geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid
geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid
Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 30. Milleks on meioos vajalik?
Diploidsed 22.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 23.Mis on mitoos? Päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31
19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28
Kõigil eukarüootidel on nukleosoomse struktuuriga kromosoomid, mis paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on eukarüoodi rakus tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Erinevalt prokarüoodi genoomist on eukarüoodi genoom jagatud kromosoomide vahel. DNA molekulide arv kromosoomis võib olla üks või kaks, vastavalt sellele, kas on tegemist ühe- või kahekromatiidilise kromosoomiga. Ühekromatiidiline e. G1 kromosoom on rakutsükli G1 või G0 faasis olev kromosoom, milles üks DNA kaksikahel ulatub pidevana ühest kromosoomi otsast teise. Kahekromatiidiline e. G2 kromosoom on rakutsükli S faasi läbinud kromosoom, milles on 2 lineaarset DNA molekuli. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks mitoosi pro- ja metafaasi kromosoomid. Iga kromosoom koosneb seega ühest või kahest lineaarsest DNA molekulist, mis on seostunud struktuursete ja regulatoorsete valkudega
Kõigil eukarüootidel on nukleosoomse struktuuriga kromosoomid, mis paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on eukarüoodi rakus tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Erinevalt prokarüoodi genoomist on eukarüoodi genoom jagatud kromosoomide vahel. DNA molekulide arv kromosoomis võib olla üks või kaks, vastavalt sellele, kas on tegemist ühe- või kahekromatiidilise kromosoomiga. Ühekromatiidiline e. G1 kromosoom on rakutsükli G1 või G0 faasis olev kromosoom, milles üks DNA kaksikahel ulatub pidevana ühest kromosoomi otsast teise. Kahekromatiidiline e. G2 kromosoom on rakutsükli S faasi läbinud kromosoom, milles on 2 lineaarset DNA molekuli. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks mitoosi pro- ja metafaasi kromosoomid. Iga kromosoom koosneb seega ühest või kahest lineaarsest DNA molekulist, mis on seostunud struktuursete ja regulatoorsete valkudega