Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biloogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kromosoom, sperm, mutatsioon, vegetatiivne, kingloom, mutageenid, kanduv, toitude, sipelgas, ahven, vaarikas, pesukäsn, hüdra, eoseline, kaseriisikas, astmest, kukeseen, vegetatiivsed, muteerumine, molekul, rakutuumas, olevates, geenialleel, mutatsioone, viinerid, bakterid, elusolendite, keharakus, sugukromosoomid, kandev, poisse, idulane, ühesugusedKordamine 1. Nimeta järgmiste organismide paljunemisviisid: V: Sipelgas(suguline), karusammal(eoseline), pesukäsn(vegetatiivne), ahven(suguline), vaarikas(vegetatiivne), kaseriisikas(eoseline). 2. Järjesta organismid lähtuvalt nende paljunemisviiside päriliku muutulikuse astmest: karu, kukeseen, kingloom. V: Kingloom, kukeseen, karu. 3. Miks kartulite paljundamisel mugulastega säilivad järglastel sordi päriliku tunnused, aga seemnetega mitte? V: Paljundamisel mugulastega toimub vegetatiivne paljunemine, seemnetega eoseline. Vegetatiivsel paljunemisel on muutus väiksem ehk säilivad sordi pärilikuse tunnused. 4. Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbe. Kas selline mutatsioon võib päranduda a)Isalt pojale b)Isalt tütrele
· Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. · Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt: · Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Kromosoome saab sarnasuse alusel jaotada paarideks, paarist üks kromosoom on päritud isalt, teine emalt. · Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Alleelid on geeni erinevad vormid: · DNA molekulid liigenduvad geenideks. · Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. · Geen on pärilikkuse algüksus. · Geenid päranduvad DNA koostises vanemate järglastele. · Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharahhudes kahekordselt. Ühe neist saame
pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Nendesse on talletatud kogu info kõigi nende tunnuste kujundamiseks, mis organism pärib oma vanematelt. Geenides info alusel sünteesitakse
vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepärilik muutlikkus on tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. 7.Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga.
järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoomid on pärit isalt ja emalt. Sugurakkudes on iga kromosoom ühekordselt, st neis on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse algüksus. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele
PÄRILIKKUS 1. Mõisted Geen – pärilikkuse algüksus; teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises DNA – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni; kromosoomi koostisosa Kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja Kromosoomistik – kromosoomide kogum keha-/sugurakus; Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2
2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleelide toimet. Dominantsete geenide alleelid avalduvad ja see valitseb teise geeni üle (põselohud), retsessiivsete geenide alleeelid mitte (punane juukssevärv, kõrvanibu). Retsessiivse geeni tunnus saab avalduda vaid siis, kui vasatva geeni dominantne alleel organismis puudub 5. Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited
3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune. 4.Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakkudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemalt vanemalt ühe kromosoomi paari. 5.Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleelide toimet. Dominantsete geenide alleelid avalduvad ja see valitseb teise geeni üle (põselohud) , retsessiivsete geenide alleelid mitte (kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine). Retsessiivse geeni tunnus saab avalduda vaid siis, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid
............................ Pärilik muutlikkus jaguneb Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Põhjuseks............................. Põhjuseks ............................. Mutatsioonid on ............................................................................................... Mutageenid on ................................................................................................. Bioloogilised mutageenid on näiteks ............................................................... Keemilised mutageenid on näiteks ................................................................... Füüsikalised mutageenid on näiteks ................................................................. Mutatsioon avaldub, kui ................................................................................... Mutatsioon on varjatud, kui .............................................................................
2. Sugukromosoomide arv putukad. 3. Erinevad sugukromosoomid inimene Mees - XY Naine - XX · Inimese 23 paarist kromosoomist ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Mehe sugukromosoomide paar on erineva kujuga. · Sugurakkudes on kromosoomid ühekaupa kokku 23 kromosoomi. · Viljastumisel munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad pooled kromosoomid emalt, pooled isalt 23+23=46 · Kui munaraku viljastab X-kromosoomi kandev sperm, sünnib tütar. Kui Y-kromosoomi kandev sperm, siis poiss. · Esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid- on väljakujunend sünnihetkeks. · Teisesed sugutunnused rinnad, vurrud jne arenevad välja suguküpsuse saabudes. Sugutunnused on määratud sugukromosoomides olevate geenide poolt! Suguhormoonide (mees- ja nais-) süntees võimendub suguküpsuse saabudes. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS muutlikkus
Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina. Soole omaste tunnuste kujunemist määravad keharakkudes asuvad sugukromosoomid. Lootelise arengu käigus arenevad välja sugunäärmed ja suguelundid. Hilisema arengu käigus algab organismis suguhormoonide süntees. Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad toruluud ning naistel rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon
.Sugu määratakse tavaliselt sugukromosoomidega.sugukromosoomid on inim. Kõigis rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis mood. 23 paari. Neist ühe paari mood. Sugukromosoomid, mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Naistel on kõikides sugurakkudes üks X.kromosoom aga meestel on pooltes X- ja pooltes Y.kromosoom. Soo määrab see kumma kromosoomiga sperm munaraku viljastab. Muutlikus on organ. võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb 2-ks: 1.Pärilik- muutused geenide või kromossomide ehituses või nende ümber kombineerumine (jaguneb veel mutatiivseks-muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused ja kombinatiivseks-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja vilastumisel) ja 2.Mittepärilik-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organ. tunnuste muutumine
Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 5. Milles seisneb Mendeli seaduste tähtsus? Need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Küsimused lk 166 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. 2. Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Kui munarakku viljastab X kromosoomi sisaldav sperm, siis sünnib tüdruk, kui aga Y kromosoomi sisaldav sperm, siis sünnib poiss. 3
* esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N: Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine ja uus organism areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus.
õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1
* Need jagunevad paaridesse 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid. * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel: *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab. ********************************************* Y- kromosoom määrab meessoo tunnuste arenemise, kontrollib hiljem spermatogeneesi. X- kromosoom määrab: ainevahetuslikke-, arengulisi- ja vaimseid tunnuseid. X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks, kuna neil esineb geene mis põhjustavad pärilikke haigusi ja defekte. Näiteks: daltonism e värvipimedus, hemofiilia jt. Suguliitelised puuded tulenevad retsessiivsetest alleelidest X kromosoomis: *Meestel on üks X kromosoom seega haigus avaldub kui seal on vastav alleel.
(kartulimugulates ca 18%) Lipiidid: 1) lihtlipiidid - õlid (linaõli), rasvad (seapekk), vahad (mesilasvaha) 2) liitlipiidid fosfolipiidid, letsitiin (emulgaator) 3) tsüklilised lipiidid kolesteriid (esineb ainult loomades) Valgud 1) Lihtvalgud (valguline osa) - munavalge, siid, juuksed 2) Valguline osa (valguline osa+mittevalguline osa) nukleiinhape+valgud= kromosoom, fosfor + valgud= fosfoproteiin (nt kaseiin annab piimale valge värvuse) Nukleiinhapped 1) DNA päriliku info säilitamine, päriliku info kordistamine, päriliku info edastamine järglastele, päriliku info muutumine ehk mutatsioonid 2) RNA päriliku info säilitamine (ainult RNA viirustel), päriliku info realiseerimine (so. Valgusünteesi teostamine tunnuste kujunemiseks organismil)
Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel)
suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur regeneratsioonivõimega suudetakse taastada oma kehaosasid (nt meritähed). Vegetatiivne paljunemine võimaldab saada lühikese aja jooksul arvuga geneetiliselt ühtliku järglaskonna, nt kartuli paljundamine mugulatega, iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Eripära: Järglased on geneetiliselt identsed, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht vanemorganit. 2. Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi abil. Kahe pooldumise vahel, interfaasis, rakk täidab oma ülesandeid ta töötab
8. Pleiotroopsus,polümeeria - pleiotroopsus (pleiotropy), ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Harvadel juhtudel tuleneb polüfeensus sellest, et ühe geeni produktideks võib olla kaks või enam iseseisva funktsiooniga polüpeptiidi (või peptiidhormooni). Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või mitmetes rakulistes vastasmõjudes ja arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). )
Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otsepooldumine · pärmseened pungumine · samblikud rakise tükikeste abil
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja omastamist väliskeskkonnast ja sinna energiavahetuses energia universaalse talletaja ja jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia ülekandjana. (soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende Aktiivne transport ainete liikumine läbi soost. rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, Autotroof organis m, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast kasutatakse ATP energiat.
...........................................................7 Muutlikkus :........................................................................................................................8 Muutlikkus jaguneb :.........................................................................................................................8 Mutatiivne muutlikkus :.....................................................................................................................8 Mutageenid :......................................................................................................................................8 Supermutageenid :..............................................................................................................................8 Geenmutatsioonid :............................................................................................................................8 Geenmutatsioonide mõju tunnustele :....................
c. Tõvestavad valgud ensüümide toimel ei lagune. Kuhjuvad ajurakkudes ja tapavad neid d. Antikehi ei moodustu kaitsesüsteemid ei rakendu e. Tõvestavad valgud on denaturatsioonile vastupidavad. Taluvad edukalt: keetmist, ülerõhku, etanooli, uv-kiirgust f. Haigus ei tunnista liikidevahelisi biobarjääre, levib ühelt liigilt teisele Haigestumisviisid: 1) Iseeneslik Toimub mutatsioon. Normaalne valk muutub tõvestatud valguks 2) Nakatumine tõvestav valk tungib organismi ja sealt närvidesse · Toit (priionhaige looma meeleelundite, aju või liha söömine) · Meditsiiniline (ajuop, mitmekordsete süsteemide kasutamine) · Elukutse risk (talunikud, lihunikud, neurokirurgid) Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
liitsugulised taimed b) loomad - temperatuuriga soo määramine - roomajatel (kilpkonnad ja krokodillid). Liigist sõltuvalt 7 kombinatsiooni. Nt 28-32 kraadi juures võrdselt kilpkonnapoegi emaseid ja isaseid, soojemaga emased, jahedamaga isased. Reaalselt soo määramine temperatuuriga kätkeb endas riske - kliima soojenemine. 2. Poidsus - nt mesilased- isased on n ja emased on 2n 3. Sugukromosoomid a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad. Esmased sugutunnused 1. Eristunud sugunäärmed (munasarjad, seemnesarjad) 2. Suguelundid
esineda polüploide. -Hõlmab ühte kromosoomi- kõikidel päristuumsetel organismidel, ka inimestel. Kujunemine: -Häire meioosis, mis viib üksiku kromosoomi arvu muutuseni meioosis. -Viljastumises osaleb erandkorras diploidne/triploidne munarakk. -Üks munarakk viljastatakse kahe spermiga -Taimede viljastumine eri kromosoomiarvuga vanemate vahel -Viljastumises osaleb sugurakk, kus üks kromosoom on puudu -DNA kahekordistumine, kromosoomide lahknemine poolustel, aga ei toimu raku jagunemist. 18. 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel)
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS....................
Erinevused: Meioosis pole tütarrakud geneetiliselt identsed, mitoosisi on aga tütarrakud geneetiliselt identsed. 3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid. Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad, linnud, loomad jne. Mittesuguline saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks: · Eoseline samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. · Vegetatiivne bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast. Uus organism saab alguse ühest vanemast. Geneetiline info pärineb ühest vanemast. 5) Mõiste viljastumine, nimetage viljastumise vormid ja tooge näiteid.
Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) 2. Ehituslik funktsioon nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad 3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) 2. Ökosüsteemi mõiste ja struktuur
rajajaefekt ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Australopiteek (lõunaahv) - perekond varaseid, tõenäoliselt esimene püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 kuni 1,1 miljonit aastat tagasi Ida ja Lõuna Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik. Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Avalduv geen (geeniekspressioon) - geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter.
--------------------------------------- KT 07.03 ------------------------------------------------------------------ MUUTLIKKUS Jaguneb: pärilik ja mittepärilik (modifikatsiooniline). Pärilik -> mutatiivne ja kombinatiivne. Kombinatiivne -> mittehomoloogiline ja homoloogiline Mutatiivne -> geen-, kromosoom-, ja genomutatsioonid. Esmaseks muutlikkuse vormiks on mutatiivne muutlikkus. Mutatiivse muutlikkuse väljendiks on mutatsioonid. Mutatsioon juhuslik muutus a) kromosoomide arvus (genomutatsioon) ; b) kromosoomide struktuuris (geen- ja kromosoommutatsioon) Mutatsiooni kandev isend on mutant, sõltumata sellest, kas mutatsioon avaldub tunnusena või mitte. Kõikides inimestes on keskeltläbi 4-6 mutatsiooni. Enamasti on nad varjatud. Mutageen tegur (keemiline, bioloogiline v füüsikaline), mis suure tõenäosusega põhjustab mutatsioonide teket, sõltumata mõju ulatusest. Ka väga väike kogus mutageeni võib põhjustada
viljastumise käigus; lähtub kombineeritud muutlikkuse II alatasemest. Ristsiire puudub; interkromosomaalses pärilikkuses on pärilikud faktorid üksteisest sõltumatud s.t nad ei liitu ega kao vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse. Kromosoome vaadeldakse antud geeni suhtes kui tervikut s.t kehtib seaduspära: 1 tunnus = 1 geen = 1 kromosoom Eeltingimused nende seaduste kehtimiseks: 1. lähtevormid peavad olema homosügootsed uuritavate geenide suhtes; 2. kõikide gameeditüüpide teke peab toimuma võrdse tõenäosusega ja gameetide eluvõime võrdne ühega; Geneetika 4 3. viljastumine peab olema absoluutselt võrdne protsess; 4. tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga.
annaabi.ee 
