Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodusteaduste põhiharud on : matemaatika füüsika , bioloogia, keemia ja geoloogia Fundamentaalteadused on sellised, mille uurimine võib olla nii empiiriline kui teoreetiline, nii teadusharusisene ( üldrelatiivsusteooria ) kui ka teadusharudevaheline ( ökoloogia ). biofüüsika looduskaitse biokeemia bioonika BIOLOOGIA biotehnoloogia biomeetria meditsiin Sordi- ja tõuaretus Teadusliku uurimismeetodi põhietapid : Probleemi püstitamine Taustinfo kogumine Hüpoteesi sõnastamine Hüpoteesi kontrollimine Tulemuste analüüs
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekulaarne tase Teadusharu- molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia
http://www.abiks.pri.ee Haruteadused molekulaarbioloogia, rakubioloogia, anatoomia, füsioloogia, geneetika, ökoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid,
RAKENDUSBIOLOOGIA ON TEADUS, MIS SEISNEB BIOLOOGIA PÕHIHARUDE AVASTATUD SEADUSTE JA LOODUSE TEOORIATE PRAKTILISE KASUTAMISE VÕIMALUSTE JA LAHENDUSTE UURIMISES JA TEOSTAMISES, LUUES VASTAVATE JUHISTE, MEETODITE JA VÕTETE SÜSTEEMI. Bioloogi seos teiste teadus harudega: *Biofüüsika-käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse(osmoos)*Biokeemia-uurib organismide keemilist koostist, ainevahetus protsesse, muundumis reaktsoone ja muud säärast(valgud, rasvad, nukleiinhapped) * Biomeetria -Maatemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimist ja katsete planeerimiseks. *Looduskaitse-Loodus varude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. *Taime-ja loomageograafia-Taimede ja loomade levik maal. *Küberneetika-teadus juhtimisest ja seosest(eeskujuks elus organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja parema...
KT nr2 (Rakendusboiloogia) 1)Biotehnoloogia mõiste (Seened ja bakterid) Rakendusbioloogiaon bioloogia haru mis tegeleb bioloogia seaduspärasuste ja teadmiste rakendamisega praktikas Rakendus alad: *meditsiin *veterinaaria *põllumajandus *aiandus *metsamajandus *biotehnoloogia *geenitehnologia *tõu ja sordiaretus Rakendus bioloogiat toetavad: *biokeemia *biofüüsika *biogeograafia *jt Ka looduskaitses on vajalik tunda elusloodust. Biokeemia uurib organismide keemilist koostist ainevahetusprotsesse,biokeemilisi reaktsioone. Meditsiin ja veterinaaria ei saaksläbi ilma biokeemiata. Biofüüsika uurib füüsikalisiprotsesse. Biomeetria-modeleerib organisme ning katsetab. Taime ja loomageograafia uurib taimede ja loomade levikut maal. Looduskaitse eesmärgiks on elukeskkonna ja looduse mitmekesisuse säilitamine Biotehnoloogia-on tehnoloogia mis põhineb organismide omastel protsessidel,nende elutegevusel on väga vana tehnoloogia,mis on...
Oluliseks toeks keemiale on füüsikaline meetod ainete spektraalanalüüs. Sellest on võrsunud terve teadusharu spektroskoopia, selle mitmekesistes variatsioonides (optiline kiirgus- ja neeldumisspektroskoopia, elektronspektroskoopia jne). Spektroskoopia on hindamatu vahend ainete ehituse ja neis toimuvate nähtuste selgitamiseks.(4) Kuna paljud teised teadused rakendavad oma uuringuis füüsikalisi meetodeid ja nähtuste füüsikalisi seletusi, on kujunenud siirdealad: biofüüsika, geofüüsika, astrofüüsika, meditsiinifüüsika. Siirdealad on andnud märkimisväärseid tulemusi, nagu on tihti andekad segaverelised lapsedki. (4) 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD 4.1 Isaac Newton Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, 5 astronoom, teoloog ja alkeemik
Biotehnoloogia kordamisküsimused 12.klass 1. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika tehnilis-matemaatikalised rakendused, biokeemia elusolendite koostise ja talitluse keemilised alused, biofüüsika - elusolendite koostise ja talitluse füüsikalised alused, biogeograafia käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse , biomeetria matemaatilise statistika rakendamine biosüsteemide uurimiseks, looduskaitse - , meditsiin bioloogilis ja meditsiiniliste uuringute süntees, biotehnoloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimestele vajalikke aineid, geenitehnoloogia
kiirusega 155 Mb/s. ab. 2010 1. aprillist on direktoriks Anu Reinart. 3.Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi 4. ac. keskkonnafüüsika ad. materjalitehnoloogia ae. astrofüüsika af. Nanotehnoloogia ag. Tahkiseteooria ah. biofüüsika ai. kõrgtehnoloogiline füüsika aj. väljateooria ak. meditsiinitehnoloogia Maik Nõmmsalu G3tt
Nimeta bioloogia erinevaid erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemillisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuaid füüsikalisi protsesse Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside ra...
Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis. Biotehnoloogia, kui rakendusteadus, tugineb peamiselt mikrobioloogia, molekulaargeneetika, biokeemia, biofüüsika ja tehnikateaduse saavutustele. Biotehnoloogiliste protsesside eelised: 1. Suur energiasäästlikus 2. Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmetega tootmine 3. Enamasti ka odav tooraine. Biotehnoloogiliste protsesside puudused: 1. Toota saab ainult neid aineid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tagajärjel. 2. Palju aega kulub vastavate omadustega seene või bakteritüvede saamiseks nende selektsiooniks või insenergeneetiliseks väljatöötamiseks. 3
1.Bioloogia seos teiste teadustega. Keemia : Biokeemia (valgud, DNA, RNA, keemilised protsessid), Füüsika : Biofüüsika (liikumine, energia, optika), Matemaatika: Biomeetria, Geograafia : Biogeograafia, Meditsiin : Üldandmed (füsioloogia), farmaatsia, Biomeditsiin, Rakendusbioloogia: Biotehnoloogia, Bioonika, Ajalugu: õietolm, seemned, õietolm, dendrokronoloogia, Ladina keel: Liikide nimed, Eesti keel: Nimetused, Põllumajandus: Agronoomia, Zootehnika (veterinaaria) 2.Fundamentaalteadus: Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi.
Bioloogia (kreeka sõnadest 'elu' ja 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust...
ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine; pärilikkuse muutmiseks. Viimastel aastakümnetel immunoloogiline testimine ja monokloonsete on neile lisandunud tehnilis-matemaatilised antikehade podutseerimine. rakendused bioonika ja küberneetika näol. hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja 4.Biokeemia ja biofüüsika müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse Need on teadused, mis uurivad elusolendite antikeha saamiseks. koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid monokloonne antikeha kitsa näiteks biopolümeeride struktuuri, fotosünteesi antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib ja rakuhingamise protsesse ning raku kindel hübridoomikloon. membraantranspordi ja närviimpulsi ülekande 9
6. Bakterid paljunevad pooldumisel. Kuid mõned bakterite tüübid võivad paljuneda ka pungumise teel. Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. 7. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotehnoloogia tugineb põhiliselt mikrobioloogia, molekulaargeneetika, biokeemia, biofüüsika ja tehnikateaduste saavutustele. Bakteritega seonduvaid protsesse on edukalt rakendatud toiduainete -, farmaatsia ja tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, metallurgias ja meditsiinis. Ühed esmased bakterite rakendusvaldkonnad on olnud toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine. Nii näiteks põhineb biotehnoloogial kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine. Piimatööstustes saadakse lisaks hapupiimatoodetele biotehnoloogiliselt ka juustu
I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ühtne terviklik süste...
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse ka...
arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia Rakendusbioloogia Seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises (toiduainete tootmise mitmekesistamine, haiguste diagnoosimine jne.) 2. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Biokeemia ja biofüüsika uurivad elusolendite koostise keemilisi ja füüsikalisi aluseid (nt. Fotosüntees). Biotehnoloogia protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes (nt toiduainete tootmises). Bioonika ja küberneetika on tehnilis-matemaatilised rakendused. Biomeditsiin on bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute süntees. 3. Rakendusbioloogia lähtekohad Rakendusbioloogia lähtekohaks oli maaviljelus ja loomakasvatuse teke ning vanaaja meditsiin.
somaatilistesse rakkudesse. · DNA sõrmejäljed 2. Bioloogia seos teiste teadusaladega. · Teoreetiline mingi teise fundamentaalteaduse avastatud nähtuste seletamiseks (psühholoogia, pedagoogika) või vastupidiselt teiste fundamentaalteaduste nähtusi ja seaduspärasusi bioloogia nähtuste seletamiseks (füüsika, keemia, matemaatika), elu uurimiseks tekkinud ka piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika. · Rakenduslik peamised rakendusvaldkonnad on : meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete tööstus. Uued rakendused : biookina ja küberneetika. 3. Biotehnoloogia : · Tähtsamad biotehnoloogilised tooted ja kes neid toodavad Ravimite ja vaktsiinide tootmine Ensüümide tootmine Kemikaalide tootmine Toiduainete tootmine Biokütuste tootmine
Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis. Biotehnoloogia, kui rakendusteadus, tugineb peamiselt mikrobioloogia, molekulaargeneetika, biokeemia, biofüüsika ja tehnikateaduse saavutustele. Biotehnoloogiliste protsesside eelised: 1. Suur energiasäästlikus 2. Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmetega tootmine 3. Enamasti ka odav tooraine. Biotehnoloogiliste protsesside puudused: 1. Toota saab ainult neid aineid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tagajärjel. 2. Palju aega kulub vastavate omadustega seene või bakteritüvede saamiseks nende selektsiooniks või insenergeneetiliseks väljatöötamiseks. 3
· 1981-1990 - AAI, Karjala Metsainstituudi ja Helsingi Ülikooli Metsainstituudi ühisprojekt taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse uurimiseks. · 1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm saab Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia. · 1984 - 21.-28.08.1984 oli Talinnas IX rahvusvaheline pilvede füüsika konverents. · 1985 - AAI direktoriks saab Tõnu Viik. · 1985 - Atmosfäärifüüsika sektorist eraldub biofüüsika sektor, selle juhatajaks saab Agu Laisk. · 1988 - Juhan Ross valiti Üleliidulise Põllumajandusakadeemia akadeemikuks. · 1991 - Teadlaste käsutuses on 15 personaalarvutit, Tõravere saab Interneti ühenduse. · 1992 - Ilmub esimene ingliskeelne aastaaruanne Annual Report 1991. · 1992 - Moodustatakse AAI ja Tartu ülikooli biogeofüüsika ning dünaamilise meteoroloogia ühisõppetoolid. · 1992 - AAI töötajad organiseerisid Tallinnas rahvusvahelise kiirgusalase
eesti keel, võõrkeel ehk inglise ja/või vene keel, keemia, bioloogia ja füüsika. Õpingud ülikoolis kestavad kuus aastat ning lõpetamisel saab tudeng magistrikraadi. Esimestel aastatel õpitakse veterinaarteaduste alusteadusi, terve looma ehitust ning funktsioone ja loomakasvatuse põhitõdesid. Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud, nagu zooloogia, botaanika, geneetika ja rakubioloogia, aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia.Teise aasta kevadsemestril tehakse algust haigusprotsesside tundmaõppimisega loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja füsiloogiaga, mis juhatab sisse loomaarstiõppe teise etappi. Saadakse teadmisi haige looma organismis toimuvatest protsessidest, samuti esmaseid oskusi haiguste avastamiseks. Loomaarsti õppe teises etapis tehakse sissejuhatus veterinaarse
Kordamisküsimused bioloogias 12.klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme?
Emal on AB , isal B veregrupp. Isa poolsetel vanematel on 0 ja B,kui suur on tõenõosus, et vanematel sünnib A veregrupiga tütar? BIOLOOGIA 7 PERIOOD BIOLOOGIA SEOSED TEISTE TEADUSTEGA FUNDAMENTAALTEADUSED püüavad välja selgitada loodusseadusi. RAKENDUSTEADUSED otsivad avastatuid loodusseadustele kasutamisvõimalust. BIOKEEMIA · Uurib organismide keemilist koostist ja erinevaid protsesse organismis. BIOFÜÜSIKA · Käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. · Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmiseks. BIOGEOGRAAFIA · Uurib taimede- ja loomade koosluste levikut Maal ja inimmõju mitmekesisusele. GEENITEHNOLOOGIA · Genitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. · Põllumajanduses · Toiduaunete tootmises · Haiguste diagnoosimises GEENITEHNOLOOGIA jaguneb · 1)HAIGUSTE GEENTITERAAPIA · 2)KLOONIMINE
ABM kasulikku toimet tunneb inimene siis, kui eelpool loetletud tervisehäired kaovad. MICRIM tooted on kasulikud kõigile inimestele, kes räägivad telefoniga vähemalt 5 minutit või kasutavad arvutit vähemalt 30 minutit päevas. Samuti on need vajalikud neile, kes reisivad ja kellel ei ole võimalik koheselt meditsiinilist abi kasutada, sest Micro Fa on võimalik kasutada enda aitamiseks haigestumise korral. Toodete autoriks on Tomski meditsiinilise instituudi biofüüsika ja funktsionaalse diagnostika eriala lõpetanud Eesti leiutaja, rahvusvahelise leiutajate messi "Genius" laureaat (kuldmedal) ja Eesti Leiutajate Liidu liige Valeri Aljas. Leiutaja väitel töötavad spiraalelemendid teoreetiliselt ca 10 aastat: "Oleme kontrollinud mikrokiibi Micro Fa ja mikromooduli ABM töötamise iga alates 2005. aastast, kui saime patendi ja seetõttu lubame garantiiajaks praegu 5. aastat."
9. Biosfäär - globaal-ökoloogia (elu või selle jäljed atmosfääris kuni 15 km, hüdrosfäär kuni 11km ja litosfäär kuni 2 km) Molekulaarbioloogiaga on tihedalt seotud: · Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitlust · Tsütogeneetika - uurib pärilikkust rakulisel tasemel · Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme · Viroloogia viirusedki omavad teatud elu omadusi (sisaldavad nukleiinhappeid) · Biokeemia ja biofüüsika biokeemilised ja biofüüsikalised protsessid on samas ka molekulaarbioloogilised: (toimuvad muutused organismi molekulides või nende liikumises) · Mikrobioloogia molekulaarbioloogilised protsessid toimuvad rakus, lihtsaim rakk on bakterirakk Varajane keemiline evolutsioon ja abiogenees Millal meie koduplaneet tekkis? Milline ta alguses välja nägi? Millistest keemilistest elementidest ta koosnes? Millised klimaatilised tingimused seal valitsesid? Kuidas tekkis elu
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite
loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia). 7. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Bioloogia kasutab oma uurimisala nähtuste ja seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste, eelkõige füüsika, keemia ja matemaatika avastatud nähtusi, põhimõtteid ja seadusi. Elunähtuste olemuse mitmetahulise uurimise vajadustest on tekkinud sellised piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika. Need on teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Bioloogia peamisteks traditsioonilisteks rakendusvaldkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete töötlus. Üha laienev on bioloogia avastuste kõrgtehnoloogiline kasutamine biotehnoloogias, eelkõige toiduainete tööstuses ja ravimite väljatöötamisel ning pärilikkuse muutmiseks. 8. Mis on bioonika?
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid)...
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel
tunnusepaarid teises põlvkonnas teineteisest sõltumatult RAKENDUSBIOLOOGIA Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktiliste rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Fundamentaalteadus- kui uuritakse objektide või nähtuste olemust ning nendega seotud seaduspärasusi. (teaduse isu, faktid, teooria) Bioloogia seos teiste teadustega: Biofüüsika, biokeemia, meditsiin, veterinaaria, taime- ja loomageograafia, looduskaitse, informaatika, sordiaretus, tõuaretus, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, bioonika. Biotehnoloogia kasutusalad Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevuse tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (jogurt, saiake- pärmseened kergitasid saiakest, juust, või) Põhiliselt kasutatavad organismid on bakterid, seened.(rohehallik) Biotehnoloogia eelised
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu
Tasakaal soojuse tekke ja äraandmise vahel- termoregulatsioon. Suurem inimene toodab rohkem soojust. Keha pindalast oleneb soojuse äraandmine. Kui võtame nn lootepoosi, siis on väiksem soojuse kadu. Inimkehas mehaanilise e kasuliku töö osakaal on 25%. Jõudsidki lõpuni! Siiralt loodan, et eksam läheb edukalt! Aga enne kui selle faili kinni paned, tahan jagada Sinuga midagi, mis olen oma elus õppinud, ja mis usun, on veel vähemalt mitu korda tähtsam kui biofüüsika või ükskõik mis muu aine, mida oma armsas arstiteaduskonnas õpime! Maali-Liina, jaanuar 2012 Kas Sa oled kunagi mõelnud, KES Sa oled? Kust tuleb Sinu identieet või mis teeb Sind väärtuslikuks? Võib-olla püüd olla hea sõber oma sõpradele? Või on sinu elu keskmes Sinu poiss-või tüdruksõber? Vaevanägemine, et olla tubli tudeng? Tark tulevane arst
Bioloogia seos teiste teadustega Seoseid on kahesuguseid: 1) Teoreetiline, kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia side psühholoogia ja pedagoogiaga),et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Kuid bioloogia kasutab ?? uurimisala nähtuste seletamiseks ka teisi teadusi matemaatika, füüsika, keemia. Nii tekivadki piirteadused (biokeemia, biofüüsika uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse). N: rakuhingamine, fotosüntees. 2) Rakenduslikbioloogia põhilised rakendusvaldkonnad: · meditsiin · veterinaaria · põllumajandus · toiduainete töötlemine Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusel põhinevaid protsesse inimesele vajalike ainete loomiseks ning organismide sigivuse ja pärilikkuse muutmiseks. Biotehnoloogiale on lisandunud tehnilismetemaatilised teadused.
Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on rohkem kui üks keha, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Katse on küsimus loodusele. Looduse vastusest arusaamiseks tuleb püstitada hüpotees ehk varasemale teadmisele tuginev oletus võimalikust looduse vastusest (katse tulemusest). Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid
keha korral, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Tuleme veelkord tagasi inimese juurde. Mille poolest erineb elus inimene surnud inimesest? Ei toimu ainevahetust. Aga suremise kohta öeldakse ka, et "hing läks välja". Järelikult on hing seotud ainevahetusega ja energia muundamisega ühest liigist teise
Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine 2 (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Kuidas füüsika kogub infot loodusest? Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. Nendeks on nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine.
*võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinilineF. Inimese F harud: närvisüsteemi-, liikumisaparaadi-, sisesekretsiooni-, vereringe-, hingamisaparaadi-, seedimise-, erituselundite-, termoregulatsiooniF. F seosed teiste teadustega. F-st on välja arenenud eraldunud anatoomia, biokeemia ja biofüüsika. F uurimismeetodid on valdavalt *keemilised või *füüsikalised. *Psühholoogia on kujunenud närvielundite ja meeleelundite F baasist. *Anatoomiaga talitlust ei saa uurida, kui ei tunne ehitust. *Bioloogia, *Histoloogia, *Funktsionaalne morfoloogia, *Biokeemia, *Spordi bioloogia käsitlevad üht- sama vaatlusaluste ringi erinevatest vaatenurkadest. F kujunemisel iseseisvaks teadusalaks olulist tähtsust omavad teadlased: *HIPPOKRATES (460 377 e.m.a.) kreeka arst
Enne seda ja hiljemgi (seni kuni uus termin 19. sajandil kinnistus), oli tegemist pigem anatoomiaõpetuse funktsionaalse küljega. Alles 19. sajandil kujunes välja füsioloogiaõpetus, milline tegeles elusorganismide funktsioneerimise (toimimise) uurimisega. (Siinkohal peeti silmas eeskätt elavate organismide uurimist, mitte taimefüsioloogiat). 19. sajandil toimus füsioloogia sees diferentseerumine ning kujunesid sellised teadusharud, nagu biokeemia, farmakoloogia, biofüüsika, endokrinoloogia ja neuroteadused. 19. sajandil sündis ka taimefüsioloogia. Antiikajal võib füsioloogilist lähenemist ära tunda arutlustes kehasoojusest ja vereringest. Nt Aristotelese arvates asunuks südames hing, sealt lähtunuks kehasoojus ning seal tekiks elujõud. Veri tekkinuks südames, kusjuures südame pannuks tööle seal segunevad soe arteriaalne veri ning kopsust tulev ,,külm" veri. Galenose arvates tekkinuks veri maksas
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
