immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid
· kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis. Porsumise käigus : · rikastub punnas uute keemiliste ühenditega, millest suur osa on taimedele omistatavad, · suureneb saviosakeste hulk , mis suurendab mulla vee kinnipidamisvõimet.
settekivimite kihiga. Rändkividest tardkivimite hulgas, mida leidub eriti rohkesti Põhja- Eesti rannikul, on valdavaks samuti graniidid, kuid võib kohata ka gabrot (Pilt 2), dioriiti ja aluselisi purskekivimeid, harvem teisi kivimtüüpe. (1) 5. Settekivimid 5.1. Settekivimite teke Sete on kivistumata pude materjal, mis on settekivimi lähtematerjaliks. (1) Settekivimite lähtematerjal ladestub mehaanilisel, keemilisel või biokeemilisel teel. Sete muutub settekivimiks litifitseerudes e kivistudes. Litifitseerimine on paljudest teguritest sõltuv pikaajaline protsess, mistõttu piir setete ja settekivimite vahel on tinglik. Kõiki settelisi moodustisi kokku, st nii setteid kui settekivimeid võib nimetada ühtse terminiga setendid. (1), (8) Settekivimite moodustumine on vaadeldav kahe teineteisele järgneva staadiumina protsesside kompleksina, milleks on sedimentogenees ja diagenees. Nii
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks
Lämmastikuringe oluline toitaine taimedele. Fosforiringe oluline toitaine taimedele ja loomadele. Väävliringe oluline toitaine taimedele ja inimestele tootmistegevusel(väävelhape, akud jne) Veeringe vee pidev ringlemine Päikese, gravitatsiooni ja organismide mõjul. Väike veeringe Okeaniline Suur veeringe Globaalne Kivimite rabenemine põhjustavad tempi kõikumised ja vee külmumine kivilõhedes Kiviminte porsumine murenemine vee, hapniku, CO2 või biokeemilisel mõjul. Tähtsad mullas toimuvad protsessid: 1. Orgaanilise aine akumulatsioon, nt kamardumine 2. Mineraalse aine akumulatsioon, nt küllastumine 3. Väljauhtumisega seotud, nt leetumine 4. Liigniiskus, nt gleistumine Erinevad lähenemisviisid maastikele: Loodusgeograafiline · Kõige vanem · Keskendub aset leidvatele protsessidele · Kasutatakse kartograafiline meetod, kompleksprofiil Maastikuökoloogiline · Maastikukomponentide omavaheline analüüsimine
lakkab. Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures vedelkütuse aur põleb peale süttimist vähemalt 5 sekundit. 15. Küttegaasid. Looduslikud ja tehis. Omadused. Kasutamine. · Kütegaasid on kütusena kasutatavas põlevgaasid mis võiksid jaguneda looduslikeks-, bio-, vedel-, ja tehisgaasideks. Maagaasi ehk looduslikku gaasi- toodetakse maapõuest kus ta on tekkinud orgaanilist ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisele geokeemiliste tegurite mõjul. Vedelgaas on naftatööstuse kõrvalprodukt. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilisel lagunemisel ja seda toodetakse linnade prügimägedel või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest nad saadud on: puugas, põlevkivigaas, kivisöegaas. · ?? 16. Taastuvad kütuse.
Looduslikud gaasid Veeldatud maagaas (LNG) on kogu maailmas aktiivsemalt kasutusel olnud juba ligikaudu 50 aastat. LNG ohtlikkus seisnebki peaasjalikult tema aurustumisproduktide tuleohtlikkuses. Looduslik gaas sisaldab sõltuvalt leiukohast metaani, etaani, propaani, butaani, pentaani ja mittesüsivesinikke – lämmastiku ja süsihappegaasi. Maagaas ehk looduslik gaas on tekkinud maakoores orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. Maagaasi saadakse ka koos naftaga koguses 10…50% toodetava nafta massist. Gaas eraldatakse puuraugust väljuvast naftast separaatorites ja kogutakse rõhku alandades metallmahutitesse. Sellist gaasi nimetatakse nafta- ehk kõrvalgaasiks. Koostiselt on naftagaas küllaltki ebapüsiv. Leiukoht Metaan Etaan Propaa Butaa Pentaan Süsihappegaas Lämmastik n n
) kivimid (nagu rabakivi, pegmatiit jt.) ning hästilõhenevad mineraalid (kaltsiit, vilgud jt.), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni. Rabenemise tulemusena omandab kivim veeläbilaskvuse ja parema õhustatuse, mis loob taimedele ja mikroorganismidele sobivama elukeskkonna ja sobivamad eeldused mullatekkeks. Keemiline murenemine e. porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad peenestumisega mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon, hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. Porsumise käigus rikastub pinnas uute keemilist ühenditega, millest suur osa on taimedele omastatavad, samuti suureneb ka saviosakeste hulk, mis annab murendile uusi omadusi. Näiteks saviosakeste tõttu omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse, mis annab
ja puujuured. Rabenemine on ülekaalus aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Rabenemine hakkab kivi pealispinnalt, kergemini alluvad murenemisele mineraalsed kivimid nt rabakivi, ning hästilõhenevad mineraalid nt kaltsiit ja vilgud. Porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Keemilise murenemine on ülekaalus aladel kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. Mulla koostis Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc
kokku erinevalt. Rabenemise tulemusena lagunevad kivimid kas koostismineraalideks (näiteks graniit päevakivi-, kvartsi- ja vilgukivi mineraalideks) või kivimitükkideks. Mõõtmete vähenemisel rabenemine aeglustub, sest väiksematel osakestel on sise-ja väliskihtide vahel ühtlasem temperatuur. Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega. Porsumisel toimuva kivimi peenestumisega kaasnevad mitmesugused keemilised protsessid, mille käigus vähem vastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine
- Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis
- Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste
RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. PORSUMINE- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega.Porsumisel toimuva kivimi peenestumisega kaasnevad mitmesugused keemilised protsessid, mille käigus vähem vastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised. LÄHTEKIVIM- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. KORROSIOON- kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.
(b)koostise järgi (2)kemogeensed settekivimid: (a) evaporiidid (b)karbonaadid (dolomiidid) (c)ferroliidid (d)manganoliidid (e)lateriidid ja boksiidid (3)kemo-biogeensed ja biogeensed: (a)ränikivimid (b)karbonaadid (c)fosforiidid (d)kaustobioliidid. Struktuurne: Udden-Wentworth'i skaala. Koostiseline: (1)allotigeensed - settekivimi koostiskomponendid, mis pole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sinna kantud mujalt. (2)autigeensed -Mineraalid, mis moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas, või on tekkinud diageneesi käigus (3)orgaaniline aines 17. Setendite absoluutse vanuse määramise meetodid. Radioaktiivsete isotoopide meetodid. (14C meetod). 18. Setendite transport rannikuvööndis, ranniku elemendid. Lainebaas. Kuhjerannikud valdava settematerjali transport ja akumulatsioon (ümbersettimine). Ranniku elemendid: kulutus- kuhjerannikud. Lainebaas piirkond, kus veeosakeste liikumine on praktiliselt seiskunud (poole
vedelik rikastub hapnikuga; ka võib vedel lämmastik või õhk kokkupuutel õhuga õhust hapnikku juurde kondenseerida. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. 1.1 Hapnikutarve Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi vajadus tarbida hapnikku (O2). Kitsamas mõttes on tegu ökoloogilise mõistega, mille all mõistetakse vaadeldavas veekogus olevate orgaaniliste ainete hulka ning nende lagundamiseks vajaminevat hapniku kogust. Hapnikutarvet määratakse kas biokeemilisel (BHT; inglise keeles BOD) või keemilisel (KHT; inglise keeles COD) teel. 1.2 Hapnikusisaldus Hapnikusisaldus on vees või õhus sisalduv hapnikuhulk. Vee kontekstis on seda defineeritud kui: "vee või reovee mahuühikus lahustunud hapniku mass või sisaldus protsentides küllastussisaldusest". Loodusvetes on hapnikusisaldus oluline parameeter, mis kirjeldab veeorganismide elutingimusi veekogus. Nt pärast rohke orgaaniliste reoainete jõudmist veekokku, pärastveeõitsengut või paksu
Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94
85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94
kergekäeliselt ning ei teadvustata piisavalt, et need pole suurtes kogustes ohutud. Ka karotenoidide, pro-vitamiin A ning A vitamiini toidulisanditena manustamisel tuleks olla ettevaatlik. Teine üllatav aspekt oli see, et kuigi mustikas on niivõrd tuntud silmanägemisele hästi mõjuva taimena, pole see piisavalt tõestatud, ning annab ruumi kahtlusele. Antud teemal annaks mustika koht veel informatsiooni leida. Näiteks kuidas antotsüaanid silmale kui organile mõju avaldab biokeemilisel tasemel. Porgandil ning mustikal on ka teisi tervistavaid omadusi, nii et kasulik on neid toiduna tarbida ka siis kui silmanägemisele nad otsest mõju ei avalda. Müügil olevaid preparaate niisama lisaks tarvitada ei soovita. Kokkuvõte Referaadi teemaks oli porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused. Kirjandusallikate uurimise käigus selgus, et nii porgandil kui ka mustikal on potentsiaal parandada silmanägemist. Neid seisukohti toetavad mitmed teaduslikud katsed
Teiseks ülesandeks on mulla kui tootmisvahendi investeerimine. Kolmandaks kuulub mullateaduse ül hulka ka mulla kaitse küsimused. 33. Mida mõistetakse rabenemisena? Rabenemiseks e füüsikaliseks murenemiseks nim kivimite tükeldumist ja purdumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased kõikumised ja vee külmumine kivimi lõhedes. 34. Mida mõistetakse porsumisena? Porsumiseks e keemiliseks murenemiseks nim kivimite purdumist vee ja õhu mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. See toimub samaaegselt rabenemisega, kuid tema osatähtsus suureneb kogu aeg vastavalt lähtekivimi peenestumisele. Mida peenestatum on kivim mehaaniliselt, seda intensiivsem on porsumine. Erinevalt rabenemisest porsumine mitte ainult ei lõhu kivimit, vaid põhjustab ka muutusi tema mineraloogilises koostises. Kõige aktiivsemateks porsumise teguriteks on vesi, hapnik ja süsihappegaas, samuti ka taimed ja mikroorganismid. 35. Milles seisneb murenemise tähtsus
Toetub faktidele, kõik häired on seletatud füsioloogia alusel. Haigus on konkreetne, kehakeskne, lokaliseeritud, määratletud. Psühholoogiline ja sotsiaalne pool jäi kõrvale. Ravimetoodika muutus tehnilisemaks. Samuti arenes diagnostiga, et täpselt määratleda haiguse koht ja ulatus. Biopsühhosotsiaalne mudel hakkas arenema 20ndal sajandil. Mitte-reduktsionistlik lähenemine. Vaim, keha ning käitumine võib olla taandatav ja seletatav rakkude tasandil, biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil. Eitati seda, et võivad olla erinevused selles kuidas keegi haigeks jääb, põeb ja terveneb. Vahet pole milline on sotsiaalne toetus või millised uskumused sul on, vaja on terveks teha. Selle mudeli põhjal võivad haigused ja sümptomid võivad olla esile kutsutud üheaegselt füüsiliste, psüühiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Biopsühhosotsiaalset mudelit nimetatakse.. õigemini saab seletada läbi kaheaspektilise monismi
Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. 2) Hõimkond Euryarchaeota. Hõimkonnad Crenarchaeota ja Euryarchaeota · Kirjanduses eristatakse arhede domeenis siiski veel kolmandat hõimkonda
Ainete settimine ja moodustumine ja transport: · Rabenemine füüsikaline protsess, kivimite purustumine, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. · Porsumine keemiline protsess, kivimite murenemine vees või õhus esinevate hapniku ja CO2 mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumisel toimuvad mitmed keemilised protsessid, mille käigus vähemvastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised (lahustumine, hüdratatsioon, oksüdeerumine, hüdrolüüs) Bioloogiline aineringe · Fotosüntees: Klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest (peamiselt CO2 ja vesi) moodustub
peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms. Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud. Kõvadus (K) 1-2, erikaal (E) 2,1. Värvus iseloomulikult õlgkollane. Kristalli tahkudel teemandi-, murdepinnal rasvaläige. Tekib peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava tegevusetagajärjel eraldub sulfaatidest H2S, mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi vulkaniseerimisel jm. Teemant C. Värvusetud vesiselged C-d on keemiliselt puhtad, läbipaistmatutes on lisandiks SiO 2, MgO, CaO, FeO, Fe2O3, grafiit jms. Kristalliseerub kuubiliselt. K 10, E 3,5
saj. Hakati rohkem pöörama tähelepanu keskkonnale (mustus jne). Tekkis biomeditsiiniline lähenemine e igal haigusel peab organismis olema mingi põhjus. St,et defineeritakse tervist neg kaudu, tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Jätab kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed mõjutused. On konkreetne, vähe võimalust subjektiivsuseks. Faktikeskne lähenemine. Reduktsionistlik e baasidee on selles, et vaim, keha ning täitumine võib olla taandatav ja seletatav rakutasandul: biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil.Reduktsionism eirab tõendeid, et erinevad inimesed reageerivad erineval viisil samasugusele haigusele. Inimese omaosalus tervise tagamisel hinnatakse pigem madalaks. Biomeditsiinilise lähenemisega koos arenes ka diagnostika ja ravimeetodid muutusid tehnilisemaks. 20.saj. Leiti, et biomeditsiiniline ei seleta kõike ära nagu peaks. Tekkis biopsühhosotsiaalne mudel / lähenemine
1) 1. Murenemine. - füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele
HÜDROLÜÜSI ASTE , mis on hüdrolüüsunud soola kontsent. Suhe üld kontsentratsioonisse ja oleneb soola ja vee toimest ning kasvab temp tõusuga ning lahjendusega. =C/Cs HÜDROLÜÜSI KONSTANDIKS nim hüdrolüüsi reaktsiooni tasakaalu konstanti: Soolade hüdrolüüsi kasut. vee puhastamisel, taimsete materjalide, nt. puit, õled hüdrolüüsil hapete vesilahusega lahustatakse polüsahhaariidid monosahhariidideks, mis on etanooli, glükoosi ja soodapärmi lähteaineteks. Biokeemilisel hüdrolüüsil on tähtis koht elusorganismide elutegevuses. 7. Redoksreaktsioonid. Elektrokeemia redoksreaktsioonid on rekatsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. A) Zn+H2SO4= ZnSO2+H2 -> tsingi reageerimisel väävelhappega annab tsink ära 2 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste muutub 2ks. B) 2KI+Cl=Kcl+I2 -> I-2 e-= I0; Cl0 + e-=Cl 1 protsessi, mille vältel aone loovutab elektrone nim OKSÜDATSIOONIKS. Elektroni sidumist nim REDUKTSIOONIKS.
Murenemine-kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus, reljeef (nt nõlva ekspositsioon), kliima. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad peenestumisega mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon, hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine-kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. 39. Mis on voor?
raske luua (täiskasvanud valivad selle, kellega oleks huvitav ja areneks ise ka edasi – noorukid katsetavad, seotud lühiajalise eneseleidmise eesmärgiga), 13- 16 esimesed katsetused rom. suhetes, Noorukieas tuleb treenida keha, sest see tagab hea tervise ülejäänud eluks. Täiskasvanuiga. Vanadus. Täiskasvanuiga • Biopsühhosotsiaalne mudel - Vaim, keha ning käitumine võib olla taandatav ja seletatav rakkude tasandil, biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil. (ajus muutused imikueast täiskasvanuks saamiseni – lisanduvad ühendusteed) • Periodiseerimine – murdepunkte pole! • Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – ei teki bioloogias vaid kognitiivsete ja sotsiaalsete võimete osas, meeleline tundlikus langeb (nägemine, lõhn, kuulmine) Alates 25 väheneb keha efektiivsus, algab taandareng, androgeenid meestel langevad
Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), ssivesikuist (25%50%), rasvadest ja lidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid hendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Orgaaniline aine on olmeheitvees kahes vormis: lahustunud orgaaniline aine ja osakeste kujul. C:N:P suhe 100:5:1. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on hapniku kogus, mis kulutatakse mikroorganismide poolt biokeemilisel orgaanilise aine oksdeerimisel ja anorgaaniliste hendite oksdeerimisel 20 oC juures viie vi seitsme peva jooksul. O2 org.aine ..CO2 +HO +NH4 .+bakterite biomass 2 O2 bakterite biomass ..algloomade biomass +CO 2 . Reoveeseen Bakterid Sphaerotilus natas, Zooglea sp., Beggiatoa alba, Flavobacterium sp. Seened Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus Algloomad Colpidium, Chilodonella, Paramecium, Uronema Vetikad Stigeoclonium tenue, Navicula spp., Fragilaria spp., Synedra spp.
annaabi.ee 
