Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Bioloogia. Süda ja vereringe - sarnased materjalid

veri, veresoon, arter, rakud, immuunsus, veenid, vatsake, vereringe, kapillaarid, hemoglobiin, arterid, vererakud, veresoone, tromb, kapillaarides, põrn, venoosne, arteriaalne, rikastub, ateroskleroos, teekond, klapid, harkelund, vereplasma, tõvestaja, löögimaht, lümfotsüüdid, õgirakud, varustab, toitainetega, vigastatud, antikehad, vaktsiin
thumbnail
4
odt

Süda ja vereringe

Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Bioloogia - veri

Küsimused ja vastused 1) Millised organid moodustavad vereringeelundkonna? V: Süda, veri ja veresooned. 2) Loetle vereringe ülesanded. V: a) Seob tervikuks kõik organismi osad b) Kannab CO2-te kudedest kopsudesse c) Kannab O2-te kopsudest kudedesse d) Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone e) Kindlustab pideva ainevahetuse f) Osaleb jääkainete eemaldamises g) Ühtlustab keha temperatuuri 3) Kuidas süda töötab? V: Töötab rütmiliselt: a) Kodade kokkutõmme b) Vatsakeste kokkutõmme c) Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme - Südame löök

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia: vereringeelundkond

Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süda ja veresooned

Leukotsüüdid (valgelibled) ­ tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) ­ tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin ­ koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid ­ doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Veresooned ja vereringe

Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides.

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süda ja veri

2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veri ja vereringe

Veri, vereringe Kontrolltöö 1. Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

VERESOONED JA VERERINGE

VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Anatoomia: südame- ja vereringeelundkond

VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3

Inimese anatoomia ja...
18 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV. Homöostaas säilitamine toimub lähtuvalt siseskeskkonna ja/või väliskeskkonna muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem.

Füsioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vererakud, veresooned, hüübimine, immuunsus

Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
12
docx

SÜDA JA VERESOONED

nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid ­ kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel ­ kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel ­ kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp ­ suurte veresoonte ja vatsakeste vahel

Normaalne ja patoloogiline...
50 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Veresooned ja vereringe

Veresooned ja vereringe Sandra Ivanov Inimesel on suletud vereringe: Ø See tähendab, et südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Jätke meelde! Veresoonte põhitüübid: Vere ringlus Kapillaari Arterid Veenid Süda d Vere ringlus: http://www.youtube.com/watch?v=oE8tGkP5_tc&feature=related o Veresooned on torujad elundid o Veri ringleb kehas ainult ühes suunas Tähtis! Arterid: o Arterid viivad verd südamest organitesse o Südamest väljuv suur arter (AORT) haruneb aina peenemateks arteriteks o Arterites (välja arvatud kopsuarterites) liigub hapnikurikas veri o

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine ­ luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke ­ hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine ­ pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine ­ kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju

Füsioloogia
135 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Organism, vereringe, immuunsus

KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles  Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri.  Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia, vereringeelundkond, immuunsussüsteem.

Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevatele

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

depolarisatsioon. Käbinääre e- epifüüs sekreteerib hormooni melatoniin, mis pidurdab puberteedi saabumist, kuid mille aktiivsus oleneb organismi viibimisest valguses või pimeduses. Valguse toimel melatoiini tekke väheneb, kuid näärme aktiivsuse seotus öö ja päeva vaheldumisega korreleerub bioloogiliste rütmidega, millel võib olla oma osa epifüüsil. Kõhunäärme langerhansi saared: Kõhunäärme sisesekretoose funktsiooniga seotud rakud (jagunedes. A-, B-, ja D- rakkudeks).Insuliin B-rakud, mida on rakkudekoguarvust 60%, produtseerivad insuliini, mis kiirendab glükoosi trantsporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Insuliini toimel kasutab organism enam suhkrut glükogeeni tootmiseks, mis talletatakse maksas. Vere normaalne glükoositase on 4,4-4,6 mmol/l (08,,,1,1 g/l), insuliini puudumisel tõuseb 8,8-10,0 mmol/l(1,6-1,8g/l)(hüperglükeemia)ületab neerude glükoosi

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. 2 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks c) Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire niing ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ning põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna) Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1) Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale

Eripedagoogika
143 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism)

Füsioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

*lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) *unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse *barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel *võõrkehade fagotsütoos *ajuvedeliku produtseerimine *elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud - palju tsütoplasmaga täidetud kehast eemale ulatuvaid jätkeid, mis annavad neile rakkudele spetsiifilise kuju. Jätked "hoiavad oma haardes" veresooni, neuroneid. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist.

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Vereringeelundkond - süda-veresooned-veri

S�DA - lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi.

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit ­ 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme ­ südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu.

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles ­ 85% kaltsiumfosfaati ­ 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Süda, vereringe, veri, hingamine

9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bioloogia kordamine 9. klassile: 2

Kordamine 9. klassile: 2 1. Vereringe ülesanded ­ · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded ­ · Süda ­ lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri ­ veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned ­ torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid ­ keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid ­ veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale.

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vereringlus

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus?

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma

Füsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ............................................................................................. 47 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem ............................................................................................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ......................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vereringe

Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1

Bioloogia
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun