Lõpuks palub Konrad emalt andeks ja võtab vastu mantli, mida ta nii suure armastusega Konradi isa vastu kudus. El andis Konradile oma õnnistuse ja pani poja õlgadele helesinise mantli. V Roos Bolognaselas lp suguvõsa Tordini. Oma isa surma järel võttis Lorenzo Tordini üle oma isa ameti. L. abiellus kauni naise Catarinaga. Abielu ei olnud õnnelik ainult selles osas, et ei tulnud last. See kurvastas eelkõige naist. 7 a pärast pulmi saadi siiski laps, Benvenuto. B. ei olnud siiski isasse, lugemise õppis ta vaevu ära alles 15-aastaselt. Tordinid jäid vaeseks, sest Lorenzo oli segatud kuningas Enzio põgenemisplaanidesse. B. oli vaesuse üle õnnelik, sest pääses õppimiskohustusest. Tordinid said jälle seisusekohaselt elada, kui L. võeti rikka aadliku Rinaldo Rufini isiklikuks nõuandjaks. Catarina oli kena kaine ja R. Itaalia linnade kõige rikutuim mees. Nad käisid "mängimas" Rufinite aias oleva valge roosipõõsa juures
Alates 17. sajandist on Poseidonit kujutatud kaevudel koos mereolenditega. Siinkohal võib tuua näite Trevi purskkaevust ja Naptunuse purskkaevust Roomas. Merejumalat on kujutatud ka väikeformaadis. Kõige tuntumaks on Benvuto Cellini poolt Prantsusmaa kuninga Francois I jaoks valmistatud soola-ja pipratoos (vt joonis 1). Joonis 1. Soola-ja pipratoos (Cellini) (http://www.riverflash.it/wordpress/wp- content/uploads/2013/07/CELLINI-Benvenuto-Saliere-de-Francois-Ier.jpg) Kunstnik P.P Rubens on loonud Poseidonit kujutava maali (vt joonis 2). Joonis 2. Quos Ego (Rubens,1663) (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/47/Peter_Paul_Rubens_- _The_Voyage_of_the_Cardinal_Infante_Ferdinand_of_Spain_from_Barcelona_to_Genova_in _April_1633%2C_with_Neptune_Calming_the_Tempest.jpg/794px-Peter_Paul_Rubens_- _The_Voyage_of_the_Cardinal_Infante_Ferdinand_of_Spain_from_Barcelona_to_Genova_in
Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius". Arhitektuuris oli tähtsal kohal: Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade Näide : Uffizi palee Firenzes Maailde iseloomustus ja kirjeldus Iseloomulik maaildele: Ruumikujutise ähmastumine
Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Tähtsamad teosed Ooperid 1826 "Les francs-juges" 1837 "Benvenuto Cellini" 1858 "Les Troyens" 1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire" 1844 "Le Carnaval romain" Tähtsamate teoste hulgas on veel: programmiline sümfoonia "Harold Itaalias"1834, mille vioola soolopartii oli mõeldud Paganini jaoks, dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia",1839, oratooriumid "Fausti needmine"1846 ja "Kristuse lapsepõli"1854
helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal Suri 1869.aastal haigusesse 1830.a.valmis Berlioz´i esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia" Rooma preemia kantaadi eest "Sardanapali viimne öö" Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas Naases Pariisi 1832.aastal Tuntumad teosed 1826 ooper "Les francs-juges" 1837 ooper "Benvenuto Cellini" 1858 ooper "Troojalased" 1837 "Reekviem" 1839 sümfoonia "ROMEO JA JULIA" Aitäh! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Teos on autobiograafiline nagu ka ,,Fantastiline sümfoonia". Kangelaseks on kaasaja rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. ,,Harold Itaalias" kuulas kuulus Paganini, kes oli sellest sümfooniast väga vaimustatud ja ei suutnud tagasi hoida oma pisaraid. Järgmisel päeval kinkis ta Hectorile 20 000 frangi suuruse pangatseki. Hector lõik muusikat suure sisemise kirega, kuid kaasmaalastest publik võttis tema toeseid vastu ükskõiksusega. ,,Benvenuto Cellini" oli Hectori elu parim ooper, mis vilistati ka meeletu publiku poolt välja. 3 1830.aastal toimunud revolutsioonis langenud ohvrite mälestuseks kirjutas Hector 2 sümfooniat. 1837.aastal valmis ,,Reekviem" ja 1840.aastal ,,Leina triumfi sümfoonia". Hector sai suurt inspiratsiooni ka kirjandusteostest, näiteks 1839.aastal kirjutas sümfoonia ,,Romeo ja Julia" Shakespeare ainetel ja 1846
• Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes • Pronksist Apolloni kuju (liialdab kontrapostiga Manerism arhitektuuris • Ehitiste üksikosade lõtv seostamine • Kaunistustega liialdamine • Pikad anfilaadid - tubaderead kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõiki tubade)
http://www.youtube.com/watch?v=Y5MJDd8zEOM ,,Romeo ja Julia" http://www.youtube.com/watch?v=0DWjI1uLSzw ,,Fantastiline sümfoonia" Konspekt Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". 27aastaselt anti talle noorte heliloojate ihaldatuim preemia (Rooma preemia). Tuntumad teosed: sümfoonia ,,Fantastiline", ooper ,,Benvenuto Cellini", ooper ,,Troojalased", ,,Reekviem", sümfoonia ,,Romeo ja Julia". Küsimused Mis oli tema esimeseks suurteoseks? Kui vanalt komponeeris oma esimese teose? Mis tööd ta veel tegi peale raamatukoguhoidja töö? Kasutatud kirjandus ,,Muusika ajalugu gümnaasiumile 2. osa" http://en.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz
Raamatus saab Gorioti tütrest Delphineist Rastignaci armuke, kuid neile on takistuseks Delphinei mees. Isa Goriot on sellest väga vaimustuses, mida rohkem Rastignaci Gorioti tütrega koos nähakse, seda rohkem hakatakse temast lugu pidama. Rastignaci kujutatakse inimesena , kelles on nii head , kui ka halba, mis on samas väga inimlik. Balzac kasutab tohutus koguses andmeid, mis pärinevad reaalsest elust. Näiteks mainib Vautrin, et on läbi lugenud Benvenuto Cellini memuaarid. Cellini eksisteeris päriselt. Taolisi andmeid on raamatus väga palju välja toodud. Põhiliseks probleemiks on raha ja eetika, sõpru omasid tavaliselt need, kellel oli hea perekonnanimi ja palju raha, elus edasi sai põhimõtteliselt ainult läbi tutvuste. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Väga suur rõhk on isaarmastusel. Autor kasutab Rastignaci selleks, et näidata kuidas lihtinimene täie tahtejõuga püüdleb
Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? Oli kuulus kullassepp ja skulptor. Tuntumad teosed on Francois I soolatoos, pronksskulptuur ,,Perseus" ja Cosimo I de' Medici büst. Ta kirjutas ka traktaate kunstist.
❖ TIZIAN - “Maarja taevaminek”, “Urbino Venus”, “Maksuraha”, “Karl V” ❖ PAOLO VERONESE - “Pidusöök Levi majas” Manerism Itaalias ❖ Eemaldumine renessansi ideaalidest ❖ Ruumikujutuse ähmastumine, ebatavalised värvid, seletamatu päritoluga valgus ❖ PARMIGIANINO - “Pikakaelaline madonna” ❖ TINTORETTO - “Püha õhtusöömaaeg” ❖ EL GRECO - “Krah Orgazi haudapanek” ❖ CORREGIGIO - “Maarja taevaminek” Parma toomkirikus ❖ benvenuto cellini - Perseus Madalmaade kunst. 15. sajand ❖ Madalmaade kunsti iseärasused - puudusid jumalikud proportsioonid, inimesed olid võrdsed, usulised meeleolud olid siiramad kui Itaalias, hingeelu avamine oli peamiseks eesmärgiks. ❖ Tahvelmaalid ❖ Õlivärvid ❖ JAN van EYCK - “Arnolfini abielupaar”, Genti altar, “Kantsler Rolini madonna” ❖ HIERONYMUS BOSCH - “Eedeni aed” - kolmeosaline, “Kadunud poeg”, ja igast imelik stuff
tantsulisus ja laululisus. 7) Hector Beriloz (1803-1869) Pariis. • sümfoonilise programm-muusika rajaja • esimene programmilise sümfoonia autor • huvitavad kõlavärvid, osasid läbib üks siduv teema. Fantastiline sümfoonia e. Episood kunstniku elust, selle järg Lelio e. Tagasipöördumine ellu. • 1. Unelmad kired 2. Ball 3. Stseen väljadel 4. Rongkäik tapalavale 5. Nõidade sabat • Ooperid: Benvenuto Cellini, Troojalased, Beatrice ja Benedict Mõisted • Kadents - improvisastiooniline soololõik • Sümfooniline poeem - programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane (Liszti ‘’Hamlet’’ v ‘’Prometheus’’) või mõni muu kirjanduslik süzee. • Monotemaatika - heliteose tuginemine ühele teemale ja selle töötlusele • Prelüüd - vabasvormis heliteos
Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime ,,Harold Itaalias". Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline. Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper ,,Benvenuto Cellini" vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks ,,Harold'i" sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele. Berloiz kirjutas ka teoseid 1830. aastal toimunud revolutsiooniohvrite mälestuseks. Nendeks teosteks olid 1837. aastal kirjutatud ,,Reekviem" ja 1840. aasta valminud ,,Leina triumfi sümfoonia."
on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837.aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, kuid Berlioz ise ei mänginud korralikult mitte ühtki pilli. Tähtsamad teosed: 1)Ooperid- 1826 "Les francs-juges", 1837 "Benvenuto Cellini", 1858 "Les Troyens", 1862 "Béatrice ja Bénédict" 2) Uvertüürid - 1828 "Waverley", 1831 "Kuningas Lear", 1844 "Le Corsaire", 1844 "Le Carnaval romain", 3) sümfooniad- 1830 "Symphonie Fantastique", 1834 sümfoonia "Harold en Italie", 1839 sümfoonia "Romeo ja Julia", 1840 "Grande symphonie funèbre et triomphale"4)1837 "Reekviem" 5) 1841 laulutsükkel "Les nuits d'été" 6) 1854 oratoorium "L'enfance du Christ"
Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega. Da Vinci teos on fresko tehnikas ehk otse krohvile ja soojades toonides ja reeglipärane. Tintoretto teos aga on tahvelmaal ja näeb välja nagu põrgu , tumedad värvid. Seega erinevused on jõulised. 9.Maneristlik skulptuur? Benvenuto Cellini- "Perseus".Üks tema tippteoseid.Täheldas Michelangelo mõjutusi. Teemadeks mütoloogia. Teos oli ilmekas ja kõnekas ja muidugi jõuline."Kullast soolatoos"( valmistatud Prantsuse kuningale-väga dekoratiivne). 10.Maneristlik arhitektuur? Arhitektuuriga ei tegeletud väga palju.Enamasti tehti siseviimistlusi.Firenzes paikneb Uffizi palee. Kahetiivaline hoone, ühendab portiussammassissepääs, mille kohal on galerii.Jõuline ja sümmeetriline.Vaade siseõuest on ilus.Villa d'Este
isale, mõeldud mantlit retkele kaasa anda. Mantlit üle andes räägib taasabiellumisest ja krahv Meinhardist. Konradin võtab mantli vastu ning lahkub. 5. Tordini suguvõsa viimane liige, raamatukoi Lorenzo, abiellub Catarinaga, et oma nime edasi anda. Aastate pärast saavad nad pigem Catarina-sarnase lapse. Pere vaesub, aga kui Lorenzo tööd saab, paraneb nende elujärg. Lorenzo hukkub. Catarina läheb kloostrisse. Poeg Benvenuto jääb üksi: algul elab Rufini juures, aga lahingutegevuse tõttu jääb taas omapead, kuni hakkab palgasõduriks. Ema antud palveraamat. Käskjalg teatab, et Konradin on teel Itaaliasse. 6. Ehatäht kui halb märk. Konradin ei taha veel Lombardiat vallutama asuda. Väeleer ei tervita Konradinit hõisetega. Suur osa väest lahkub. Konradinile püütakse selgeks teha, et õigem oleks lahkuda, kuid edutult.
isale, mõeldud mantlit retkele kaasa anda. Mantlit üle andes räägib taasabiellumisest ja krahv Meinhardist. Konradin võtab mantli vastu ning lahkub. 5. Tordini suguvõsa viimane liige, raamatukoi Lorenzo, abiellub Catarinaga, et oma nime edasi anda. Aastate pärast saavad nad pigem Catarina-sarnase lapse. Pere vaesub, aga kui Lorenzo tööd saab, paraneb nende elujärg. Lorenzo hukkub. Catarina läheb kloostrisse. Poeg Benvenuto jääb üksi: algul elab Rufini juures, aga lahingutegevuse tõttu jääb taas omapead, kuni hakkab palgasõduriks. Ema antud palveraamat. Käskjalg teatab, et Konradin on teel Itaaliasse. 6. Ehatäht kui halb märk. Konradin ei taha veel Lombardiat vallutama asuda. Väeleer ei tervita Konradinit hõisetega. Suur osa väest lahkub. Konradinile püütakse selgeks teha, et õigem oleks lahkuda, kuid edutult.
Esimene, kes suurendas Viini klassikute väikese sümfooniaorkestri suure sümfooniaorkestrini, võttis kasutusele löökpille, pööras suurt tähelepanu vaskpillidele. Berliozi 4 sümfooniat on programmilised. ,,Fantastiline sümfoonia'' -viieosaline : I osa - ,,Unelmad ja kired'' , II osa - ,,Ball'' , III osa - ,,Stseen väljadel'' , IV osa- ,,Rongkäik tapalavale'' , V osa- ,,Öine nägemus nõiasabatil'' ; Ooperid ,,Les francs -juges'' , ,,Benvenuto Cellini'', ,,Les Troyens'' , ,,Beatrice ja Benedict''. Ubertüüdid : ,,Waverly'', ,,Kuningas Lear'' , ,,Le Corsaine'' , ,,Le Carnaval romain'', ,,Symhonie Fantastique''. Sümfoonia ,,Harold en Italie'' , ,,Reekviem'' , sümfoonia ,,Romeo ja Julia'' , ,,Grande symphonie funebre et triomphale''. Laulutsükkel ,,Les nuits d'ete'' , ,, Te Deum'' Oraatium ,,L'enfance du Christ''. R.Schumann- (1810-1856) , Saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik, romantik ja 19.sajandi kuulsamaid pianiste
sümfoonilist ja lavamuusikat. Kammermuusikat kirjutas vaid nooruses (käsikirjad kadunud). Tähtsamad teosed: Sümfooniad: "Fantastiline sümfoonia" (1830), "Harold Itaalias" (1834, Byroni järgi, ulatuslik vioolapartii on kirjutatud Paganinile, kes seda siiski ei mänginud) ja "Romeo ja Julia" (1839, Shakespeare'i järgi, solistide ja kooriga); 5 avamängu: tuntumad "Kuningas Lear", "Rooma karneval"; Ooperid: "Benvenuto Cellini", "Troojalased" (lõpetamata). Teoseid koorile ja orkestrile: "Reekviem" (lisatud 4 puhkpilliorkestrit ja 16 timpanit), "Te Deum", dramaatiline legend "Fausti needmine", vaimulik triloogia "Kristuse lapsepõlv" jm. Laulud orkestri saatel: tsükkel "Le Nuits d'été" ("Suveööd" Gautier' järgi). Helikeel: - ta oli 19. sajandi muusikas üks uuendusmeelsemaid loojaid ning jäi ilmselt just seetõttu oma eluajal väärilise tunnustuseta (oli hinnatud dirigent)
Seal oli ta dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Liszt andis kõik, et teatri kunstilist taset Weimaris tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil siiski lavale tuua algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Liszt kirjutas ka artikleid kaasaegsete heliloojate ja interpreetide tutvustamiseks. Suurt tähelepanu pööras oma õpilastele, kellelt ta tasu ei võtnud. Weimari perioodil loodud tähtsamad teosed: 12 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"; siminoor klaverisonaat, enamus ungari rapsoodiaid. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus.
kirglik, tasakaalutu ja õnnetu romantiline kangelane, kaunid kättesaamatud unelmad (armastatu teema) ja halastamatu, inimese tunnete üle irvitav saatus. Berlioz'i teised kuulsad teosed on: 1834 - programmiline sümfoonia "Harold Itaalias", kus oli esmakordselt soolopartii vioolale. Teos on samuti autobiograafilise iseloomuga. Selle kangelaseks on kaasajaga rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. 1837 - Reekviem 1838- ooper "Benvenuto Cellini" 1839 - Shakespear`i ainetel dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia" 1846 Goethe ainetel oratoorium ,,Fausti needmine" 1854 - oratoorium "Kristuse lapsepõli" 1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased" Ta võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad
"Romeo ja Julia"(1839) solistidele , koorile ja orkestrile ühendab Berlioz mitmeid zanre -sümfoonia, kantaat ja kohati ka ooper."Suures leina- ja triumfisümfoonias" (1840) liitis ta sümfooniaorkestrile veel sõjaväe-puhkpilliorekstri Hiiglaslik puhkpillidekoosesis on "Reekviemis" (1837). Vokaal-sümfoonilistest teostest veel dramaatiline legend (oratoorium) "Fausti needmine" (1846), oratoorium "Kristuse lapsepõlv" (1854), Te Deum (1849). Berlioz on loonud kolm ooperit: "Benvenuto Cellini", "Troojalased" ja "Beatrice ja Benedickt". Ferenc Liszt 1811-1886 Ungari helilooja ja oma aja kuulsaim klaverivirtuoos, särav isiksus, salongilõvi ja jumaldatud õpetaja. Liszt on programmilise muusika tähtsamaid esindajaid kelle looming on seotud erinevate ajastute kirjanduse ja kunstiga, filosoofia ja religiooniga. Ta laiendas ja uuendas klassikalisi zanre ja vorme, on sümfoonilise
nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Jacopo Tintoretto maal ,,Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel"; Giuseppe Arcimboldo aastaaegade pildid; Benvenuto Celliini. 17. barokk 16.saj18.saj algus iseloomulik hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus, ebatavalisus. Barokk vastandus renessandi harmoonilisusele Claude Lorrain ,,Odysseuse loovutamine"; Caravaggio Carracci ,,Peetruse ristilöömine", ,,Lautomängija"; Carlo Maderna Santa Susanna kirik; Lorenzo Bernini skupltuur ,,Apollo ja Daphne" 18. rokokoo 17301780a Rokokoo hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väik...
Nagu igas teiseski õukonnas, januneti siin rohkem lõbusa ajaviite kui kunstilise elamuse järele. Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Kui aga Liszt mingit olulist pööret püüdis ellu viia algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate ning interpreetide tutvustamiseks (raamat Chopinist; artiklid Berliozi "Harold-sümfooniast"; Wagneri "Lendavast Hollandlasest"; Robert ja Clara Schumannist jt. ). Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele. Kelleltki ei võtnid ta tasu. Ta ei keelanud oma nõuandeid ja külalislahkust isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi
Oma inetuses köidab ta tõenäoliselt iga vaataja pilku. Üks tuntumaid Medusa kujutusi on kindlasti Caravaggiol. Tema Medusa kilbil on väga mehelik ja tugev ning silmadest kiirgab erilist jõudu, mille põhjuseks on ilmselt Caravaggio kontrastne stiil. Huvitava fakti kuulsin ka Uffizi galeriis jalutades, kui sattusin ühe ekskursioonigrupi lähedusse ja üks giid rääkis, et Caravaggio, nagu paljud teised kunstnikud, olevat maalinud Medusasse iseenda näo. Teine Medusa on esindatud Benvenuto Cellini skulptuuris Perseus (1545), kus ta pole küll võtmetegelane, kuid omab olulist sümboolset tähendust oma ajaloolises kontekstis. Perseus, kes on just Medusa tapnud ja hoiab võidukalt ta pead, on üks kaunimaid Itaalia pronksskulptuure. Minu meelest kauneim ka Firenzes. Piazza della Signoriale minnes paistab ta loomulikult ka kohe silma. See, paljudest Cosimo I-le pühendatud skulptuuridest, on üks
Pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias, pärast seda elas Hispaanias. Loomingu lähtekoht siiski Veneetsia manerismis. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile vaid sulatab need ühte. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? kirjutas traktaate kunstist. Pronksskulptuurid "Perseus", Cosimo I de' Medici büst, Francois I soolatoos. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon
on üks Michel Colombe (1430-1513), kelle töödes avaldub hea maitse ja omapärane „prantsuse selgus“. Vanadele traditsioonidele jääb truuks Ligier Richier (1500-1567). Itaalia mõjusid võetakse üle vähe (peamiselt dekoratiivsetesse elementidesse), peamiselt sulab vana prantsuse kunstilaadiga ühtseks –– aga Itaalia stiili Prantsusmaal esindavad Roulland le Roux, Giovanni Giusti (1485-1549) Giovanni Battista Rosso (1494-1540), Francesco Primaticcio ja Benvenuto Cellini. Rosso ja Primaticcio lõid maneristliku, antiikmütoloogiast ainest võtva Fontainebleau koolkonna stiili samanimelise lossi kaunistamisel. (Vaga 2004: 480) Itaalia vormist ammutvad inspiratsiooni nii mõnedki prantsuse suurmeistrid, nagu Jean Goujon (1510-1568). Goujoni kuulsaimaks tööks on Kreeka V sajandi meistrite laadis valmistatud Süütute kaevu reljeefid Pariisis. Teisi suurmeistreid: Pierre Bontemps (1507-1570) – tuntuimaks
Ka selle Rembrandti teose tunneb muuseumikülastaja juba eemalt ära pruunikast üldtoonist ning heleda-tumeda salapärasest käsitlusest. Perseus ise figureerib väga paljudel vanakreeka vaasimaalidel, kuid ka reljeefidel. Ikka kujutatakse teda kas Medusal pead maha raiumas või siis ühe käega maharaiutud pead hoidmas. Kui aga saatus teid Firenzesse viib ja te seisate linna peaväljakul Vana Palee (Palazzo Vecchio) ees, vaadake paremale ja te näete lodzas imelist Benvenuto Cellini (1500-1571) skulptuuri Perseusest. Ühes käes hoiab ta Medusa pead, teises mõõka. Perseuse jalge all lebab Medusa peata keha. Selle kuulsa skulptuuri originaal on Palazzo Vecchiost 100 meetri kaugusel paiknevas Bargello muuseumis. Medusa pea on ka ilma Perseuseta paljusid kunstnikke ja skulptoreid inspireerinud. Kõige sagedamini kohtame seda jumalanna Athena aigisel. Uffizi galeriis Firenzes on Caravaggio kuulus maal "Medusa pea"
mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste
kasutamine. Manerismis läbivad liinid: 1)Kontrapost (raskus ühel jalal, teine vabalt)- arendatakse edasi, rõhutatakse vastandatust. 2)Ussina (ehk s-na) looklev figuur (figura serpentinata)-põhivahendiks. 3)Kujutatake vaatajat emotsionaalselt kaasahaaravaid teemasid, usulist ekstaasi. Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg
«... templiordu jälke ebajumalakujusid.» -- Templiordu oli vaimulik rüütliordu, asutatud XII sajandil, et kaitsta ristisõdades vallutatud maid. 1312. aastal tunnistas paavst Clemens V 3 0 3 ordu ketserlikuks ja XIV sajandi algul korraldas Prantsuse kuningas Philippe Ilus selle vastu inkvi-sitsiooniprotsessi, mispuhul suur hulk templirüütleid tuleriidale saadeti. Lk. 307 Saali õigus -- frangi hõimude seadus V sajandist, kehtestati a. 420. . Lk. 323 Garofalo -- õieti Benvenuto Tisi da Garofalo (1481--1559) -- itaalia maalikunstnik, eeskätt piibliaineliste maalide autor. Lk. 327 Täis häbi rebasena, keda kana kinni püüdnud. -- Tsitaat La Fontaine'i valmist «Rebane ja kurg». Lk. 328 Kapten Phoebuse süda tundis tolleaegse füüsika järgi hirmu tühjuse ees. -- Enne Torricelli katset seletati õhurõhumisest sõltuvaid nähtusi hirmuga tühjuse ees. Lk. 335 ...nagu mõni Masaccio madonna Raffaeli madonnaga ... -- Masaccio, õige nimega Tommaso di Guidi 511
annaabi.ee 
