Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bill Gates – arvuti äri, jutu või muidumees". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gates, microsoft, bill, microsofti, pankrotti, annetus, arvatavalt, temal, inimeseks, helde, windows, geenius, käiku, teeks, arvutile, arendas, öelnud, kuulnud, peace, corps, maani, geniaalne, viieteist, president, tarkvara, chief, perega, foundation, muudes, uurimine, annetatud, teeninud, annetuste, arvutid, ahne, ajakirjad, times, viinud, tehnoloogiaSISUKORD 1Sissejuhatus............................................................................................................. 2 2Bill Gates’i edulugu................................................................................................... 3 2.1Tänu millele tõusis Gates maailma rikkaimaks inimeseks?.................................3 2.1.1Microsoft Eesti.............................................................................................. 4 2.2“Elu ongi ebaõiglane — lepi sellega!”.................................................................5 3Steve Jobs’i edulugu................................................................................................. 6 3.1Kuidas Steve Jobs sai nii edukaks ettevõtjaks?..................................................
................................................................................4 Vannevar Bush........................................................................................................................4 Tim Berners-Lee.................................................................................................................... 4 Douglas Engelbart...................................................................................................................5 Bill Gates.................................................................................................................................5 Linnar Viik..............................................................................................................................6 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................. 7 Raamat ........................................................................................
Dr. Douglas C. Engelbart (sündinud 30.jaanuaril http://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_En 1925 Oregonis) on Ameerika leiutaja. 1942 gelbart lõpetas ta kõrgkooli. Peale seda suundus ta http://www.ibiblio.org/pioneers/engelba õppima elektrotehnika erialale Orgeoni osariigi rt.html ülikoolis, mille lõpetas 1948. aastal. Ehkki ta on valmistanud ka teisi esemeid ning arendanud arvuteid tublisti edasi, on ta Bill Gates William Henry Gates III, ehk Trey, nagu teda nimelisandi III tõttu kutsuti, on tegelikult oma suguvõsas juba neljas mees, kes sama nime kandis. Gatesi ema kuulus mitme panga nõukogusse ning emapoolne vanaisa juhtis ühte üleriigilist panka. Rikkuril on kaks õde. Gates alustas kohalikus algkoolis ning näitas eakaaslastele matemaatikas ja loodusteadustes kiirelt koha kätte. 13aastaselt pandi poiss prestiizsesse Lakeside-nimelisse kooli. Kaheksandas klassis Gates programmeeris ja
uuega inimesed on hakkama saanud ning kuidas iPad või iPhone ehitamine edenes. Steve oli väga otsekohene oma alluvatega, toode oli tema jaoks kas täiuslik või pidid insenerid ja disainerid kõigega otsast peale hakkama. Steve Jobs uskus, et temale reeglid ei kehti, tema painutas reaalsust. Ta oli väga innovaatilise mõtlemisega ja tegi tol ajal ulmelised leiutised reaalsuseks. Kolmas isik, kellest juttu teen on Bill Gates, kes on kuulsa Microsofti asutaja, ideoloogiline juht ja suuromanik. Ta on üks kõige rikkamaid inimesi maailmas, kuid oma edukate firmade kõrvalt on ta loonud ka palju heategevuslikke organisatsioone, ühkeks neist on näiteks: Bill ja Melinda Gatesi Fond, mille eesmärgiks on parandada inimeste tervishoidu ja vähendada vaesust ning lisaks võimaldada juurepääsu haridusele. Bill Gates on väga avatud teiste inimeste abile, tihtipeale küsib ta nõu, see nimelt eristab teda
aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega. 1953. aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. 1954. aastal edenes arvutimüük juba jõudsalt. IBM 650 tüüpi arvuteid müüdi 450 tükki aastas. Arvutid olid tunduvalt kiiremad ja andmed kergemini kättesaadavamad. 1957. aastal leiutati arvutikeel MATH-MATIC. Ka Bill Gates alustas selle keele uurimisega. 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk Poolautomaatne Maakeskkond otsetõlkes. See süsteem liitis ühte võrku USA ja Kanada radarid(lennukid jm. Õhusõidukite jaoks). Samal aastal Jaapanis aga ehitati esimene selle maa elektrooniline arvuti NEAC 1101. 1959. aastal lõi Ameerika Pank arvutiga loetava kirjastiili ERMA - Elektrooniline Lindistamise meetod Raamatupidamises. Seda kasutati magnetilise tindiga trükitud tekstide
Üldine logo kuju seevastu aga on jäänud muutumatuna alates selle originaalist 33 aastat tagasi. Apple tahtis, et tema firma logo oleks nähtavalt kohal, kuid kui näiteks see suur värviline logo oleks pandud sinise iMac'i peale, oleks see näinud välja lapselik ja moest väljas. Ühevärviline logo võimaldab applile suuremat paindlikkust. Ühevärviline logo: 1998-tänapäev Microsoft logo lugu 1975.a Paul Allen ja tema sõber Bill Gates nägid uut Altair 8800't. See oli esimene mini personaalne arvuti, mis oli saadaval avalikult. Allen ja Gates nimetasid oma pratnerlust Micro-Soft (aasta pärast võtsid nad poolituskriipsu ära), sellest ka esimene logo. 1977, Microsoftist sai ametlik firma koos Alleni ja Gatesiga, kes esiagu jagasid seda tiitlit kui partnerid. Microsoft logo 1975-1975 1982.a tuli Microsoft uue logoga lagedale, sellel oli iseloomulik "O", mida töötajad hüüdsid "blibbet". Microsoft logo 1975-1987
.................................................... 10 3.3Operatsioon.................................................................................................. 10 3.4Powerpoint Viewer........................................................................................ 11 3.5Faili Formaadid............................................................................................. 11 Sissejuhatus Microsoft Office on Office'i rakendused, serverid ja teenused välja töötatud Microsoft. See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist
riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Välja on antud 13 erinevat versiooni. Kasutus
riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Välja on antud 13 erinevat versiooni. Kasutus
CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida saaks panna peale PC-e. Gates soovitas, et IBM kontakteeruks Digital Rechearchiga, siis oli see maailma domineerivaid opsüsteemide firmasid. Tehes kõige hullema äritehingu ajaloo jooksul, Kindall keeldus kohtumast IBM-ga. Et teha asja hullemaks, tema advokaat isegi keeldus alla kirjutamast mitte avalikusatmise leppele konverteeritava, mitte veel avalikustatud, personaalarvutile
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
HAT-Auto müügimees Mati Tiiter ütles ühes enda loengus: ,, Inimene räägib õnnestunud ostust kõigest kahele tuttavale, aga ebaõnnestunud ostust koguni seitsmele", mis oli tema sõnul ka uuringuga tõestatud. Seega usaldus ja klientide rahulolu mõjutavad uskumatul määral firma arenemist. Igale inimesele on keegi eeskujuks, kellele üks, kellele teine. Väikses Eestis ei ole nii mõjuvõimsaid ja rahaliselt kindlustatud inimesi nagu Bill Gates, George Soros või Warren Buffet, kes ei pea arvatavasti kunagi enam muretsema küsimuse üle, mis puudutab rahapuudust millegi ostuks. Kuid kui arvesse võtta Eesti väiksus nii pindalalt kui rahvaarvult, siis meil on omade seas suuri inimesi, kes võiksid olla positiivseks eeskujuks tahtmisest ja ettevõtlikkustest tulvil uutele tulijatele, kelle käes võib olla Eesti majanduslik tulevik. Robert Raap
3.1 MS-DOS Microsoft Windowsi kujunemisloo puhul ei saa mööda minna tema eelkäijast MS-DOSist, millel põhinesidki mitmed järgmised Windowsi operatsioonisüsteemid. MS-DOS on Microsofti loodud DOS-laadne operatsioonisüsteem. DOS-laadse operatsioonisüsteemi eesmärk on juhtida nii arvuti kõva- kui ka pehmeketast. MS-DOSi näol oli tegemist 1980. aastate kõige populaarsema personaalarvutite DOS-operatsioonisüsteemiga. Ajapikku asendus MS-DOS Windowsiga ning 2000. aastaks, mil Microsoft lõpetas DOS-süsteemide arendamise, oli välja antud 8 MS-DOSi versiooni. (Wikipedia: MS-DOS) 3.2 Windowsi sünd 1983. kuulutas Microsofti korporatsioon uue põlvkonna operatsioonisüsteemi nimega Windows loomisest, mis pakub graafilist kasutajaliidest ja multitegumtöö võimalust IBM arvutitele (Lemmons 1983). Sama aastanumbri sees tutvustas Bill Gates Windowsi esialgset beetaversiooni ning mõningate raskuste kiuste anti esimene versioon välja 1985. aastal. Windows 1.0 oli aeglane
WL MESSENGER Referaat Pärnu 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Interaktiivsel võrgul on tohutu potentsiaal, kuid et ta ka edaspidi väljavaated säilitaks, ei tohi talle pandud lootusi liiga kõrgele kruvida. Interneti ja kommerts-võrguteenuste CompuServe'i, America Online'i ja Microsoft Network'i (MSN) kasutajad moodustavad rahvastikust ainult väikese osa. Samas on võrguteenuste juures amortisatsioonitase üsna kõrge: paljud abonendid kukuvad juba enne aasta möödumist pettunult välja. Teised kasutajad vaatavad ringi ja vahetavad iga paari kuu järel teenuseid, et ära kasutada eripakkumisi. Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume
Ülikoolis NCSAs ja just Mosaic’i kasutatud tehnoloogiad olid kunagi ülipopulaarse Netscape Navigator’i baasiks. Esimene Netscape Navigator’i versioon lasti välja 13. oktoobril 1994.a. Kodukasutajad võisid laadida brauseri alla täiesti tasuta, samas pakuti ettevõtetele võimalust osta 99 USA dollarit maksev litsents. Oma paketi eeliste hulgast tõid autorid esile JPEG graafilise formaadi toe, võimaluse laadida alla korraga mitut veebilehte ning kokkusobivust Microsoft Windows, Apple Macintosh ja X Window System platvormidega. 1994. W3C 1994. aastal loodi W3C (World Wide Web Consortium). Organisatsioon koordineerib internetiga seotud standardite väljatöötamist, tagamaks interneti kiiremat ja efektiivsemat arengut. 1996. Brauseri Internet Explorer loomine 1996. a. veebruaris teatas Bill Gates: “HTML muutus meie andmetüübiks”. See oli sõja kuulutamiseks uuele konkurendile, kelleks oli Netscape. Huvitav on see, et vaid paar aastat varem
This experience, combined with his work on the Multics project, led Thompson to start a new operating system for the PDP-7. Advanced Micro Devices Incorporated is founded. Intel's Marcian (Ted) Hoff designs an integrated circuit chip that could receive instructions, and perform simple functions on data. The design becomes the 4004 microprocessor. Intel announces a 1 KB RAM chip, which has a significantly larger capacity than any previously produced memory chip. Bill Gates and Paul Allen, calling themselves the "Lakeside Programming Group" sign an agreement with Computer Center Corporation to report bugs in PDP-10 software, in exchange for computer time. Gary Starkweather, at Xerox's research facility in Webster, New York, demonstrates using a laser beam with the xerography process to create a laser printer. In 1967 MacHACK VI became the first program to beat a human (rate 1510) at a competition, at the Massachussets State Championship.
1969 AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. Advanced Micro Devices Incorporated is founded. [141] Intel's Marcian (Ted) Hoff designs an integrated circuit chip that could receive instructions, and perform simple functions on data. The design becomes the 4004 microprocessor. Intel announces a 1 KB RAM chip, which has a significantly larger capacity than any previously produced memory chip. Bill Gates and Paul Allen, calling themselves the "Lakeside Programming Group" sign an agreement with Computer Center Corporation to report bugs in PDP-10 software, in exchange for computer time. Microsystems International is incorporated to manufacture microchips. The company was formerly the Advanced Devices Centre of Northern Electric and Manufacturing Company (Canada). Jerry Sanders and seven others leave Fairchild Semiconductor to form Advanced Micro Devices.
maili programmi ARPANET-i tekib @; 1972 5 1/4 inch diskettes first appear. 1972 2 tähtast programmeerimise konsepti esitletakse: Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett-Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan 1978 ilmus raamat ,,The C Programming Language" 1975 Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS- le; Bill Gates & Paul Allen asutavad ,,Micro-Soft"-i; Asutatakse Zilog 1976 01.04 Wozniak ja Jobs asutavad Apple Computer Company; 1977 Commodore PET(Personal Electronic Transactor) ilmub , see on üks esimestest personaal- arvutitest, tuli täies tükis ja oli koheselt kasutatav; APPLE II, esimene värvigraafikaga koos mänguga ,,Breakout"; 1979 Daniel Bricklin ja Robert Frankston teevad Visicalc- 79-80 USENET- varajane ,,veeb":tekstiuudised See on
finantsteenuste turud-nimetades siinkohal vaid mõningaid alasid, kus Branson on edukalt Virgini firmad asutanud- on õpikutes välja toodud näidetena ärivaldkondadest, kus valitseb ääretu konkurents või kus on tohutud tõkked turule sisenemiseks, mistõttu oleks neid parem vältida. See oleks võinud meid ilma jätta ühest värvikaimast ning dünaamilisemast äriimpeeriumist, mida eales maailmas on nähtud. Samamoodi jäid ärikoolitusest ilma maailma kõige rikkam äriliider Bill Gates ja Body Shopi Anita Roddick. ``Minu suureks eeliseks, kui ma asusin tegelema Bodi Shopiga, oli see, et ma polnud iial käinud ärikoolis``, ütleb Anita Roddick. Ka tema firma poleks paigast nihkunud, räägib 1-800-Flowersi asutaja Jim McCann, kui ta oleks käinud ärikoolis. ``Siis oleks ma mõelnud liiga palju sellele, miks tehingut mitte sõlmida, `` ütleb McCann. Kogu juhtimise võlu seinebki selles et ükskõik millised on juhtimisteooriad,
Osalt on see ka sellepärast nii, et peale keskkooli lõpetamist ei asu ma kohe tööturule, vaid plaanin edasi õppima minna. Kui peale kooli juhul peaksin ettevõtjana leiba hakkama teenima, siis vähemalt tean üht-teist kooliaegadest ja päris tundmatusse vette ei hüppa. Lõpetuseks võin öelda, et majanduses edukaks ettevõtjaks uleöö ei saa ja edu nimel tuleb kätte võidelda. Õnnega koos on need, kes on õigel ajal õiges kohas nagu seda oli 1969. aastal Bill Gates, kes lõi arvutifirma Microsoft ja on nüüd üks maailma rikkamaid mehi. Ettevõtluse võimalused ja mina ettevõtjana Ettevõtluse võimalusi tänapäeval on kindlasti palju, kuid millegi uue ja huvitavaga alustada pole kindlasti kerge, ning igaühele see kindlasti ei sobi. Arvan, et igal inimesel, kellel on piisavalt tahtejõudu, enesekindlust, õpihimu, töökust, motiveeritust ja häid mõtteid, on hea tahte ja vaevaga alustada oma ettevõtet.
2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem,mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid,kodu- ja tööarvutid,sülearvutid,tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist,22. juuli 2005 aastal, oli Vista tuntud koodnime järgi "Longhorn".Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006 aastal.Vista läks ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007 ning osta ja allalaadida sai ka Microsofti lehelt..Windows Vista tuli 5 aastat peale oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajale.Windows Vista sisaldab palju muutusi ja parandusi, mille hulgas on uuendused graafilisele kasutajaliidesele ja uued visuaalsed stiilid.Ümber on kujundatud otsingusüsteem,
oleks neist korraga ainult üks. Selle jälgimine on juba kliendi kohus. On üks ja kindel ühine joon igas litsentsis - klient ei osta tarkvara, vaid selle kasutamise õiguse. Tarkvara jääb ikka autori omandiks. Loomulikult on ka kogu tarkvara ja kõiki õigusi sellele võimalik osta, see eeldab aga harilikult üksikkasutajale selgelt üle jõu käivaid summasid. Eri litsentside tingimuste erinevuse näiteks võib tuua võrdluse: Microsofti litsents lubab installeerida ühe koopia ühele arvutile, kusjuures võib veel lisaks seda teha kas kodusele või kantavale arvutile. Mitmekasutajalitsentsi puhul võib teha ka vastavalt rohkem koopiaid korraga kasutamiseks, võrguversioonide puhul peab iga töökoha jaoks, kus seda kasutatakse, litsents olema. Borland Inc. lubab kasutada programmikoopiat suvalisel arvul arvutitel, ainult korraga töös neist ei tohi olla rohkem kui üks
peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Välja on antud 13 erinevat versiooni. Kasutus
võtaksin näitena katoliku kiriku õpetuse, kust käivad läbi seitse eriti rasket surmapattu: kõrkus, ihnus, iharus, kaduedus, viha, laiskus ja aplus. Nii totrana kui see ka ei tundu, on need neil otsene seos ebaõiglusega. Kõige lihtsam on selgitada ihnust: kui ma õigesti mäletan, siis 70% maailma rikkusest on 30 erineva inimese käes. Miks on rahasummad koondunud isikute, mitte kogukondade või koguni riikide kätte? Olgugi, et nii mõnigi neist annetab seda raha vajajatele (näiteks Bill Gates on vähemalt poole oma 60 miljardilisest varandusest heategevuseks annetanud), kuid need annetused ei jõua igalepoole. Enamasti aidatakse esimest maailma (rikkad kapitalistlikud tööstusriigid), kolmanda maailma (arengumaad) mured jäävad tagaplaanile, et ise elada terviklikumas ning tervemas ühiskonnas. See õõnestab kolmanda maailma inimeste lootusi paremast elust ning nende püüdlused parema elu jaoks on kõvasti suuremad, kui näiteks ameeriklase omad
TARKVARAUURING Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 1. Microsoft Office .................................................................................................................. 3 2. OpenOffice.org.................................................................................................................... 7 3. Google Veebipõhised rakendused...................................................................................... 8 4. Google grupid.....................................................................................................
Siinpuhul on hea näide Skype ostmine Microsofti poolt. Skype oli loonud uue lahenduse suhtlemiseks interneti teel ilma tasudeta (vajalik oli vaid Skypei tarkvara allalaadimine internetist ning arvuti, millel on olemas internetiühendus ja kõlarid koos mikrofoniga, videokaamera oli boonuseks), mis ideena ning ka praktikas rakendusena oli nii hea, et hiljem, kui Skype oli juba olnud mõnda aega iseseisev firma osteti ta ära maailma ühe suurim arvutitarkvara tootja Microsofti poolt väga suure summa eest. Kusjuures Skype ise jäi margina ning arvutitarkvarana ellu (isegi saab öelda, et kõige enam sai tehingust kasu Skype ise) ja selle asemel, et seda ära muuta või teha temast midagi teise nime all 6 kasutab Microsoft seda siiamaani ning antud rakendus toob nii emafirmale, kui ka Skypeile endale väga hästi raha sisse. Litsentseerimine
Kas ta on tõepoolest nii hea kui räägitakse? Informatsiooni leidsin põhiliselt Apple´i Internetiportaalidelt. Apple´i toodete populaarsus on eriti viimasel paaril aastal kasvanud, aga kas sellega ka inimeste teadlikkus Apple´ist endast? Leian, et paljud võivad Mac-i küll kasutada, kuid näiteks ajaloost nad vaevalt et midagi erilist teavad. Koostasin küsitluse, et seda uurida. Kui aga Apple nii populaarne on, siis miks me koolis õpime, kuidas kasutada Microsoft Windows operatsioonisüsteemi? Isegi mitmed kooli arvutiõpetuse õpetajad kasutavad koolitunnis paraleelselt PC-ga Maci. Miks siis mitte õppida hoopis, kuidas kasutada Mac OS-nimelist keskkonda? Lisaks veel tänaksin kõiki, kes osalesid mu küsitluses, aitasid vaimselt mu uurimustööl valmida ning loomulikult meie auväärset juhendajat õpetaja Ott Metslat. 3 Mis on Apple?
tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks 1.4 Kommertsvara- Kommertsvara (commercial software, payware) on arvuti tarkvara, mis on loodud müümiseks või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud Levinuimad kommertsvara põhimõtted:
tuuakse kaup Tartu piires koju tasuta. Lisaks nendele on Eestis veel erinevaid Interneti kaubandusega tegelejaid. Võib väita, et erinevate Eesti virtuaalkaupluste asukohta Internetis pole sugugi lihtne leida. Tõenäoliselt lähtutakse seisukohast, et kui kauplus on püsti pandud, siis kliendid tulevad iseenesest. Võib öelda, et virtuaalkaupluseid tekib Eestis ja ka mujal maailmas pidevalt juurde ja samas läheb neid ka pidevalt pankrotti. Heaks äriideeks Interneti kaubanduse vallas on pakkuda klientidele selliseid kaupu, mis on raskelt kättesaadavad. Näiteks firma "Reel.com" tegeleb Interneti vahendusel filmida müümise ja laenutamisega, olles spetsialiseerunud kunstiliste, klassikaliste, haruldaste ja raskesti kättesaadavatele filmidele. Interneti vahendusel filmide rentimisel on "Reel.com" peaaegu et ainukene arvestatav ettevõte ( hiljuti lisandus "Bigstar" ). "Reel
com (hiljem ConnectU). Nad tegid avalduse kohtule 2004, kuid see lükati tagasi 28.märts 2007. Avaldus esitati uuesti kõrgema astme kohtule ning eelistung määrati 25.juuliks 2007. Eelistungil teatas kohtunik ConnectU liikmetele, et nende avaldus pole piisav ning andis võimaluse kaebus uuesti esitada. 25.juunil 2008 maksis FB hagejatele 65 miljonit dollarit kokkuleppemenetluse käigus. 24.oktoobril 2007 müüs Facebook Inc 1,6% aktsiatest Microsoft Corp.ile 240 miljoni dollari eest, lükates tagasi Google Inc.i pakkumise. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Facebooki turuväärtus müügihetkel oli 15 miljardit dollarit. Microsofti Xbox 360 mängude konsoolile on ka välja antud tarkvara uuendus, mis toetab Facebooki, Twitterit ning Last.fm. 2.detsember 2009 teatab Facebook, et neil on üle 350 miljoni kasutaja. Viimastel andmetel on aktiivseid kasutajaid üle 400 miljonid. Statistilisi fakte
Mõlemad vana- vanemad olid iiri immigrandid ning ei nemad ega ka tema vanemad polnud kunagi käinud keskkoolis. Ema oli kodune ning isa töötas Boston & Maine’i rongi konduktorina liinil Boston – Newburypot. Vana Jack oli natuke vastandlik inimene, kuna tööl oli sotsiaalne, viskas ta nalja ning oli jutukas, kodus seevastu vaikne ja vaoshoitud. Jack’i peamiseks mõjutajaks oli ema, kelle jaoks oli peamine poja kasvatamine korralikus ja kohusetundlikuks inimeseks. Näiteks tegi ta alati etteheiteid kehvematele tulemustele, samas tõi ta välja ka kõik positiivsed tulemused ning innustas nõrgemaid külgi arendama. Ema oskas Jack’i tuua maa peale tagasi, kui noormees kippus unistama. Ta lemmiklauseteks olid: „Ära peta ennast. Ilutstada pole mõtet.“, „Kui sa ei õpi ei saa sinust midagi. Mitte midagi“, „Kui sa ei oska kaotada, siis ei saa sinust kunagi võitjat.“(Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“)
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
annaabi.ee 
