NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan
Saksamaa-NSV Liidu mittekallaletungileping 1939. aastal muutusid Saksa-NSV Liidu suhted soojemaks. Sama aasta 23. augustil kirjutati alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov-Ribbentropi pakti nime all. Lepingu avalik punkt määras ühe riigi mittekallaletungi teise riigi suhtes ja vastupidi. Samal lepingul oli veel salajane protokoll, mille alusel jagati huvipiirkondi. Saksamaa sai enda võimu alla Poola ja Leedu lääneosa, NSV Liit sai Soome, Eesti, Läti, Besaraabia ning Poola, Leedu idaosa. Uue maailmasõja eel Pakti sõlmimisega loodi uued eeldused Maailmasõja puhkemiseks. Saksamaa, kes kavatses rünnata Poolat, pidi arvestama Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Kuid mittekallaletungileping oli positiivne samm Saksamaa-NSV Liidu suhetes. Venemaa lubas Saksamaad mitte rünnata, seega polnud viimastel neilt ohtu karta. Stalinile oli samuti tähtis kokkulepe Hitleriga, kuna see aitas kaasa ta plaanidele laiendada NSV Liitu läänes
USA oli 61 riiki Suurbritannia 1942, 1. jaanuar Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon 4. Saksamaa poolt õivatud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Lääne-Poola * Luxenburg * Taani * Belgia * Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Eesti * Ida-Poola * Läti * Besaraabia * Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor * Stalingrad * Overlord * Kursk * Barbarossa 7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja? * Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad * Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad
von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia. Molotovi-Ribbentropi paktiga lõid Saksamaa ja Nõukogude Liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks: Stalin andis Hitlerile vabad käed alustada sõjategevust Euroopas. Mittekallaletungi leping tõi kaasa II maailmasõja. 5.Miks ja millal (aastaarvud) toimus II maailmasõda? (lk 90) II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal (9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist) Saksamaa tungiga Poolasse. II maailmasda lõppes 2. septembril 1945. aastal. 6
22. märts 1939 12. Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia-Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida- Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? NSVL tahtis garanteeritavate riikide pinnale viia punaarmee,millega ei oldud nõus. 13. Millal sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt? 23.august 1939 14. Mis oli kirjas MRP salajases lisaprotokollis? Ida-Euroopa jagamine. 15. Millised maad sai MRPga omale NSVL? Eesti,Läti,Soome,pool Poolat ja Besaraabia. 16. Millised maad sai MRPga omale Saksamaa? Leedu ja pool Poolat. 17. Kuidas aitas MRP kaasa II maailmasõja puhkemisele? Sellega tehti võimalikuks isesesvate riikide vallutamine,kuna nendel riikidel olid liitlased tõi see kaasa vastastikku sõdade kuulutamise ja uue maailmasõja puhkemise. 18. Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused? Poliitilised(Versailles lepinguga tehtud valearvestused),
Kuna Jaapan ei alistunud, viskas USA tuumapommi 6. augutil 1945. a Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile, Hukkus 300000 inimest. Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945. 4. 2. Maailmasõja tagajärjed 2. maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahu konverents(1946-1947). Rahulepingute järgi muutusid paljude riikide territooriumid: 1) nt. Rumeenia aladest jäeti NL valdusesse juba 1940. aastal annepteeritud Besaraabia ja Põhja-Bukoviina. 2) Tsehoslovakkia pidi andma Kagu-Herpaatia, mille tulemusena sai NL ühise piiri Ungariga 3) Poola valdustest jäid NSVL-le juba varem annekteeritud nn. Lääne Ukraina ja Lääne Valgevene, Kuid poola sai endale alasid saksamaalt 4) Soome kaotas NL Karjala ja Petsamo. 5) Balti riigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga 6) Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa, Austria ja Jaapan 7) Aafrika kaotas kolooniad ja pidi iseseisvuse andma tagasi Albaaniale
maailmasõja pääses valla Hitleri ja Staalini sobbing, ja lääeriigid proovisid sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis Venemaa, kellel oli tanke lennukeid rohkem kui kõikidel teistel maailmariigidel kokku. 23 augstil 1939 sõlmiti moskvas, nn Hitleri-Stalini Molotovi-Ribbentropi patk. Millega NSVL ja saksamaa sõlmisid liidu. Patkile lisatud sala protkolliga jagati ära 2 riiki mõjusfäärid ida ja kagu euroopas. NSVL sai endle Eesti, Läti, Leedu, Poola ida osa, Besaraabia, ülejäänd poola läks saksmaa mõjusfääri. Saksamaa sai vabad käed tegutsemiseks läänes. Sõja algus 1september 1939 tungis Saksmaa Poolale kallale, algas teine maailmasõda, sõda laienes kohe. 3semptemberil kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõja tegevust maismaal ei toimunud.Perioodi 3septembrist 1939 kuni 10maini 1940, mil lääne riigid hoidusid aktiivsest lahingu tegevusest Saksamaa vastu nim kummaliseks sõjaks.
mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. 23. augustil 1939. aastal sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSVLi mittekallaletungileping, mis läks ajalukku kui Molotov-Ribbentropi pakt. Hitler ja Stalin lubasid teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Koostati salajane lisaprotokoll, kus kaks diktaatorit jagasid ära kogu Ida-Euroopa. NSVL sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Besaraabia vallutamiseks. Poola pidi jagatama pooleks. Kuu aega hiljem sai NSVL ka Leedu. See tähendas seda, et uus MS võib alata. Võit Poola üle ja Teise Maailmasõja algus. MRPga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler lootis Poola purustada enne kui Lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ja tungis 1. septembril 1939. aastal Poolale sõda kuulutamata kallale. Nüüd algas II MS
Hiina, P-Korea, Jugoslaavia, Albaania. 12. Kus surus NSV Liit relva jõul maha kommunismivastased väljaastumised 1953, 1956 ja 1968. aastal? 1953 Saksa DV, 1956 Ungari , 1968 Tsehhoslovakkia. 13. Nimeta sotsialismimaad, mis ei kuulunud VLOsse. Jugoslaavia 14. Nimeta 6 neutraalset riiki Euroopas külma sõja ajal. Rootsi, Soome, Iirimaa, Sveits, Austria, Jugoslaavia. 15. Mis oli Teise maailmasõja tulemus NSV Liidu jaoks? NSVL sai Rumeenialt Besaraabia ja Lõuna-Bukoviina, Soomelt saadi Petsamo piirkond.Samuti sai NSVL endale Saksamaa idapoolsed alad ning osa Ida-Preisimaa territooriumist.Tsehhoslovakkia andis NSVLile Taga-Karpaatia-Ukraina. 16. Millise kolme mehe kätte koondus võim pärast Stalini surma 1953. a? Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov. 17. Anna hinnang Beria tegevusele pärast Stalini surma. Milleni oleks võinud viia Beria võimulejäämine peale Stalini surma?
põhja-ja lääneosa, sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus Vichy linnakesse Kesk- Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi territooriumist. Kasutades Saksamaa edu Põhja- ja Lääne-Euroopas oma tegevuse kattevarjuks, viis NSVL samal ajal lõpule Balti riikide anastamise. Lääne-Euroopa elas üle omaenda õnnetust ning selle kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja Põhja-Bukoviina, mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis Stalin rohkem, kui Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud (MRP 23 aug 1939) 10. mail 1940 sai Srb peaministriks Churchill, kolm päeva hiljem esines ta Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas Lepituspoliitika. 16 juunil 1940 kinnitas Hitler Suurbritannia vastase operatsiooni "Merelõvi" plaani
Ida-Euroopa langes NL mõjusfääri - 3 Balti riiki kaotasid iseseivuse Maailm polariseerus 2 tugevama suurriigi NL ja USA vahel - algas "külm sõda" Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid Loodi ÜRO KORDAMINE ansluss - Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal märtsikuus Müncheni kokkulepe - Saksamaa sai õiguse Sudeedimaa okupeerida. 1938.a hiljem Molotov Ribbentrovi Pakt - 23. august 1939 Leedu ja Lääne-Poola jäid Saksamaale, Ida-Poola, Besaraabia, Soome, Eesti ja Läti jäid NSVL-le Kolmikpakt - Itaalia, Saksamaa ja Jaapani sõjaline liit 1939 Holokaust - 1941.a. 7. detsember Pearl Harbour - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvad - Sb ja USA kokkulepe sõja eesmärkide ja sõjajärgse maailmakorralduse kohta Rahutagamise organisatsioon - 1942.a. Baaside leping - lubati tuua Nõukogude sõjaväebaasid 1939.a. 28. september Kollaborant - Võõrvõimuga koostööd tegev isik Küüditamine - kodudest välja saatmine Saksamaa ründab NSV liitu
Ettekujutus saksaarmee paremast relvastusest on müüt. Saksamaa pärastisi võite läänes saab seletada sellega, et prantsusmaa ja suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis. 23 augustil 1939 sõlmiti Moskvas nn Hitleri Stalini ehk Molotovi Ribbentropi pakt, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Paktile lisatud salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud poola alad tunnistati saksamaa mõjusfääri kuuluvat. Esimesel septembril 1939 tungis saksamaa Poolale kallale. Sõda laienes kohe. Kolmandal septembril kuulutati saksamale sõja suurbritannia ja prantsusmaa. Ülekaalukad saksa jõud purustasid poola armee paari nädalaga. Kasutades välksõja ( blitzkrieg) taktikat. 17 sept. tungis Poolale kallale ka nõukogude liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud lääne-Valgemere ja
Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida-Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Desarmeerimiskonverentsid 1932-1934: · Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit.
SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA-------NSV LIIT 5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid. MRP- Molotovi- Robbentropi pakt- nvl liidu ja saksamaa mittekallaletungi leping(avalik) Salajane lepingu osa: 23 aug jõuab NSV liit ja saksamaa kokkuleppele ja jaotatakse Euroopa territoorium müjusfäärideks. Ennekõike oli vajalik Saksamaale, sest ta ei oleks suutnud kahel rindel võidelda) NSVle- Soome ,Eesti, Läti ja ida-poola. Ka besaraabia(rumeenia põhjaosa) 1 sept. Tungib Saksamaa Poolasse ja vallutab suurema osa Poolast.(kui paktiga oli ette nähtud). Poola hakkas vastu, kuid Poola allveelaev põgenes Soome lahte ja Eesti võttis selle kinni ning interneeris selle tallinna sadamasse. 17 Sept.- tungib NSV liit Poolale kallale. Orsell põgeneb Tallinna reidilt. NSV liit süüdistab Eesti valitsust, et see ei suuda neutraliteeti tagada ning sai argumendiks baasideleppe sõlmimisel. 22. Sept- Poola riik likvideeritud. 28. Sept
Sm ohjeldamiseks vajati liitlasi, NSVL'iga kolmepoolsed läbirääkimised 1939 kevad-suvi Samal ajal Sm ja NSVL läbirääkimised 23.08.1939 mittekallaletungileping Hitler Stalin sobing MRP Molotov- Ribbentropi pakt 1)kui üks satub satub sõtta kolmanda riigia, peab teine riik säilitama erapooletuse 2)10 aastat 3)salajane lisaprotokol jagasid ära huvisfäärid Ida-Euroopas NSVL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poole, Besaraabia Sm: Leedu, Lääne-Poola 28.sept.1939 sõprus-ja piirileping Pilet 27 II maailmasõja algus, sündmused 1939-40 1)Versailles süteemi likvideerimine 2)NSVL maailmarevolutsioon; Sm Suur Saksamaa 1939 1.sept Sm tungis kallale Poolale(Poola purustamiseks kulus 2 nädalat) 3.sept Ingl ja Pr kuulutasid Sm sõja 17.sept NSVL läheb lääne ukrainlastele ja valgevenelastele appi, keda Poola riik on hüljanud. 28
Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida- Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Töö allikatega. 1. Mittekallaletungileping õnnestus nii kergelt sõlmida, sest NSVLi läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga venisid, lisaks ei lubatud tal vägesid Poola viia. Saksamaaga õnnestus aga Ida-Euroopa omavahel sõbralikult ära jagada. NSVLile oli liit Saksamaaga väga soodne Saksamaa oli NSVLile nõus vastu tulema Poola aladega, lääneriigid mitte. 2
o Okupeeritud riikidel on võimalik valida oma riigikord ja taastada iseseisvus peale sõda o NSVL kirjutas alla, sest valikut polnud, kuid ei hoidnud sellest kinni o Lend-lease'i leping USA hakkas toetama NSVLi 1943 Teherani konverents o Suure kolmiku kohtumine: Stalin, Churcill, Roosevelt o Murtakse Atlandi harta VM tahtis oma okupeeritud alasid endale tagasi: Lääne-Valgevene, -Ukraine, Balti riigid, Besaraabia o Stalin tahtis avada 2. rinnet 1945 veeb Jalta ehk Krimmi konverents o Kolmik saab uuesti kokku o 2. rinne on avatud o Stalin tahab vallutada Berliini 16. aprill 1945 Punaarmee pealetung SMl, Berliini jõuti 24. aprillil o VM võitis, Hitler tegi enesetapu o Berliin kapituleerus Potsdam 1945 suvel peale sõda o SM jaotati IM, PM, USA ja NSVLi vahel neljaks okupatsioonitsooniks
sai Kapimaa, Šeiloni Hispaanialt, Trinido, Joonia saared, Malta, Austria- kinnitati Lombardia, Veneetsia, anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap.armees)- sai Norra, kuid kaotas Soome ja Pommeri ja Venemaa- suurim saavutus oli Poola kuningriik, mille kun.kuulutati Aleksander I(autonoomsus jäi suureks), kinnitati Soome ja Besaraabia: saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart. Taani kaotused- kaotas Norra, samas kinnitati talle Island ja Gröönimaa. Saksa Liit. koosnes 37 riigist ja 4 vabalinnast, konsultatiivne liit, ühine välispoliitika, sõdu ei peeta, sisepoliitiliselt iseseisvad riigid. Püha Liit. 1815, 3 suurriigi Venemaa, Austria, Preisimaa liit, kristlikult püha loot. Aleksander I initsatiivil. Kaitses konservatiivseid väärtusi- monarhia ja kiriku võimu. Bourbonide restauratsioon:
III Rooma idee (1453.a.Ivan III ahal, kui valitses veel Tatari-mongoli aeg (1223-1480 Vaiksest ookeanist Dneprini)). 16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola jaotust (Ukraina, Valgevene, Leedu); 19 sajand Türgi alad (Novaja Rossiha, Krim, Besaraabia), Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida. Alaska; 20 sajand. Mandzuuria. Mõjusfäärid (Mongoolia, Burjaatia, Afganistan, Põhja-Pärsia, Balkamid. Ida- Põhja Ookean Preisimaa Atlandi Euroaasia Vaikne ookean Kaug-Ida Balkanid Mandzuuri Pärsia
3.Viini kongress ja Euroopa kooskõla · Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted: · Pärast N purustamist vajas riikidevahelised suhted korrastamist · sept 1914 tuli kokku Viini kongress, peamist osa etendasid Vm, Pre, ÜK, Au = tantsiv kongress, kestis juunini 1815 · oluliseks peeti restauratsiooni, legitiimisust e seaduslikkust, solidaarsust, suurriikidevahelise tasakaalu tagamist · Vm sai Soome, osa Poolast, Besaraabia · Ük sai Malta, Kapimaa, Tseiloni · Austria Lombardia, Veneetsia, Galiitsia · Preisimaa Reini ja Vestfaali, Põhja-Saksamaa · Euroopas saabus 40-60 aastane rahuperiood, st riigid olid omavahel tasakaalus · Saksa alad konsolideeriti: olulised riigid olid Prei ja Au, ülejäänud 39 riiki kuulusid Saksa Liitu, mille põhimõtted olid: · 1.tõkestada Sm ühendamine rahvuslikul pinnal · 2.säilitama Saksa dünastiate võimu · 3. tõkestada Pr
Ta sai Lombardia ja Veneetsia. Loobus Madalmaadest, sellest sai omaette kunigriik. Austria sai juhtrolli ka Saksa liidus, mis koosnes 37st Saksa riigist ja 4 vabalinnast. See pidi olema kõiki Saksa alasid liitev liit, kelle on ühtne välispoliitika, kuid iseseisev sisepoliitika. Preisimaa sai Lääne-Saksamaalt olulise ala, see muutus suurriigiks, kuid samas kaotas oma Poola alad. Venemaa sai endale Poola kuningriigi. Sai ka Soome ja Besaraabia Suurbritannia sai Prantsusmaa kolooniad, Kapimaa, Tseiloni ehk Sri Lanka. Joonia saared. Taani kaotas Norra (ta oli ka Napoleoni liitlane), aga sai Islandi ja Gröönimaa. Rootsi kaotas Soome ja Pommeri, aga sai Norra. Saksa Liit. oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija. Liikmesriigid, mille arv oli rohkem kui 300-lt Pühas Rooma riigis vähenenud 39-
tõsteti tüüri juurde. 14.-15. juulil leidsid kõigis riikides korraga aset parlamendivalimised, nõukogulikud hääletused, sinna viidi suuremal jaol kohalikud kommunistid. 21.juunil tulid nukuparlamendid kokku ja ühel päeval otsustasid kuulutada välja NL võim. Kõik kolm vastset NL riiki otsustasid paluda enda vastuvõtmist NL koosseisu, augusti alguses 3.-6. NL Ülemnõukogu istungjärgul võetigi 3 riiki vastu. 1940 suvel oli Stalin edukas ka lõuna pool. NL huvisfääri jäi ka Besaraabia. 26.juunil 1940 esitas Moskva ultimaatumi Rumeenia valitsusele, nõudes Besaraabia tagastamist ja Põhja-Bukoviina üleandmist. Rumeenia valitsus ei soovinud samuti riskida sõjaga, otsis toetust Sm-lt, jäi tal leidmata, andis ultimaatumile järele. 28.juunil marssis Punaarmee sisse Besaraabiasse ja Põhja- Bukoviinasse, Besaraabiast kujundati Moldaavia NSV ja Põhja-Bukoviina ühendati Ukraina NSV- ga. Vähem kui aastaga oli NL saanud endale 5 uut liiduvabariiki.
Varssavi ülestõusu maha surumist sakslaste poolt olid loodud eeldused nõukoguliku režiimi kehtestamiseks Moskva kontrolli all. Punaarmeel oleks tegelikult jõudu jätkunud küll. Kui Varssavi all vaadati pealetungi pealt, läks Punaarmee rünnakule rinde idaosas, võttis sihikule Rumeenia. Rumeenia Rumeenia oli Saksa satelliitriikide hulgas. Oli kaotanud NL-le piirkondi, taheti tagasi saada. 1941 Vene-Saksa sõja puhkedes oldi saksa poolel. Sai tagasi nii Põhja-Bukoviina kui ka Besaraabia, lisaks veel nn Transnistria piirkonna- Musta mere põhjarannikul Odessa linn ja selle ümbrus. Sellega oli Rumeenia nõudmised NL suhtes ühele poole saanud, kaugemaid sõjasihte ei seatud, samas olles liitlasvahekorras Sm-ga, oldi sunnitud rünnakut jätkama, saadi oluline löök Stalingradi lahingus. Seetõttu poolehoid Sm-le hakkas Rumeenias kiiresti vähenema. Tekkisid mõjukad teisitimõtlejate ringkonnad, olid huvitatud senise diktaatorlikult valitsenud marssal Antonescu
annaabi.ee 
