Das Referat Die Hauptsadt der BRD Berlin Piia Laan Klasse 8 Hauptschule von Kivi-Vigala 11.10.2008 Deutschlehrerin: Frau Loide Enni Inhaltsverzeichnis 1. Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Der Deutsche Reichstag . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3. Das Brandenburger Tor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Die Quadriga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 5. Der Fernsehsturm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 6. Flüsse in die Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 7. Gebrachte Literatur . . . . . . . ....
BERLIIN Berliin Berliin on Saksamaa pealinn ja Saksamaa suurim linn. Berliin asub Põhja-Saksamaal Spree jõe kallastel 70 km Poola piirist. Nimi Berlin ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Seal elab 3.45 miljonit inimest. Berliin Berliinis on 12 linnarajooni. Berliin Berliin Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida- Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid ja sprevlijaanid. Berliin oli 1920. aastal suuruselt kolmas linnavalitsus maailmas. Berliin Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 194345. 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. ...
Saksamaa pealinn Suurim linn Saksamaal Elanikke : 3 440 400 (31.03.2010) Välismaalasi sellest u miljon Pindala: 891,85 km² 12.linnarajooni Haveli jõgi, Spree jõgi Klaus Wowereit Kust on tulnud nimi Berliin ? berl = bär 1244.aastal mainiti esimest korda 19431945 pommirünnakud Berliinile 7.oktoober 1949 kuulutati IdaBerliin Saksamaa DV pealinnaks. 13.august 1961 ehitati Berliini müür Kunst Haus Tacheles, Tresor, Ufo, EWerk, KitKatClub and Berghain. Love Parade Berliner Festspiele Küsimusi ?
Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad Ajalugu Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal Põhilised elanikud olid kalamehed ja kaupmehed Tol ajal ehitati Berliini kanti esimene loss - Cölln, millest sai Hochenzollernite perekonna esimene residents Tänu Hochenzollernitele kasvas Berliinist lõpuks suur ja võimas linn Piiramatute võimaluste linn Iseloomustus: vaatamisväärsuste mitmekesisus rikas kultuurielu elav ja lõõgastunud elustiil Berliin on paik, mis elab tulevikus, kuid näitab julgelt ka oma kohati päris tumedat minevikku Berliinlased on väga lahedad ja ajaga kaasas käivad inimesed Vaatamisväärsused Berliinist leiab kümneid, sadu, isegi tuhandeid vaatamisväärsusi
hulgast Traudl Humpsi (Alexandra Maria Lara) valib ta enda sekretäriks. Filmi põhitegevus on suunatud 2. Maailmasõja lõpuaastaile ning tegevuse kohaks on Berliini tänavad ja Hitleri punker. Hitler on oma punkrisse koondanud kõik oma sõjalise lähikonna eesotsas Himmleri ja Jodliga. Hitleri kõrval on ka tema truu elukaaslane Eva Braun (tolle aja Saksa filminäitleja), kes mingil juhul ei taha lahkuda abikaasa juurest, ega ,,tulekoldest" Berliinist. Kui venelased on saksarindest läbi tunginud, ei võta enam Hitleril kaua aega mõistmiseks, et sõda on kaotatud ning et kogu tema idee, luua oma maailmariik on hukule määratud. Mõistes olukorda, leiab ta, et see maailm ei ole paik tema perele, ega isegi koerale, kellele ta seetõttu ka mürki söödab. Hitler leiab, et kaotuses on süüdi mitte tema natsi poliitika, vaid tema alluvuses olnud kindralid, majorid jne, kes on tema otseseid käske eiranud ja rindel taganenud.
Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast" Moraal "Parerga ja Psühholoogia Paralipomena" "Naistest" "Kunstidest" Stoitsism Seneca Eelmeditatsioon (premeditation)
Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt oli NSVL sama teinud Sks. Dem Vabariigiga. SLV & SDV ei tunnistanud üksteist Hallsteini doktriin e. Bonn deklareeris, et võtab SDV tunnustamist vaenuliku aktina ja katkestab suhted selle riigiga. SDVl olid diplomaatilisled suhted ainult sotsialistlike maadega. SLVl olid dipl. Suhted NSVLga. 1958 - nõudis Moskva Lääneriikide üksuste eemaldamist Lääne-Berliinist ja SDV võimudega läbirääkimiste alustamist, et saada SDVle tunnustus, kui iseseisvale riigile. Kennedy keeldus vägesid välja viimast. 13. aug.1961 - NSVL ja SDV rajasid nn. Berliini müüri. Tegelik põhjus, miks nõuti vägede ära viimist oli põgenike vool läände läbi Lääne-Berliini, aastas u. 200 000 inimest.
Tekstiülesanne Juku ja Tiina istusid Londonist lennuki peale, Tiina tund aega hiljem kui Juku. Juku lennuk suundus Berliini, Tiina lennuk aga Pariisi. Pariisi kaugus Londonist on ümardatult 340,5 km, Londoni kaugus Berliinist aga 930 km. Nurk Berliini ja Pariisi vahel Londoni suhtes on 81,42. Lennuki keskmine kiirus on 800 km/h. Kui palju hiljem jõudis Juku sihtkohta ja kui kaugel oli ta siis Tiinast? Andmed: =81,42 a=340,5 km b=930 km v=800 km/h Lahendus: Kui kaua sõitis Juku lennukis? Kui kaua sõitis Tiina lennukis? Mitu kilomeetrit on Berliini ja Pariisi vahel? Kui palju hiljem jõudis Juku sihtkohta? Vastus: Juku jõudis sihtkohta 2 min hiljem ja nendevaheline kaugus oli 941,5 km.
Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht,et Ida-Saksamaa jookseb rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kasutatud kirjandus http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kulma_soja_kriisid_liissandre.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_blokaad http://www.hot.ee/etsiam/k%FClms%F5da.html
· NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktaktuuri. · Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. · USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. · Nii Nõukogude Liit, kui USA kartsid tuumasõda, mispärast peale mitu päeva kestnud
Ülesanne 25. Jõe laiuse BD määramiseks märgiti BD sihis A B D pikkus AB = 30 m. Jõe teisel kaldal vee piiril kasvav puu C DC paistab punktist A 13°nurga alla ja punktist B 30° nurga all. Kui lai on jõgi ja kui kõrge on puu? Ülesanne 26. Amsterdam Berliin Praha moodustavad kolmnurga, mille kaks nurka on 50° ja 110°.Berliinist 13° 30° Prahasse on ligikaudu 280 km. Kui kaugel on Amsterdam Berliinist ja Praha Amsterdamist? Vastus andke 10 km täpsusega. A B D Amsterdam Berliin 110° 50°
Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööläbi kütuse ja toiduainetega. Massihävitusrelvad Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad, ehk ABC relvad. berliini müür 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida- Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus sel viisil palju süütuid inimesi. See müür muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus.
mõistlikkuse piiri. Ehitatud pommide ja rakettidega oleks saanud maakera mitu korda õhku lasta. Ka kulutati mõttetult palju raha, mida oleks saanud kasutada teistel eesmärkidel. Poliitilise ülekaalu saavutamiseks kogusid nii USA väed, kui ka NSV Liidu väed Saksamaa pinnale suuri väeüksusi, mis olid varustatud moodsa relvastusega. Üks Külma sõja tagajärg on ka Berliini müüri ehitus, millega eraldati Lääne-Berliin Ida-Berliinist ning, millega takistasid Saksa DV piirivalvurid riigist põgenikke. Kolmandaks üritas USA takistada kommunismi levikut ka teistes riikides. Nende hulgas Vietnamis ja Kagu-Aasias, kus siiski jäi võimule NSV Liit. Üldiselt olid rahvusvahelised suhted 1940. aastate teisel poolel väga pingelised, kuid õnneks siiski kolmandat maailmasõda ei tulnud.
Sisukokkuvõte Antud teose puhul on tegemist suvitusromaaniga, mis tuuakse lugejani peategelase silmade läbi, peamiselt olevikuvormis jutustusena. Teos vahendab elamusi peamiselt peategelase sisemonoloogide, mõtete ja unenägude kaudu ning dialoogidest teiste tegelastega. Raamat algab koos Dreverki, äsja Berliinist saabunud maalikunstniku, suvepuhkusega. Suurlinnaelust tüdinenud kunstnik otsustab selle veeta eemal tüüpilisetest suvitustkohtadest, linnast ja inimasustusest ning neile kriteeriumitele vastab Tuulemäe, mil on lisaks veel poeetiline nimi, mis kunstniku esteedihinge helisema paneb. Üpris suure osa teosest hõivavad looduskirjeldused-ülistused, teadupärast on ju suvises Lõuna- Eesti maakohas paljugi imetlemisväärset. Peategelase enda sõnade järgi (lk 24): Jah, kodumaa
-1960. Aastatel (tähtsamad kriisipiirkonnad, osalised, kriiside põhjused, kuidas need lahenesid). - Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel. Lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.Kuuba (ehk kariibi) raketikriisiks, Lahensed rahumeelselt. 5. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Ning see mutus pea kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. 6. Leia kaardilt külma sõja aegsed kriisikolded kolmandas maailmas ning sõnasta iga kriisi puhemise põhjus. Kuuba Kriis, NSV soovis sinna oma rakteid viia ning USA oli selle vastu. Lähis-Ida NSV liit üritas seal saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli. Afganistani sõda Nõugukodue liit üritas jõuga kahtesdada seal talle meelepärast valitsust
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel
1950- 1980 aastal oli üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Mõlemad pooled kartsid vastase võimalikku rünnakut, kuid samas hoiti vastaspoolt pidevas hirmus. Külmasõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike. USA võttis kasutusele tuumapommi. NSV Liit aga kontinentidevahelisi rakette. Tavarelvastus muutus üha tugevamaks. 1960 aasta algul puhkes Euroopas tõsine kriis. 1961 aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne- Berliini Ida- Berliinist, see muutus Euroopa sümboliks. Võitlus Ida ja Lääne aladel laienes. Tekkis mitmeid kriisikoldeid: Korea Sõda jms. Üks teravamaid kriise oli Kuuba raketikriis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Pärast Stalini surma loodeti olukorra paranemist. Suureks sammuks oli lepingu sõlmimine, millele kirjutas alla 100 riiki. Lääneriigid hakkasid oma majandust taastama. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950- 1960 aastatel Lääneriikides heaoluühiskond.
Nagy. Berliini kriis 19581961 Saksa DV ja 1949. a. oli tekkinud 2 Saksa LV poliitikat Saksa DV NSVL tahtis saavutada SDV tunnustamist Saksa LV Saksa riiki. Saksa LV ei suhtes nimetati Hallsteini lääneriikide poolt. Nõuti lääneriikide vägede tunnustanud Saksa V-d doktriiniks (SLV ei omanud väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi pidas end ainsaks diplomaatilisi suhteid nende SDVga (läbi L-Berliini põgenes Ida-Saksast sadu saksa riigiks. riikidega, kes SDVd tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist tunnustasid st. vägesid välja ei viidud.
Selle tagajärjel katkestati kõik ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult. Teine kriis , mis oli samuti seotud Berliiniga oli Berlini kriis. Paljud idasakslased ei olnud rahul kommunitsliku valitsemisega Saksa demokraatlikus Vabariigis. Rahvas üritas põgeneda kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele . Selle tagajärjel ehitas Nõukogude Liit Berliini müüri , mis eraldas Lääne- Berliini Ida -Berliinist. Kriisid olid külma sõja üheks oluliseks aspektiks. Mitmeid neist kriisides leidsid aset ka Aasias. Üks neist oli Koera sõda, milles osalesid Hiina , NSVL ja USA . Põhja - Koread toetasid NSVL ja Hiina ning Lõuna - Koread toetas USA , See sõda kestis kolm aastat, mille tagajärjel suri ligi kolm miljonit inimest . Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Külm sõda lõppes 1989. aastal, mil langes Berliini müür
Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis Millal? 1961 Põhjused? NSVL lasi ehitada Berliini müüri, mis tekitas raudse eesriide lääne-Berliiniga, et inimesed ei saaks põgeneda ida-Berliinist lääne-Berliini. Osalejad? NSVL USA Tulemused? Berliini kriisi järel lõppes vaba läbikäimine Saksa DV ja Saksa LV vahel. Kuuba kriis Millal? 1962 Põhjused? 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro - kukutades USA-meelse diktaatori Batista. Suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. Osalejad? NSVL USA VLO Tulemused? Lõpuks 28
NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksmaa lõhenes Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. Kuna üks levinumaid protestivorme NSV Liidu vastu oli ka idasakslaste põgenemine Läände, siis selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Külm sõda sai hoo sisse. USA piiras kommunismi levikut majandusliku ja sõjalise abi jagamisega. Abi jagati just neile riikidele, millel oli oht langeda kommunistliku riigipöörde ohvriks. Abi said ka Lääne- Euroopa riigid, mis polnud NSV Liidu mõjusfääris. USA abistas sõjas kannatanud Euroopat, sest muidu oleks seda teinud NSVL ja selle tulemusena oleksid paljud riigid muutunud NSV Liidust sõltuvaks. 1940. aastate teisel hakkas välja kujunema külm sõda
Triibikule meeldis veeta oma vabaaega loomaaias. Eriti meeldis tal viibida tiigri Sophia juures, keda kutsuti samuti Triibikuks. Triibiku vanaisa oli jutustanud, et tiiger Sophia oli sündinud samal päeval ja kellaajal, mil sündis Pille- Riin. Peamised seiklused ja juhtumid juhtusid Triibikuga loomaaias. Näiteks ühelpäeval kadus üks pisikene poiss Madis loomaaias ära. Aga kõige suurem seiklus juhtus Triibikuga hiljem. Ükskord tuli Triibiku vanaisa Berliinist tagasi ja tõi sealt kahte tiigri kutsikat, aga hiljem jäid nad kõvasti haigeks. Triibik taipas, et midagi on valesti. Loomaias jalutasid kaks inimest, kes olid väga kahtlased. Nad jalutasid hommikul loomaaia metsas ning rääkisid telefoniga. Järgmisel päeval käis ringi imelik punaste juustega naine kes pildistas ümbrust. Triibik oli kaval ta pani oma sõbrad luurele ning varsti oli tõe hetk käes. Punaste juustega naine väljus loomaaia toaletist
Puhkepaus kestab alates 12:30 kuni 13:15. Seejärel on veel sõita 249km. Auto läbib vahemaa 2 tunni ja 33 minutiga ja jõuab Berliini kell 15:48. Oletan, et 12 minutit läheb juhil asjaajamiseks ja kell 16 saab alustada pealelaadimist. Kella 17 ajal saab tööpäev läbi. Peale seda algab vabaaeg ja autojuht saab õhtul magama minna. On 30. juuni. Kell on saanud 8 hommikul. Kaubad on peale laetud. Nüüd on aeg kaubaalused Eestisse toimetada. Eestini on jäänud Berliinist 1392 km. Esimese päevaga on kaubikul võimalik liikuda kokku 630km. Esimesed 315 km sõidab auto ära 4,5 tunniga, ehk siis kell 12:30-13:15 toimub 45 minutiline kohvipaus. Ööbimiskohta jõuab meie firma kaubaauto 17:45. Kuna on juba neljapäev, aga meil on vaja jõuda alles esmaspäevaks Tartusse, siis saab öise puhkeaja märksa pikema, kui 11h teha. Päeva lõpus on jäänud Eesti-Läti piirini ainult 762km. Reedel, 1
aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma orjataridest tantsijannasid. Ja ometi oli kõik alanud nii hiilgavalt. 1740. aastal märkas valgustatud Euroopa üllatusega, et Preisimaal on tõusnud uus hiilgav täht võluv noor kuningas, valgustaja ja poeet, kellele polnud galantsuse ja vaimukuse poolest kedagi vastu panna. Kuid siis äkki sissetung Sileesiasse, mis tõi kaasa kolm verist sõda. Nüüd oli Friedrich järsku salakaval ja reetlik despoot, «kuri mees Berliinist». Kas reformivürsti väline sära oli petlik? Kas tema mõistatuse lahendus võis peituda kroonprintsiaastate vastasseisus julma Sõdurkuningast isaga? Ja siiski tõusis tühine Saksa kolkaprovints tema ajal üheks Euroopa võimsamaks suurriigiks. Kasutatud kirjandus: www.google.ee Tööleht
6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid relvi 8.massihävitusrelv Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksenburg, Norra, Taani, Island, Portugal). Eesmärk oli kaitsta ja abistada liikmesriike sõja olukorras 13
Berliini kriis 19581961 Saksa DV ja 1949. a. oli tekkinud 2 Saksa riiki. Saksa LV ei Saks NSVL tahtis saavutada SDV tunnustamist Saksa LV tunnustanud Saksa V-d pidas end ainsaks saksa a LV lääneriikide poolt. Nõuti lääneriikide vägede riigiks. polii väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi tikat SDVga (läbi L-Berliini põgenes Ida-Saksast sadu Saks tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist a vägesid välja ei viidud.
Reisikirjeldused Eduard Vilde Martin Velbri 8.B Tallinna Reaalkool 2018 1. Raamat ilmus 1956. Selle kirjastas Eesti riiklik kirjastus. 2. Raamatu tegevusaeg ei olnud nimetatud, aga otsides internetist leidsin, et see toimus 1903. aastal 3. Raamatu tegevuskoht oli Euraasia mandril, Kagu-euroopas. Reis algas Eestis. Sealt sõitis ta Riiga, Riiast Berliini, Berliinist Prahasse, Prahast Viini, Viinist Budapesti (vahepeatus), Budapestist Belgradi, Belgradist Sofiasse, Sofiast Konstantinoopoli (praegune Istanbul) ja sealt tagasi Eestise. Teekonda Eestisse tagasi polnud kirjeldatud. Joonis 1: Eduard Vilde teekond reisi vältel 4. Raamatu jooksul käib Eduard Vilde erinevates kohtades ja suhtleb erinevate võõrestage. Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi kogemusi saada
ehitist, mis on Talvepaleega ühte ehitatud moodustavadki muuseumi Ermitaaz. Ekspositsioonis on üle 3 miljoni eksemplari. Näitus paikneb 400 saalis ja ruumides, mille üldpindala on üle 10 ha. Ermitaazis on maailma suurimaid itaalia, prantsuse, madalmaade, hispaania, inglise jt. rahvaste kujutava kunsti teoseid, nagu näiteks Leonardo da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Rubens, Rembrand jt. 1764. aastal Katariina Suure poolt Berliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning 1769. aastal Dresdenist omandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani, sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Foto 1
Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli Bonn. Lääne-Berliinist sai vabalinn. 1961 valmis Berliini müüd. Üldiselt oli plaan, et Saksamaa säilib demokraatliku riigina, tsoonidesse pandi ametisse ülemkomissarid, nad pidid tagama majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. ,,4d" poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama. ,,4d" poliitika 1. demonteerimine (sõja)tööstus lammutatakse lahti, vabrikutest jäävad alles vaid seinad. See tagas Saksamaa majanduse väga kiire arengu. 2
inglaste toel Egiptust, liitusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO, USA ja NSVL sundisid neid sõjategevust lõpetama. Tagajärjel vähenes Suurbritannia mõju maailmas, suurenes NSVL autoriteet Lähis- Idas ja USA toetus Iisraelile. · Berliini kriis 1961. Ülemaailmne vastasseis avaldus Saksamaal selgeimalt. Saksa LV ja dem maailma ei tunnustanud Saksa DV-d, Nsvl soovis jätkuvalt liita L-Berliini. 1958 nõudis NSVL et lääneriigid viiksid oma väed Berliinist ära, ei kuulatud - L- Berliin kui kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. · Berliini müür 13. Aug 1961. Hrustsovi käsul rajasid NSVL sõjaväelased põhimõtteliselt ühe ööga Lääne-Berliini tihedalt sulgeva Berliini müüri, et idasakslased ei saaks läände põgeneda. Müüri tugevdati, lisati kaitseriba, kus inimesi ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele
ühiskonda destaliniseerida. See kõne tekitas maailmas lootuse, et NL muutub vabameelsemaks riigiks ning Ungaris tekkis soov vabaneda. Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. Ungaris surus NL ülestõusu julmalt maha, võim taas Moskva-meelsetel. Nagy vangistati 20.aastaks- surmanuhtlus. 3. Berliini 2. kriis ja Berliini müüri teke. Teine Berliini kriis toimus 1961. Põhjuseks Lääne-Berliini küsimus, NSVL tahtis Lääne-Berliinist lääneriigid välja lüüa ja võtta Ida-Saksamaa koosseisu. Conrad Schuman- viimane, kes sai läände põgeneda Erich Honecker- oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13.august 1961 alustas alustasid SDV Lääne-Berliini ümber Berliini müüri
mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Mitu kriisikollet tekkis Aasias. Korea sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960.-1970. aastatel Indo-Hiina poolsaar Kagu-Aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks
1955. a võeti SLV NATO liikmeks, seepeale rajas NL oma sõltlastega sõjalise liidu -- Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul puhkesid kahel korral taas kriisid Berliini linna ümber. Lääneriigid käsitlesid Lääne-Berliini Saksamaa LV osana, NL aga soovis seda näha nn vabalinnana, mis ei kuuluks Lääne-Saksamaa koosseisu. 1958. aastal esitas Moskva ultimaatumi, nõudes liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist. Lääneriikide kindel vastasseis sundis aga NLi taganema. 1961. a puhkes kolmas Berliini kriis. Lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste ja varade liikumine idast läände pidev ja ohustas Ida-Berliini tühjaks jätta. Ühtlasi toimus külma sõja raames tõsine konkurents: Berliini taheti muuta nii kommunistliku kui ka kapitalistliku süsteemi vitriiniks, mille põhjal igaüks võinuks hinnata ühe või teise poole eeliseid
vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit raketid saarelt välja. Berliini müür(13. aug 1961-1989)- Lääne-Berliin eraldati Ida-Berliinist müüriga, SLV(Lääne- USA,SB,PR) ja SDV(Ida-NSVL). Takistada Ida-sakslaste põgenemist Lääne-Saksamaale. Läbis tervet Saksamaad. Suessi kriis(1952-1956)- Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas
vägedega USA survel tõmbuti tagsi Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida Berliini müür 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini 13.august 1961 - Müüri rajamise algus Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole Tagajärjed: - Põgenikevool peatus - Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma Kuuba kriis 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa Kuuba blokeeriti meritsi USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945
USA ning Nõukogude Liit- esimene neist juhtiv kapitalismi ja kodanike vabaduste kants, kellest paljud riigid soovisid võtta eeskuju, ning teine üliriik, kõige selle vastand. Mõlemad riigid olid pärast Teist maailmasõda huvitatud liitlastest ning sellest, et nende nägemus ühiskondlikust korrast oleks maailmas võimalikult palju levinud. Kuna see nii oli, siis konfliktid olid vältimatud. Esimene neist ilmnes 25. juunil 1948. aastal, kui Nõukogude Liit blokeeris kõik teed, mis viisid Berliinist läänetsooni- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ühisesse tsooni, mis oli liidetud demonstreerimaks nende ühtseid vaateid. Blokaad näitas rahulolematust Berliini jagamises ning kestis 12. maini 1949. See oli üks esimesi Külmale sõjale vihjavaid sündmusi. Niisiis oli tol ajal kahele võimsaimale riigile- Nõukogude Liidule ja USA-le oluline, et nende ideed leviksid maailmas, kindlasti oli tähtis ka julgeolek ning sellepärast püüti oma positsiooni
juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Berliini müüri langemine Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Oktoobrirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis5. - 8. novembril (vkj 23.26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal.
Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kes oli endale juba Peterburis asuva Talvepalee arhitektina nime teinud. Ta alustas tööd 1736.aastal ja viis selle lõpule viie aastaga. Interjööri viimistlus lõpetati hiljem, 1736-1768.aastail. Selle kallal töötasid Peterburist toodud itaalia maalikunstnikud ja Johann Michael Graff Berliinist. Viimase tööde hulka kuuluvad kunstmarmorist seinapaneelid ja paljude tubade ehisliistud. Miks ehitas Rastrelli väljapoole Venemaa piire nii luksusliku lossi? Venemaaga seostab seda paika Anna Ioannova, tsaar Peeter I vennatütar, kes abiellus 1710.aastal Kuramaa hertsogi Frederickiga. Tema peamiseks nõuandjaks ja paljude arvamuse kohaselt ka armukeseks sai 1720-ndatel aastatel baltisaksa parun Ernst Johann von Bühren. 1730.aastal sai
1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, 1948. aastal sulges Nõukogude Liit kõik juurdepääsud Ida-Berliinist Lääne-Berliini, nõnda sai alguse Berliini blokaad, mida on peetud Lääneriikides külma sõja alguseks. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna toidu ja kütusega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetati
Hitler Historical Museum(foto) - http://www.hitler.org/images/uniform.jpg (12.10.08) Degrelle, Leon -Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega - http://www.kool.ee/?7816 (09.10.08) Eelmäe, Urmas – Juutide ajalugu ja holokaust- http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm (12.10.08) Fest, Joachim Clemens 1974. Hitler. New York, lk 405 Francois-Poncet, Andre 1949. Saadiku suveniirid Berliinist, lk 128 Hiir, Kati -Natsirežiim ja selle füürer - http://miksike.ee/docs/referaadid/hitler.htm (06.10.08 Kershaw, Ian 1999. Hitler. Tallinn:Olion, lk 77, lk 89 Maata, Liisa -Natsirežiim ja selle füürer - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hitler2.htm (12.10.08) Nael, Raivo -Holokaust ja inimese loomus - http://www.spam.ee/~raivo/vpl/holok.htm (10.10.08)
Saksamaa hümni on kirjutanud F. J. Haydn. III pealinn ja rahvaarv, teised suuremad linnad Saksamaa pealinn on Berliin. Nimi ,,Berliin" ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist. 1307. aastal linnastunud asulad ühinesid ja samal aastal sai Berliinist ka hansalinn. Berliin on ka liidumaa ning Saksamaa suurim linn, kus elab 3,5 miljonit elanikku. Berliinis asub Saksamaa valitsus, kuigi mõned üksikud ministeeriumid asuvad ka Bonnis, mis oli endise Lääne-Saksamaa pealinnaks. Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul Spree jõe kallastel 70 km kaugusel Poola piirist. Ta asub Brandenburgi liidumaa keskel, kuid alates 1920. aastast selle koosseisu ei kuulu.
Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini mriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat
Võitluse koosseis oli tugev. Neljast esimesest matist kaks lõppesid Kristjanile selja- ja kaks punktivõiduga. Finaali eel ei olnud Palusalu vaated head, tal oli selja taga kaks väsitavat turniiri ja rahvas pooldas nüüd oma, Kurt Hornfischerit, kes oli kahekordne Euroopa meister. Enamik ajast oli maadlus võrdne, kuid lõpp-püstimaadluses tegi Kristjan võtte, mis tõi talle võiduks vajalikud punktid ja tegi temast kahekordse olümpiavõitja. Eesti raskejõustiklased tulid Berliinist tagasi kokku seitsme medaliga, peakangelasena Kristjan Palusalu. Tagasi Eestis olles sai ta palju kingitusi, alustades vastuvõtust Balti jaamast, ametikõrgendus, puhkus ja veel, kuid kõige märgatavam kingitus oli vast president Konstantin Pätsi poolt kingitud talu Harjumaal Pillapalus. Kristjan tõestas oma võimeid ka 1937 Pariisis Euroopa meistrivõistluste kullaga, peale mida ta ennast vigastas. Palusalu
oktoobril algas invasioon koos Iisraeli vägedega*USA survel tõmbuti tagsi *Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks *Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida BERLIINI MÜÜR 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini *13.august 196- Müüri rajamise algus *Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati *Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole *Tagajärjed:-Põgenikevool peatus -Lääne- Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma KUUBA KRIIS 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid *Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa *Kuuba blokeeriti meritsi *USA-d süüdistati sõja õhutamises *J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam-
1950-60. Võtsid tuuamarelva kasutusele Sbr, Pr kui ka Hiina. Nii USA-s kui NSV liidus eraldati relvade tootmiseks tohutuid raha summasid mida oleks võinud kasutada elu järje parandamiseks. Vastasseis Euroopas: 1960 aastate algul puhkes euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seaotud lääne berliiniga. Paljud ida saksales polnud rahul kommunistide valitsemisega saksa DV. Inimesed hakkasid põgenema läände, 1961 aastal ehitati müür mis erladas Lääne-Berliini Ida-Berliinist(berliini müür) Mõjuvõim kolmandas maailmas: mitu kriisi kollet tekkis aasias 1950. Aastate algul peeti verine korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistliku põhja koread toetasid hiina ja NSV liit Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt Lääne- Euroopa riikidelt. Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960-70 aastatel Indohiina(Vietnam) poolsaar kagu-aasias. Sõda lõppes USA jaoks
Kahe maailma vastasseis Maailmas seisid vastamisi NSV Liit ja USA. Esimene neist lootis enda ala võimalikult suureks ajada. Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid
iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961 13.augustil ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida- Berliinist. Berliini müür aga muutus kahekümne kaheksaks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis. Seda on nimetatud ka raudseks eesriideks. Üheks sõja puhkemise põhjuseks võib kindlasti pidada ka tuumarelva probleemi. Selle ajal oli tuumarelva omanikuks USA 1949 aastaks ka NSVL. 1963 aastal sõlmiti tuumarelva katsetuste osalise keelustamise leping. See tähendas, et tuumarelvi ei tohtinud katsetada
Nõo Reaalgümnaasium Saksa Demokraatlik Vabariik Ajalooreferaat Joonas Hallikas Nõo 2011 Sissejuhatus Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. Riigi pindala oli 108 179 km² ja 1990. aasta seisuga elas seal 16,4 miljonit inimest. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel.
a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb
pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal 1953. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. 1962. aastal toimus Kuuba kriis. Selle põhjuseks oli see , et NSVL paigutas oma raketid Kuubale. USA-le see ei meeldinud , kuna see võimaldas tuumalööke anda peaaegu kogu USA-le. USA viis vastukaaluks oma relvajõud lahinguvalmidusse. NSVL ja tema liitlased vastasid samaga. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Kui lõpuks andis NSVL järele ja
annaabi.ee 
