;K;Mg;Ca; anioonid Cl 6. Mikroelemendid organism vajab väga väikestes kogustes fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, El, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Ceu Naatrium Osaleb närvi-impulside moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude Kaalium Plasmas. Magneesium Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse. Kaltsium Kaltsiumisoolad annavad luudele tegevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti
illegaalne. 35. Väävelvesinik- keemilised omadused *Värvuseta ja väga mürgine, mädamuna lõhnaga. *kui kontsentratsioon on üle 1000ppm, seiskub inimese hingamine. Kontsentratsioonil 800ppm saabub 50% inimestest surm 5 minuti jooksul.Gaasiandurid reageerivad, kui konts. on >15ppm. 36. Süsinikdioksiid- keemilised omadused *gaseeritud jookides, lahustub vees, leidub õhus *on kasvuhoonegaas, laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunakiirgust *Suurtes kogustes mürgine. 8%-l on narkootiline toime. *Silmanägemine ja kuulmine halveneb. 37. Gaasiballoonide transpordi reeglid *Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega. *Mürgiseid gaase ei tohi transportida suletud sõidukis, va juhul, kui tegemist on erisõidukiga. *Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed eemaldatud.
Toiduenergia on vajalik: Põhiainevahetuseks, Soojustekkeks, Kehaliseks tegevuseks, Vaimseks tegevuseks Toiduenergia saadakse Süsivesikutest 1g => 4 kcal Valkudest 1g => 4 kcal Rasvadest 1g => 9 kcal Soovitused vedeliku tarbimiseks -Organismi veevajadus on 28-35 ml kehakaalu kg kohta, Suurtes kogustes mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee min. ainete sisaldust, Vee liigne tarbimine on koormav neerudele ja südamele Soovitused valkude tarbimiseks - Valguvalik on täisväärtuslikum, kui taimseid valke tarbida koos loomsete valkudega või kombineerida erinevaid taimseid allikaid vastavalt nende aminohappelisele koostisele, Valguvajadus sõltub kehakaalust, soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste massist,
o Katabolism- biolagundamine (dissimilatsioon) Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks Krebsi tsükkel (tsitraaditsükkel) Metaboolsed rajad/võrgustikud (selgitus). o Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm o Raja eelmise reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat o Iga astet saab reguleerida Energiavahetusprotsessid. Ainevahetuse energeetiline aspekt Makroergilised ühendid (ATP). o Anabolismil vaja energiat, katabolism vabastab energiat= toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe o Kogu energia pole salvestatav- tekivad energia kaod
Kontsentratsioonil 800ppm saabub 50% inimestest surm 5 minuti jooksul.Gaasiandurid reageerivad, kui konts. on >15ppm. 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Omadused: lahustub vees, on kasvuhoonegaas, laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunakiirgust Kasutamine: gaseeritud jookides, leidub õhus Transport: rohelises gaasiballoonis Ohtlikkus: Suurtes kogustes mürgine. 8%-l on narkootiline toime, silmanägemine ja kuulmine halveneb. 38. Gaasiballoonide transpordi reeglid. Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega. Mürgiseid gaase ei tohi transportida suletud sõidukis, va juhul, kui tegemist on erisõidukiga. Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed eemaldatud.
· Imendumine häiritud maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoole haavandite, kroonilise nefriidi puhul Tunnused: · Nägemishäire hämaruses · Lima tekke häirumine, kuivsilmsus, infektsioonitundlikkus pimedaks jäämine! · Follikulaarne hüperkeratoos, naha kuivus, vananenud välimus, mosaiikdermatoos · Kasvuhäired (nt luukoe tekke häired) · Platsenta arenguhäired, spermatogeneesi ja ovogeneesi häired · Vit C defitsiidi kiire teke, vit A tundlik mikrotsütaarne aneemia Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi,
lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4. mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5. mineraalained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Toiduainete säilimise ja riknemise põhjused: 1. kuivamine ei pruugi tähendada riknemist, nt leib, puuviljad. 2. hallitamine et hallitusseened tegutsema saaksid hakata on vajalik veidi happelist keskkonda, selle tulemusena mood silmaga nähtav riknemine. Toksiinid on sügaval toiduaines ja ei hävi isegi kuumutamise teel, nt leib, juust. 3
1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500-1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). 7 NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused). Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada
vähem B-vitamiine alles), ka suurenenud suhkru tarbimine · organismis sünteesitakse: · allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem · allikad: tervavili, liha, kartul, piim Vitamiin B2 ehk riboflaviin · vesilahustuv · tähtsus: nägemisprotsessid, küüned, nahk, juuksed, koensüümsed vormid FMN ja FAD, dehüdrogenaas · defitsiidi tunnused: pragunenud huuled, nõrkus, depressioon · toksiline pole, kuid liiga suurtes kogustes tarbimine viib teiste B-grupi vitamiinide väljutamiseni · allikad: maks, pärm, täisteratooted, piim, rohelised taimed Niatsiin ehk vitamiin B3 · vesilahustuv · tähtsus: süsivesikute, valkude ja rasvade metabolis, NAD ja NADP koostises · ületarbimine lühikese aja jooksul: naha punetamine, põletuse tunne, iiveldus,
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element
Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, 6) toodetav erinevates värvitoonides. ehitusmaterjalid. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). 16. Komposiitide mõiste, näited. n Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). ning makrostruktuurist. n Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. n Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. n Looduslikud puit, luud; n Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. n Sünteetilised fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse
- 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 100-110 g Na ja 130-170 g K). Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku. Sellist vastastikust transporti teostab ensüüm Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koostöö tagab: · Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahel on rakkude normaalse membraanipotensiaali tekitamise kaudu närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks · vere osmolaarse regulatsioon · happe-leelistasakaalu hoidmine · normaalne veevahetus · membraantranspordi (ka imendumise) tagamine · mitmete ensüümide aktivatsioon Magneesium Osaleb luukoe tekkes, umbes 70% magneesiumist ongi luudes
Järjestus: Li, Cs, Rb, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Be Seega üldse kõige negatiivsema elektroodipotentsiaaliga H suhtes – Li(-3,0 V). Kõige vähemaktiivne metall – Au. Vähemalt 3 kõige kergemat LM (Li, Na, K) on eluslooduses väga olulise tähtsusega, organismide vältimatud koostisosad (Li biol. funktsioon pole päris selge) Na, K – väga olulised kõigi rakkude elutegevuses. Li – väga mitmekülgne biotoime, kuid tema eluline tähtsus tõestati alles 1980.a. Suuremates kogustes mürgine, mõjub ka psüühikale (Li 2CO3 kasutatakse vaimuhaiguste raviks). Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge. Na ja K ühendid on kõige kasutatavamaid aineid üldse (kõige enam NaCl ja KCl, NaOH, Na2CO3, Na2SO4, KOH jt.). Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel);neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K 2
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas
1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne Pooljuhid – elektrilised omadused vahepealsed eletrijuhtide (metallid ja –sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus Biomaterjalid – kasutatakse implataatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reatsioone
lämmastikuainevahetuse tasakaalu. Samuti erinevad suuresti erinevate maade füsioloogilistes toidunormides fikseeritud valgukogused. Näit. 18... 40 a. vanusel mehel, kes elab mõõduka kliima tingimustes ja tegeleb kerge kehalise tööga, kõigub valgu norm 55 g (Kanada) kuni 120 g (Bulgaaria) ööpäevas. NSV Liidus on see 88... 91 g. Bioloogiliselt täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes (liha, käia, mu- nad, piim). Seevastu taimse päritoluga valkudes leidub üht või teist essentsiaalset aminohapet suhteliselt vähe, mistõttu taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega (mittetäisväärtuslikud). Enamiku taimsete valkude koostises on vähe lustini. Nisu- ja riisivalkudes on teiseks limiteerivaks aminohappeks treoniin. Kaunviljad sisaldavad valku suuremal hulgal kui teraviljad. Ka on kaunviljade valgud võrdlemisi kõrge bioloogilise väärtusega
lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. OLIGOSAHHARIIDID on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud.1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2.Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes.Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer.Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon.Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest
piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus. Täiskasvanutel võivad tsingipuuduse tõttu juuksed välja langeda või esineda luumurrud, nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule
3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? sest neid organism ei ole suuteline sünteesima, metioniin, isoleutsiin,leutsiin,lüsiin,fenüülalaniin,treoniin,trüpofaan,valiin,histidi in,türosiin,selenotsüsteiin 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? valke lagundavad peptidaasid (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) ning valgud lagundatakse aminohapeteks. need imenduvad maos ja kaksteistsõrmiksooles 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
