neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5.kuupäeval tasub ettevõte laenu põhiosa ja intressi annuiteetmaksena. Seisuga 31.12. koostatud bilansis kajastab ettevõte a. järgmisel aastal tasumisele kuuluva laenuosa b. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. ning intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest c
..................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel kallimalt bilansilisest väärtuses.................................................................................................................................19 1.3.4.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel kallimalt bilansilisest väärtuses.................................................................................................................................22 1.3.5.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel odavamalt bilansilisest
kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas Korraline tehniline ülevaatus 60 ja seda teostatakse 1 kord aastas. Kohustuslik liikluskindlustus aastaks 400. Küttele kulub 22L/100km, kütteliiter maksab 1,2. Talveperioodil on kütusekulu norm 10 % suurem
vara ei amortiseerita, kuid selle väärtuse püsivuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse hindamise test. 29 Kui suurem kahest järgmisest, kas piiramata pikkusega elueaga immateriaalse põhivaraobjekti abil genereeritavate tulevaste rahakäivete nüüdisväärtus (RTJ 5 nimetab seda kasutusväärtuseks) või vara netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb varaobjekt alla hinnata. Suuremat kahest võrreldavast nimetatakse RTJ 5 järgi kaetavaks väärtuseks. Kui kaetav väärtus on bilansilisest maksumusest kõrgem, puudub vajadus alla hinnata 30 ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui iseseisev struktuuriüksus. Selle allüksuse põhivara bilansiline jääkmaksumus on esimese majandusaasta lõpul pärast ostmist 1400000 krooni
Näide 4 järg Kuna üleshinnatud hoone müüdi ja tema kasutamine on lõppenud, kantakse tekkinud ümberhindluse reserv jaotamata kasumisse korraga. Kui hoone kasutamine oleks jätkunud, oleks võimalik ümberhindluse reservi kandmine jaotamata kasumisse osakaupa iga majandusaasta lõpul. 57 Mat põhivara allahindlus ja selle tühistamine Kui on tekkinud kahtlus, et materiaalse põhivara väärtus on langenud madalamale tema bilansilisest jääkmaksumusest, viiakse läbi vara väärtuse testimine, mille käigus leitakse vara netorealiseerimismaksumus ja vara kasutusväärtus ning kaalutakse vajadust varaobjekti allahindluseks. Varaobjekti kasutusväärtuse hindamiseks prognoositakse järgmiste aastate (mitte rohkem kui 5 a kohta) diskonteeritud rahakäibeid 58 Mat põhivara allahindlus ja selle tühistamine Põhivaraobjekt hinnatakse alla väärtusele, mis on võrdne
d. oma osade tagasiost e. reservkapitali suurendamine kasumi arvelt f. osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega g. osakapitali suurendamine ülekursiga Question 16 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. paigutused rahaturufondidesse c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. raha kassas Question 17 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest Question 18 Varude soetusmaksumusse ei lisata järgmisi kulusid: a. ostujuhi palk b. administratiivhoone amortisatsioon c. normaalsed tootmiskaod d. tootmisjuhi palk e. müügijuhi palk f. turustuskulud g. normaalsest suuremad tootmiskaod
Riski võib tekitada: inflatsioon, intressimäärade muutumine, maksu- ja rahapoliitika. Tururisk, intressirisk ja ostuvõimerisk. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid. Mõned väärtuste liigid: Tegutseva firma väärtus- sellise väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara, seega ei lähtuta üksnes ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurenemise potentsiaalist. Selline hindamismeetod on kasutusel siis kui ettevõtteid ühendatakse. Likvideerimisväärtus- kajastab summat, mis jääb likvideerimisel üle pärast seda kui ettevõtte varad on müüdud ja kohustused tasutud. Kõige rohkem huvi tunnevad selle vastu kreeditorid ja omanikud. Bilansiline ehk arvestuslik väärtus- raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus.
Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise, rahalise väärtuse ja sells tehtud muudatuste kohta hulgiarvestuses, mille andmed peavad olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. Summaararvestus toimub teavikute saadetiste kaupa summaararvestusraamatus. Summaararvestusraamatus registreeritakse jooksvalt või mingi ajavahemiku jooksul juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe. · Rahaline arvestus summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust. Rahaliselt arvel olevad teavikud on raamatud, noodid, kartograafia, kunsttrükised, tehnikakirjanduse erilaadid jms, mis peavad olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. Ajakirju, ajalehti, kiiresti aeguvaid teavikuid, reklaamtrükiseid rahaliselt arvele ei võeta, see kantakse raamatupidamise kuludesse. Kustutusakti alusel kustutatakse teavikute maksumus raamatukogu bilansist. · Üksikarvestus (individuaalne) iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari)
kuluna ja amortiseeritakse kulusse proportsionaalselt rendimaksetega eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. Kui müügihind on õiglasest väärtusest kõrgem, siis kajastatakse õiglast väärtust ületav summa bilansis tulevaste perioodide tuluna ja amortiseeritakse tulusse eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. Kasutusrentide puhul, mille korral vara õiglane väärtus on müügi- tagasirenditehingu hetkel bilansilisest maksumusest madalam, kajastatakse õiglase väärtuse ja bilansilise maksumuse vahe kohe kahjumina. Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes Kapitalirendikohustusi kajastatakse bilansis kirjetel «Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused» (pikaajaline osa) ja «Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil» (lühiajaline osa). Kapitalirendinõudeid kajastatakse üldjuhul bilansikirjetel «Muud pikaajalised
o Asendamine 16. Nimeta neli kogude arvestuse tüüpi. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda. o Summaarne arvestus annab ülevaate kogust tervikuna, aga ka üksikute parameetrite lõikes. o Rahaline arvestus summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust. o Üksikarvestus (individuaalne) iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis o Registreeriv arvestus (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks
Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuse mõistet võib käsitleda erinevalt. Sageli sõltub kästilus sellest, kas hinnatakse investeeringu objekti kui tervikut või selle üksikuid osasid, millest sõltuvalt eristatakse erinevaid väärtuse liike. 1. Tegutseva firma väärtus. Antud väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara. Seega antud väärtuse määramisel ei lähtuta ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse potentsiaalist. Seda hindamise põhimõtet rakendatakse juhul, kui üks ettevõte soovib osta või ühendada endaga teisi ettevõtteid. 11 2. Likvideerimisväärtus. See kajastab summat, mis jääb firma likvideerimise korral üle pärast seda kui ettevõtte varad on kõik realiseeritud ning võlgnevused kustutatud
Väärtuse liigid Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuse mõistet võib käsitleda erinevalt. Sageli sõltub kästilus sellest, kas hinnatakse investeeringu objekti kui tervikut või selle üksikuid osasid, millest sõltuvalt eristatakse erinevaid väärtuse liike. 1. Tegutseva firma väärtus. Antud väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara. Seega antud väärtuse määramisel ei lähtuta ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse potentsiaalist. Seda hindamise põhimõtet rakendatakse juhul, kui üks ettevõte soovib osta või ühendada endaga teisi ettevõtteid. 10 2. Likvideerimisväärtus. See kajastab summat, mis jääb firma likvideerimise korral üle pärast seda kui ettevõtte varad on kõik realiseeritud ning võlgnevused kustutatud
o intressimäär aasta kohta. Likvideerimisväärtus: varade müügist ja kohustuste tasumisest ülejääv summa. Ettevõtte likvideerimine, pankrot. Bilansiline (arvestuslik-, raamatupidamis-) väärtus: varade, kohustuste ja kapitali bilansis kajastatud väärtus, netovara väärtus. Turuväärtus: ettevõtte võimalik ostu-müügihind. Turuväärtus (hind) võib olla kõrgem või madalam bilansilisest väärtusest. Kapitaliseeritud väärtus: investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdisväärtus, mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. Kasuminorm sõltub riskiastmest. Võib ka tähendada hinda, mida ollakse nõus antud kasuminormi juures maksma tulevikus oodatavate rahavoogude eest. Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT)
· tururisk · ostuvõimerisk Väärtpaberite hindamine Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtusel võib olla mitu erinevat tähendust, võib see sõltuda sellest kas hinnatakse ettevõtet kui tervikut või kui üksikuid vara komponente. Väärtuse liigid ettevõttega seotud: 1. tegutseva firma väärtus- selle väärtuse liigi määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara, ei lähtuta ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurendamise potensiaalist. Seda hindamismeetodit kasutatakse siis kui üks tegutsev ettevõte ühineb teisega või ostab teise tegutseva firma. 2. likvideerimisväärtus- mis kajastab summat mis jääb likvideerimise korral üle pärast seda kui kõik ettevõtte varad on realiseeritud ja võlad on kustutatud. Likvideerimisväärtus määratakse kindlaks likvideerimise ja pankroti korral
21. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine -E earnings per share (puhaskasum aktsia kohta), P aktsia turuhind, B- bilansiline väärtus Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Aktsia turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. 22. Mis on suhtarvdel ja ettevõtte raamatupidamisaruannetel põhineva finantsanalüüsi peamised puudused? Tuginevad minevikul. 5 23. Mida peetakse silmas lisanduvate (inkrementaalsete) rahavoogude puhul investeeringute eelarvestamisel? Kui projekt võetakse vastu, siis tekib rahavoog, kui ei siis ei teki ka rahavoogu. 24
Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi. Renditaja kirjendab renditulu ning arvestab põhivaraobjekti depretsiatsiooni. Ettemakstud kasutusrendi puhul kirjendab renditaja: D: pangakonto K: ettemakstud tulevaste perioodide tulu Majandusaasta lõpul korrigeerib renditaja ettemaksu: D: ettemakstud tulevaste perioodide tulu K: kasutusrenditulu D: põhivara depretsiatsioonikulu K: põhivara akumuleeritud kulum Kui on tekkinud kahtlus, et renditava vara väärtus on langenud tema bilansilisest maksumusest madalamale, viib renditaja läbi vara väärtuse testi. Katkestamatute kasutusrendilepingute puhul avalikustatakse majandusaasta aruande lisas tulevaste rendimaksete kogusumma eelolevate aastate kohta, liigendades perioodid: a) kuni üks aasta; b) üks kuni viis aastat; c) rohkem kui viis aastat. Kasutusrendilepingute kohta on vajalik avalikustada ka kasutusrendile antud varaobjektide
muu inventar ja IT seadmed 15-40% Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. 3.5. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö autor valida käesoleva kursusetöö teemaks ,,Varude arvestus". Kursusetöö autor on arvamusel, et teema on nii probleemne kui ka aktuaalne koguaeg,
– kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. 5 Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad – laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk,
kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk,
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.
kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) · Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 P/B = = 1,5 6.loeng: Portfelliteooria 29. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline
Pankade muud teenused. Kom.pangad on omavahel konkurendid ja regulaarsed, 4)taotletakse American Expressi kaarti. Tagatis Raamatu-pidamisväärtus- võrdub kogu omakapitaliga, mis on teevad ka omavahel koostööd: 1)võlglased, pahad laenud, halvad mitteresidendile kahekordne, residendile ühekordne kuulimiit. Am. Ex jagatud aktsiate arvuga. Aktsi turuhind- lähtub bilansilisest kliendid; 2)infosüst. ühtlustamine; 3)pangakaardi pettused. Olulised tagatis dollarites. Aktsepteeritakse ka kolmanda isiku hoiust. Jur. isiku väärtusest, kujuneb nõudmise, pakkumise alusel. Võlakirjad- muudatused: 1)nõudlus sularaha järele on vähenenud; 2)pankade käendus- kahekordne kuulimiit. Kaardi avamine ja väljastamine. fikseeritud tulumääraga väärtpaberid: ·rahaturu väärtpaberid
kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? 8 Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 6
Näiteks, kui põhivahendi hind on 430.000 kr, kasutusiga 7 aastat ja jääkväärtus 10.000 kr (vanaraua hind), siis kogukulum on 420.000 kr ja aastakulum on 60.000 kr. Põhivahendi rendihinna kalkuleerimisel võib osutuda vajalikuks selle jagamine töötundide vahel. On võimalikud ka sellised meetodid, mille puhul esimestel aastatel arvestatakse amortisatsioonieraldisi rohkem ja hiljem vähem, lähtudes seadme kahanevast bilansilisest väärtusest. On võimalik aga ka selline metoodika, mille puhul alguses arvestatakse amortisatsioonieraldisi vähem ja hiljem rohkem, lähtudes eeldusest, et uus masin vajab vähem hooldus- ja remondikulusid. Erinevusi meetodites illustreerib joonis 17.3. 17.3 Varade hindamine Põhivarade hindamisel eristatakse nendel kolme erinevat väärtust, mida kasutatakse erinevates majandusülesannetes. Esiteks, algmaksumus, mis määratakse soetamiskulude järgi, s.o
annaabi.ee 
