Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid
KOKKUVÕTE Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja luurakud, mille ülesandeks on kaitsta keha ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks. Erinevat tüüpi ühendused võimaldavad luudel erinevas ulatuses liikuda. Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: 1) ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste,
Vöötlihaskude Moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Südamelihaskude Ainult südames Närvikude Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. Närvikoes. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Nt: Süda, maks, lihased, luud jt. Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond. Tugi- ja liikumiselundkond 1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3. Luukoe ehitus Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest
Kordamine kontrolltööks 9. klass õpik lk. 5-29 Loomsed koed, elundkonnad, inimese tugi- ja liikumiselundkond Töö koosneb lünktekstist, valikvastustest, pikemate selgitustega vastustest, joonistest (graafikutest) ning tõestest vääradest lausetest. Inimese koed ja elundid 1.Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) 1) Epiteelkude-Kaitse, kate. 2) Närvikude-Edastab infot. 3) Lihaskude- Liigutamine. 2
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
1)Mõisted *Rakk väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused *Kude sarnased rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. On olemas epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded
funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks · annab kehale kuju · tagab liikumise · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti · transpordib kudedest ära tekkinud jääkained · ühtlustab kehatemperatuuri
ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist.
ELUNDID JA ELUNDKONNAD Koostas: Kristel Mäekask ELUNDID Ühiseid ülesandeid täitvad koed moodustavad elundi. Nahk Luud Lihased Kopsud Magu Neerud ELUNDKONNAD Ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. seedeelundkond hingamiselundkond tugi- ja liikumiselundkond erituselundkond vereringeelundkond sigimiselundkond närvisüsteem sisenõrenäärmed SEEDEELUNDKOND Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. HINGAMISELUNDKOND Tagab gaasivahetuse. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Toetab keha ja kaitseb organeid. ERITUSELUNDKOND Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. VERERINGEELUNDKOND Tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise.
kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes? Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima.
Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. 8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9. Mis on iga elundkonna ülesanne ja millistest osadest ta koosneb? Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool)
ja väsib aeglaselt. 4)Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliia rakkudest. Närvirakud kannavad edasi erutust ja võtavad seda vastu. Elundiks e. organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti, süda, magu, peaaju jt.) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks.
Elundkond Elundid Ülesanded Katteelundkond Nahk Kaitse, tunnetamine, süntees(B- ja D vitamiin), vee ja soojuse regulaator. Tugi- ja Jäsemed, luud, lihased Toetada keha ja kaitsta liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone
Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. Toime on pikaajaline. Tugi- ja liikumiselundkond Luud + Lihased Toruluud Lameluud lühiluud n. reieluu Niudeluu n. sõrmeluu Sääreluu Ristluu kannaluud Mineraalainetest sisaldavad luud kõige rohkem kaltsiumi ja fosfori. Luude pehmenemise põhjuseks on D-vitamiini puudus. 6 tähtsat punkti: 1. Luustik on toeseks 2. Skeletilihased 3. Tagab keha liigutused 4. Kaitseb siseelundeid 5
ja tööohutuse nõuded" on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud. Tugi- ja liikumiselundkond (luud, liigesed, kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna nimetatakse ülekoormushaiguseks. Nagu eelpoolgi oli juttu, on füüsilisse ülekoormushaigusesse haigestunute osakaal viimasel ajal kogu maailmas tunduvalt tõusnud
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone
Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid
Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega. Sigimiselundkond toodab sugurakke, uues organismi arengulooja. Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK
täidavad ühist ülesannet. Taimede organid on: Juur - hoiab kinni mullas, toitaineid imeb mullast. Vars - transpordib vett ja mineraalaineid, orgaanilisi aineid. Leht - fotosüntees. Okas on ka leht. Õis - Õistaimedel. Sugulise paljunemise organ. Vili - Seemnete levitamine Käbi - Ainult käbitaimed e paljasseemnetaimed. Seemnete tekitamine. 5. Elundkonna tase Elundkond - Koostöötavad organid, millel on üks ühine eesmärk. Tugi- ja liikumiselundkond - Lihased ja luud Hingamiselundkond Seede- ja vereringeelundkond Kesknärvisüsteem Erituselundkond Suguelundkond Meeleelundkond Taimedel puuduvad elundkonnad. 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon
2) Vöötlihaskude 3) Südalihaskude 8. Millised koed kuuluvad sidekoe hulka? Sidekoehulka kuuluvad: 1) Luu-ja kõhrkude 2) Rasvkude 3) Veri mis on vedelkude 9. Mis moodustub erinevatest kudedest? Too näiteid Erinevatest kudedest moodustuvad erinevad organid ehk elundid. Näiteks:Kopsud, magu, neer jne 10. Mis on elundkond? Elundkond on erinevatest elunditest moodustuv organism, kus erinevad elundid täidavad ühiseid ülesandeid. 11. Kõikide elundkondade ülesanded 1) Tugi-ja liikumiselundkond - Aitavad liikuda 2) Hingamis elundkond - Gaasi vahetus 3) Seedeelundkond - Toidu seedimine ja imendamine 4) Erituselundkond - Jääkainete eraldamine 5) Vereringeelundkond - Ainete transport 6) Siginemiselundkond - Sugurakkude tootmine 7) Närvisüsteem - Elundkondade töö juhtimine
nõuded" on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud. Tugi- ja liikumiselundkond (luud, liigesed, kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna nimetatakse ülekoormushaiguseks. Nagu eelpoolgi oli juttu, on füüsilisse ülekoormushaigusesse haigestunute osakaal viimasel ajal kogu maailmas tunduvalt tõusnud.
seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul Mis elundkonnad arenevad lootelehest?- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammastevaap(välimine). tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus-ja sigimiselundkond(keskmine). seede-ja hingamiselundkond.(sisemine) Loodet kahjustavad tegurid- eriti ohtik esimestel kuudel, teratogeenid põhjustavad väärarengut: geen, kromosoom-ja geenmtatsioonid, punetised, süüfilis, ravimid, alkohol, narkootikumid, liimid, lakid, värvid, mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine/ülekuumenemine, toitumisega seonduvad probleemid
Maks, mis on ainevahetusse seisvate, imendunud toitainete ja vitamiinide töötlemiseks ning organismile ohtlikena tunduvate kahjulike produktide eemaldamiseks. Magu, mis on toidu töötlemiseks ja lükkamaks edasi peensoolde. Kõhunääre, mis toodab nõret seedimiseks. Sooled, mis on toidu seedimiseks ja imendumiseks. ELUNDKOND on elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Tugi- ja liikumiselundkond, mis on keha toestamiseks ja organite kaitsmiseks. Seedeelundkond, mis on organismi varustamiseks toitainetega. Vereringeelundkond, mis on kõigi organismide tervikuks sidumiseks Hingamiselundkond, mis on organismi varustamiseks hapnikuga. Närvisüsteem, mis on vastu võtmiseks ning töötlemiseks väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtimiseks ning kooskõlastamiseks kõikide elundite talitlust.
Järgneb karikloote moodustumine, mis algselt koosneb kahest lootelehest: välimine (ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osadest ürgjuti rakkudest moodustub ka keskmine looteleht (mesoderm). Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad, näiteks välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele. Keskmisest lootelehest moodustub tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Endodermist kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Kahe esimese kuu jooksul, mil loode ema kõhus kasvab, arenevad välja kõigi elundkondade algmed ja süda alustab tööd. Kui käsil on 9. nädal, taandus saba, kujunevad nägu ja silmad, kätele kasvab 10 sõrme ja jalgadele 10 varvast. Ultrahelis võib juba näha lapse sugu. 12. nädalal põtkib loode ema kõhus. Kuuendal raseduskuul sündides võib hea õnne korral laps
Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite.
Närvikude Leidub-närvisüsteemis , meeleelundites Iseloomustus-tähtja kujuga jätketega rakud Ül.-info vastuvõtmine , saatmine , töötlemine Elundkond Elundid Ülesanne Katteelundkond Nahk,limaskestad Katavad, kaitsevad, vooderdavad , eritavad Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond seedeelundkond Suu , neel , söögitoru, Tahke toidu töötlemine ja jääkainete soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab
emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c
Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest o Sünteesib erinevaid ühendeid o Säilitab kehatemp. o Meelelund o Eritusorgan
alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse kolme: välimine(ektoderm) närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap; sisemine(entoderm) seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine(mesoderm) tugi-ja liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond. Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng Platsenta(emakook) imetaja(ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkuakasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Nabanöör/nabaväät - on suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat. Nabanööri kaudu saab loode toitaineid ja hapnikku.
Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha. 2) Hingamiselundkond. See kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest, inimkeha varustamine energiaga. 3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga.
4. Moodustub ektodermi rakkudest embrüo välispinnale vagu ürgjutt 5. Osa ürgjuti ümbruses rakke liiguvad sisemise ja välimise lootelehe vahele ja moodustavad keskmise lootelehe mesodermi. Lootelehtedest edasine areng: Embrüonaalne induktsioon- kõik kudede ja organite tekked on omavahel seotud. 1. Välimine lootelehtnärvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude, küüned,karvad,hammaste vaap. 2. Keskmine lootelehttugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- sigimiselundkond. 3. Sisemine looteleht seede- ja hingamiselundkond. Embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. nim. biogeneetiliseks reegliks. POSTEMBRÜOGENEES- ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE ARENG- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega. (roomajad,linnud,imetajad sh inimesed) MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite
Viljastumine juhuslik ja selle tõenäosus väiksem Viljastumine- 4-5päeva emajuhas-pesastub- rakud jagunevad- kobarloode- 3. Nädal süda blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed (ektoderm, eutoderm ja mesoderm), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe, eritus ja sigimiselundkond. Teratogeenid: 1. Biloogilised (haigustekitajad nt punetised, süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid; 2. Keemilised (alkohol; ravimid: antibiootikumid kahjustavad kuulmist, hambaid; hormoonide tõttu on diabeetikute rasedus riskantne;olmekemikaalid: juukselakk, värvid, toidulisandid) 3. Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole
meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju
· Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks · Tsütoplasmavõrgustik teised ained sünteesivad · Rakutuum juhib raku elutegevust ja paljunemist · Mitokondrid varustavad energiaga
3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga *Seedeelundkond-Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Lagundab toitu. *Erituselundkond- kõrvaldatakse jääkained organismist *Sisenõrenäärmed-Reguleerib organismi eluavaldusi. *Närvisüsteem & meeleelundid- Vahendab & töötleb informatsiooni. (lk.70) *Ringeelundkond- Transpordib kehas aineid
ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond, eritus- ja sigimiselundkond c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid, nahk 12. Milline tähtsus on platsental? Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega. Sed aläbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkprodukitd. Platsenta eritab naissuguhormoone. 13. Milline tähtsus on looteveel? Kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse
3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega
ema isa II IAIB laps Vastus: Isal võib olla fenotüübilt B või AB vererühm ja genotüübid IBIB või IBi või IAIB 43. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Inimese elundkonnad on: katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, veri ja vereringeelundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem ja meeleelundkond, endokriinsüsteem, immuunsuselundkond, suguelundkond. 44. Välisskelett- lülijalgsete väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja
tihedam rakukobar e. embrüoplast. Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta (imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel tekkinud elund). Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks. 1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga
Sisenõrenäärmed ja nende tuntumad haigused Elundkonnad Elundkonna moodustavad elundid, mis täidavad ühiseid funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini
sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku tugielundkond lihased koos toesega; võimaldab liikuda vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele · Põhikoetüübid on epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seede-, hingamis-, ringe- ja erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid ning sigimiselundkond. KOED Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna ja kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiriteb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel
viljastunud säilib idanemisvõimelisena nädalaid hakkab kohe arenema munarakk kuni aastasadu algab viljastumisega allub biogeneetilisele reeglile Millistest lootelehtedest millised elundid, elundkonnad tekivad (ühendada)? Välimine looteleht (ektoderm)- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht (mesoderm)- tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht (entoderm)- seede- ja hingamiselundkond 9. Lootejärgne areng taimedel, loomadel (võrdlus) Taimed Loomad ajavahemik, kus midagi ei olemas puudub arene noorus, suguküpsus ja ei saa kindlalt piiritleda on võimalik kindlalt vananemisjärk piiritleda
Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe e mesodermi. Sisemine looteleht-seede- ja hingamiselundkond. Välimine looteleht- närvisüsteem, meelelenudite ning naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi- ja liikumiselundkond, vereringelundkond, eritus- ja sigimiselundkond. Läbitakse ontogeneesi alguses (embrügeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel. Loote väärarenguid põhjustavad: *Bioloogilised teratogeenid- Pärilikud haigused- geen,-kromosoom ja genoon-mutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete ja mikroelementide puudus, toidutoksiinid, albaloidid. *Keemilised teratogeenid- Ravimid-
Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese kuu vältev võib embrüo olla eriti tundlik: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb
Põisloode – Enamiku loomade lootelise arengu varajane stadium, mis areneb kobarlootest. Gastrula – enamiku loomade(inimese) lootelise arengu varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas(kõhus). 10.Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude. 12. Milline tähtsus on platsental? See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude
Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool 2. ,,Manual muscle testing" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool, Petar Hodulov
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
annaabi.ee 
