............................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused......................................................................................................................................5 Tarbimine....................................................................................................................................6 Teise põlvkonna biokütused........................................................................................................6 Biokütused Eestis........................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Lisa............................................................................................................
REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite
Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju looduskeskkonnale ja tervisele. Kuna suurt tähelepanu on hakatud pöörama kliimamuutustele, on ka see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele lähitulevikus. Sellest lähtuvalt on jäjest rohkem hakanud levima biokütus. Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Vedelad kütused on peamiselt naftasaadused. Gaasilised kütused on maagaas, vedelgaas, tehisgaasid ja biogaas. Biodiisli tootmine: Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest (rapsiseemneõli,
a Biodiesel Paldiski, mis läks aga pankrotti. https://www.aripaev.ee/uudised/2008/06/02/Tselluloosist_etanooli_valmistav_tehas_alustas_tood https://www.energy.gov/lpo/abengoa-bioenergy Abengoa bioenergy, Hispaania https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/81/ Kask,_Ü._Bioetanooli_kasutamise_eeldused_ja_võimalused_Eestis.pdf Siit sain selle sünteesi pildi ka http://www.eby.ee/Ylo_Kask.pdf Slaidiesitus just tselluloost etanooli toomise kohta Esimese ja teise põlvkonna biokütused Biokütuse eelised (mitte aind tselluloosist toodetud) Eelis 1 Bioetanooli tootmise kõrvalprodukt praak (praaga) on elektritootmisel taastuvkütus, millel puudub EL regulatsioonide arvestuses, võrreldes fossiilkütustega, CO2 emissioon. Iga tonni bioetanooli tootmisel eraldub kõrvalproduktina 1,34 tonni praaka, mis on Eestis kasutatav taastuvkütusena. 1 tonn praaka on 50% niiskuse juures sama kütteväärtusega mis 1 tonn põlevkivi. Täpsemalt ei
Argentiina energiamajandus Silvia Kuusik 2018 Argentina energia · Argentiina loodusvarad on tähelepanuväärsed. · Energiatootmine põhineb fossiilkütuste (gaasi ja nafta) kasutamisel, kuid kasutatakse ka vee- ja tuumaenergiat. · Riik on Ladina-Ameerika peamine energiatootja ja tarbija. · Argentina on neljas suurim naftatootja ja suurim gaasitootja ja -eksportija. · Energia koguvõimsus koosneb 90% nafta ja gaasi kogusest. · Riik sõltub suuresti gaasist (peaaegu 50 protsenti energianõudlusest). · Riik on ka üks maailma 30 suurimast elektritootjast ning 2007. aasta statistika kohaselt on Argentina suuruselt neljas elektritootja Lõuna-Ameerikas. · Fossiilkütustega soojuselektrijaamad (kokku 26) toodavad suuremat osa riigi elektrienergia nõudlusest (üle 50%). · Hüdroenergia toodab umbes nelikümmend protsenti ja ülejäänu on tuumaenergia. Taastuvate energiaallikate kasutamine on endiselt madal. Maagaas · Argentina omab s
naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist, hüdrojaamades 15,6%, geotermaal-, päikese-, tuule- biokütustel ning jäätmetel töötavates elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega.
kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia)
Kuigi elektrivõrkudele pole tuuleelektri vastuvõtmine võrku väikeste tootmiskoguste juures probleem, siis tuuleenergia osakaalu tõustes, tekiks probleeme reservvõimsuste osas. Hiigeltuulikute paigaldamisel on raskusi ka mujal maailmas, sest inimesed kardavad, et neid hakkab segama tiiviku pöörlemise müra ja loodusvaated saavad rikutud. Kõike eelnevat silmas pidades oleks Eestis kõige efektiivsem taastuvenergiaallikana kasutada hoopis biokütust. See on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest
ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2
· Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein · Energiaheina saab kasutada energiatoormena. · Energiaheina saadakse harilikult pilliroost ja laialehelisest hundinuiast, päideroost, kiukanepist jne. · Selle raiering on üks aasta. Vajaminev tehnika, kasvatamise plussid. · Energiaheina külvi-, hooldus- ja koristustöödeks sobib tavapärane söödatootmiseks kasutatav tehnika (niidukid, vaalutajad, kogurid, liikurhekseldid, ruloonpressid), mis rohusöötade tootmisega tegelevail
soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul.
Sisemine niiskus eraldub täielikult puidu kuivatamisel temperatuuril üle 100 ºC. Puidu sisemine niiskus on ca 15%. Puitkütuste niiskus võib erineda suurtes piirides. Mööb- litööstuse jäätmete suhteline niiskus on 8 12%, kuid raiejäätmete niiskus 45 55%. Niiskus ei mõjuta ainult puitkütuse kütteväärtust, vaid ka ladustamise tingimusi, põle- mise temperatuuri ja suitsugaaside mahtu. Puidu niiskuse võib leida märja massi (ka tarbimisaine ehk kütus sellisena, nagu ta saa- bub katlamajja) ja kuivaine (kuiva massi) kohta. Mõnikord jaotatakse puit niiskuse järgi kolme kategooriasse: Õhukuiv (õhkkuiv) 20 (25), %, Poolkuiv 21 33 (26 50), %, Toores üle 33 (üle 50), %, kus esimene arv näitab suhtelist niiskust tarbimisaine ja teine (sulgudes) kuivaine kohta ja viimane leitakse valemiga: Suhteline niiskus tarbimisaine kohta leitakse valemiga: kus M märja puidu (tarbimisaine) mass, kg,
energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis
saadavate teiseste kütuste (nt nafta rafineerimissaaduste) põletamisel tekkiv soojus - 0,5 ZJ, 5) Maapõuest kaevandatava uraani tehislagundamisega tuumareaktorites (nii tuumaelektrijaamades kui ka plutooniumitehastes, tuumaallvee- ja -pealveelaevades) tekitatav soojus - 0,04 ZJ. Suhteliselt väikese koguse energiat haaravad fotosünteesiks maa- ja veetaimed. Osa sellest tagastavad taimed soojuskiirgusena atmosfääri, osa salvestavad aga biomassina. Maapõues või merepõhjas võib surnud biomass aeglaselt muunduda fossiilkütusteks. Osa taimede biomassist tarbivad taimetoiduna elusolendid, kes tarbitud energia samuti osalt soojusena atmosfääri või hüdrosfääri eraldavad, osalt aga omaks biomassiks muundavad, mis samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena. Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa
Kuid milleks saab taastuvenergiat kasutada? Mida hõlmab otseselt või kaudselt päikesekiirgust vahendavate taastuvenergiaallikate kasutamine? Taastumatud ja taastuvad energiaressursid Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on geoloogilises minevikus tekkinud biomass, mis on muundunud vormi, mida saab kütusena kasutada. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest kasutamise läbi väheneb selle allikas - uraanimaak (Remmelg, 2011a; Taastumatu energiaressurss, s.a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate
töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. 7 Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms. Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu
ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus. Erandiks võiks olla Omuti kärestikud Narva jõel, kuhu oleks võimalik rajada jaam võimsusega kuni 30 MW. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 2). Samas on tegemist siiski kodumaise suhteliselt stabiilset toodangut pakkuva taastuvenergia ressursiga, mida on võimaluse olemasolul mõistlik kasutada. Biokütus Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest. Biomassi varud on Eestis suured ning selle taastumise aeg on võrreldav inimese elueaga. Biomassi kasutamise keskkonnasõbralikkus ning kohalike varude olemasolu muudab sellise kütuse Eesti Energia jaoks huvitavaks. Meie peamiseks huviks on fossiilkütuste asendamine keskkonnasõbraliku kütusega. Eelkõige oleme otsinud võimalusi kasutada biomassi juba olemasolevates
......................................................9 1.2.3 Laineenergia.......................................................................................................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:............................................................................................................12 1.4.3 Biokütuse puudused:..................................................................
transformaatorites kuni 330360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu. Kuid põlevkivi ei ole taastuv, see tähendab seda, et mingi hetk see võib lihtsalt Eesti pinna pealt otsa saada. Taastuvenergia Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Hüdroenergia Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude kasutamine elektritootmiseks ei ole Eestis maksustatud
Ka tarbijale antakse võimalus osaleda looduskeskkonna säästmisel. Arengukavades toimub majanduse arengu suunamine keskkonda säästvas suunas. Taastuvenergia arengukavades on see suunamine reguleeritud läbi toetustesüsteemi mis motiveerib kõiki osapooli lähtuma oma majandustegevuses keskkonna säästmisest. Kuigi biokütuse kasutus on Eestis veel madal, on tõusnud taastuvate energiallikate kasutamine kogu energiatarbimises. Biokütus on vabastatud aktsiisist ning seetõttu on tema hind konkurentsivõimelisem. Energeetiliste kultuuride eritoetuse eesmärgiks on: süsinikdioksiidi asendamise läbi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest; võtta kasutusele tootmisest kõrvale jäetud maad tehniliste kultuuride kasvatamiseks (Eesti säästva arengu riiklik strateegia. 2005).
Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud
Mõisted Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass
kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 Erisoojus: mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K). Temperatuur 0°C = 273,15K K = 273,15+°C Rõhk: 1Pa = 1N/m2 = m-1*kg*s-2 Järgnev loeng on koostatud põhiliselt ,,A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008" põhjal. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Kütused Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda.
tootmiseks. Elektritootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või läbi soojuse. Maasoojusenergia ehk geotermiline energia on maapõues peamiselt looduslike raidoaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Energiat saab kasutada piirkondades, kus soojusvoog möödub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt ja sellised tingimused on enamasti laama äärealadel. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Selle päritolu võib olla taimne, loomne või mikroobne. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks hagu, õled, hein, sõnnik, küttepuu. Töödeldud on näiteks puiduhake, bioetanool, biodiislikütus. Biomass on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Selle alla
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil
baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%); 6 tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005. aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%); saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine primaarenergia lõpptarbimises suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel, et töötatakse välja majanduslikult otstarbekad teise põlvkonna biokütused. Tulenevalt EL visioonist, mis on suunatud keskkonnasäästlikkusele ning taastuvenergia kasutamisele, tuleb nende suunistega arvestada ka Eesti elektrimajanduse tuleviku planeerimisega. 2. PERSPEKTIIVID 2.1.Hind Käesoleval hetkel mõjutab Eesti elektri hinda eelkõige Nord Pool Spot (NPS) börs ja elektri hinna teevad matemaatikud Oslos Börs töötabki nii, et elektri müüjad, näiteks Eesti Energia, ja ostjad, näiteks 220 Energia, sisestavad turule oma pakkumisi ise.
Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama,
Vajalik on säästvate linnaliikuvuse kavade loomine ja vastavate auditite läbiviimine, ummikumaksu kehtestamine linnades ja ,,saastaja-maksab" printsiipide rakendamine. Sõidukite kütuseefektiivsus paraneb energiamärgise rakendamise, ebaökonoomsete sõidukite ning süsinikumahukate kütuste maksustamise ning diferentseeritud teekasutustasude rakendamisega. Oluline roll on ka biokütuste arendamisel ja taastuvenergia kohustuste täitmisel. 2.2 Biokütus Biokütuste arendamisel ja sellega seotud eesmärkide seadmisel on oluline arvestada biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega. Ühistranspordile kui sõiduautodest energia- ja keskkonnasäästlikumale liikumisviisile ei tohiks panna sõiduautodest või veoautodest kõrgemaid taastuvenergia kasutamise kohustusi, sest ilma vastavate toetusteta võib see ühistranspordi hinda tarbijale tõsta või vähendada investeeringuid ühistranspordi teenuse kvaliteedi tõstmisesse
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus
töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms. Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
