Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Before I Die by Jenny Downham (Enne kui ma suren) sisukokkuvõte.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
adami, voodis, küsib, haiglas, voodist, vahepeal, kuuleb, aknast, roni, vennale, valus, oligi, isale, külla, asjaks, kartma, nuttes, ööd, järjekordselt, aeda, viskab, vähk, oota, narkootikumid, autoga, kardab, toast, sitsiilia, nalja, naerab, armastab, hüvasti, suren, pahane, üritavad, õnnestu, sõbranna, 10st, asjast, hommikul, julgustab, testetegelikult. Lõpuks nad lausuvad oma palvesõnu ,,tondi" eemalepeletamiseks. Federigo sai vihjest aru ja läks ära enne kui jama tekib. 2. novell Peronella ja Gianello olid kokku leppinud et siis kui ta Peronella mees läheb hommikul tööle võib Gianello tema juurde tulla. Ühel hommikul Peronella mees oli tööle läinud, kuid otsustas poole teepeal koju minna kuna tuli meelde et täna on San Galeone päev, mil tööd ei tehta. Vahepeal oli Gianello Peronella juurde jõudnud. Peronella oli kodu ukse juures ja märkas et uks oli lukus juba, ta koputas uksele. Peronella ütles Gianellole et ta peidaks ennas vaati. Peronella avas ukse ja luges talle sõnu peale kuidas ta koob nii et sõrmed kipitavad ja mees ei tee midagi. Mees lõpuks ütles et oli ühe mehe kaasa toonud kellele ta oli vaadi maha müünud viie kuldfloriini eest. Naine lausus et ta oli juba sele maha müünud seitsme kuldfloriini eest ühele mehele kes seal
asi tuleks heaks kiita, sest siis saab mees ka oma õppetunni. Jälle seega üks lugu meeste mõttetust armukadedusest. Oli rikas kaupmees, tal oli kaunis naine, kelle peale ta oli armukade, kuna arvas, et naise ilu tõttu meeldib ta ka teistele meestele ja tahabki meeldida. Nii pani mees oma naise koju sõna otseses mõttes luku taha, see oli hullem kui mõne surmamõistetu kinnihoidmine vangis. Ta ei lasnud naisel isegi mitte aknast välja vaadata. Naise jaoks oli see piin ja nii otsustas ta, et las olla siis mõni põhjuski, miks teda niiviisi karistatakse. Nimelt tuli talle meelde, et kõrvalmajas elab üks kena noormees. Ta lootis leida seinas kasvõi mõnd väikest praokest, et ta saaks tollele noormehele öelda, et on valmis enda südame talle kinkima. Ennäe, praoke oli olemas. See oligi Filippo tuba. Ta küll ei näinud sealt suurt midagi, kuid vestelda oli läbi selle võimalik küll.
päev 5.novell · Perugias elas noor hobuseparisnik nimega Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla.
Märgitud kokkuvõte: Zoey Montgomery on Vampire Trackeri poolt märgitud pärast kooli lõpetamist ühel päeval oma keskkoolis. See on valus ja uus poolkuu Mark on tema laup tähistab teda tulevaseks vampiiriks. Nii tema BFF, Kayla kui ka sorta-endine poiss-sõber Heath teevad endastmõistetavaks. Ka tema ema ja kasuisa hullavad ja kuna Zoey koduelu on juba haisev, põgeneb ta. Oh - ja mida kauem ta vastu peab Öömajas käimist, kus ta treenib vampiiriks, seda tõenäolisemalt lükkab tema keha Muudatuse tagasi ja ta sureb enneaegselt. Pole mingit survet ega midagi. Niisiis sõidab Zoey vanaema koju juhtimist / lohutust otsima. Välja arvatud see, kui ta reisib ja kukub ning tal on nägemus jumalannast Nyxist, kes on vampiiride jumalus ja kellel on seoseid ka Zoey esivanemate, tšerokee rahvusega. Nyx ütleb Zoey'le, et ta on ta märkinud põhjusel: olla eelseisvas võitluses Nyxi silmade ja kõrvadena. Siis minetab Zoey. Zoey ärkab Öömajas, kus vanaema tõi ta terveks. Ta koh
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada
ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus öösel laipa hoiti ja ta nägi, kuidas kolm tonti kiltri ära nülgisid, liisku tômbasid ja üks neist naha endale selga tômbas ja kirstu magama keeras, sel ajal kui teised minema läksid. Surnuaias on lisaks elavatele ka surnud, kes tulid vaatama, keda neile
klassi ja kooli edukaim, aktiivseim ja igas mõttes liidripositsioonil olev õpilane. Selgub ka et paar tüdrukut on tal varasemadt tuttavad. Eevaga on ta kohtunud õpilas konverentsil ja pärast olid nad telefonitsi ühenduses -16. J mõtleb, et kool on lastele välja mõeldud, et noorust pikendada, sest kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha.
Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus öösel laipa hoiti ja ta nägi, kuidas kolm tonti kiltri ära nülgisid, liisku tômbasid ja üks neist naha endale selga tômbas ja kirstu magama keeras, sel ajal kui teised minema läksid. Surnuaias on lisaks elavatele ka surnud, kes tulid vaatama, keda neile seltsiks
Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad
Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad
Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest,
Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest, mida lihunikud
Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima. Ta kuuleb heinte klõbinad ja arvab, et Anne-Mari on seal. Tegelikult on seal ainult loomad. Küüp arvab, et Nipernaadi on hull. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi ütles, et ta teeb Küübile välja ja valas ainult Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis,
guvernandiga pettnud. 4. I jagu Oblonskite majas on suur segadus. Dolly ei tule oma toast välja. Stepan Arkadits magab kabinetis, lapsed uitavad majas omapäi ringi. Pereisa üritab küll naisega leppida, kuid tema vabandused lükkatakse tagasi. Vahepeal saabub Moskvasse Konstantin Dimitrits Levin. Tema reisi eesmärgiks on paluda Dolly õe Kitty kätt. Levin peatub oma poolvenna Sergei Ivanovitsi pool ning kuuleb, et tema lihane vend Nikolai Levin on samuti linnas. Mees otsustab teda hiljem külastada, kuid kõigepealt suundub ta Oblonski ametiasutusse. Seal kuuleb Konstantin, et Kitty on kella neljast viieni Zooloogiaaias uisutamas. Naine kutsub mehe endale seltsiks ning Levin avaldab enda tundeid. Neiu kohkub ning tõmbub eemale. Lahkudes kingib ta mehele siiski naeratuse. Hiljem saab Levin teada, et tal on konkurent. Kitty tähelepanu püüab saavutada ka krahv Aleksei Kirillovits Vronski.
Vronskil on hea meel kohtuda vana koolivenna Golenishcheviga. Golenishchev ja Anna saavad hästi läbi. Vronski kuulab Golenishchevi seletusi raamatust, mida ta kirjutab. Anna ütleb Golenishchevile, et Vronski on hakanud maalima. Anna on väga õnnelik. Venemaast kaugel ei tunne ta enam seda häbi. Vronski on vähem rahul, tema kõik soovid on rahuldatud ning nüüd ta igatseb uut põnevust. Ta hakkab joonistama Anna portreed. Ta kuuleb, et vene kunstnik Mikhailov elab nende linnas. Vronski peegeldab uue põlvkonna vene haritlast, kellel on annet, kuid puudub haridus. Anna teeb ettepaneku külastada Mikhailovit. Kui Anna ja Vronski saavuvad Mikhailovi stuudiosse, on kunstnik meelitatud, kui tähelepanelikud venelased on. Ta näitab neile pooleli maali, kus on stseen Jeesus Kristusest. Anna ja Vronski kiidavad Mikhailovi esitusviisi Pontius Pilatust ja Anna leiab rõõmu kaastundlikust Jeesuse näost. Külalised
sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see
Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S
sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn
iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi. Suri ka Josef Behm paks, muhe poiss, kes ei tahtnud üldse sõtta minnagi. Kemmerich on haiglas, suremas, ta kell on varastatud ja üks jalg amputeeritud. Sanitarile pakutakse suitsu, et ta Kemmerichile morfiumi süstiks. Kroppi, nagu mingil ajal igatüht, tabas rindesokk.. Kantoreki kirjas oli,e t nad on Raudne noorsugu. See ärritas noori, nad tundsid end vanadena... 2. ptk Paul mõtlen oma kodule ja oma luuletustele, kirjutistele.. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Kui Jacob esitleb Joosepi ilus, mitmevärviline kiht, üksteist vanem vend müüa Joseph arvesse orjuse, räägib oma isale, et Joosep on surnud. Joseph müüakse Potiphar, kõrge ametiisik Egiptuses, kes eelistab poiss suuresti kuni ühel päeval Potiphar's flirtiv naine süüdistab Joosep üritab magada koos temaga. Potiphar viskab Joseph vanglas, kuid aegade ustav Jumala-Joseph teenib maine tõlk unistused. Aastad edasi kuni vaarao Egiptuse vaevunud kaks häirivaks unenäod, kuuleb Joosepi ja tema võimeid. Vaarao kohtukutse Joosep, kes edukalt tõlgendab unenägusid, hoiatades vaarao et suur nälg lööb Egiptusest pärast seitset aastat. Muljet, vaarao valib Joseph olla tema kõrgeim ametnik ning Joseph viib kampaania läbi Egiptuse tühistada toidu ettevalmistamiseks näljahäda. Nälg lõpuks laastab maa ja õppimine Egiptuse tarnimise tera, Joosepi vennad lähevad Egiptusesse osta toitu
sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn
Argan sõimab teda nagu püssitorust ja hädaldab edasi. Uurib, et kas tema tänane loputus mõjus talle hästi. Naine ei taha sellest midagi kuuldagi. Mees tahab aga veel saada. Toinette uurib, et mis haigus tal ss on, mille peale mees ainult ärritub ning oma tütre kohalolekut soovib. Juba ta tulebki. KOLMAS ETTEASTE Argan jookseb kepiga välja anuma järele. NELJAS ETTEASTE Angelique uurib, et kas Toinette mõistab hukka tema tundeid ta armastatu vastu. Küsib rida küsimusi, et kas tema n.-ö. mees ei ole kõige veetlevam, meeldivam, üllam, tulisem . Toinette jääb kõigega nõusse. Naist vaevab aga küsimus, et kas seal armastust ka on. Toinette ütleb, et on küll, kuna eilses kirjas, kus ta naist naiseks palus, on parim tõestus olemas. VIIES ETTEASTE Argan teatab tütrele, et teda palutakse naiseks. Tütar andub pimesi kõigile isa käskudele. Argan
Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea
Selle peale läks Stradler pesemisruumi. Kui Stadler oli ukse kinni pannud läks Holden Ackley ruumi ning küsis, kas ta ei magagi. Tõepoolest Ackley ei maganud. Ackley küsis, et mille peale nad kiskuma läksid. Selle peale vastas, et neil oli Stradleriga lihtsalt üks väike sagimine. Holden pani tule põlema ning alles siis nägi Ackley, et Holdeni nägu on täesti verine. Holden küsis, et kas ta võib täna Ely voodis magada. Kuid Ackley ei tahtnud nõustuda, sest see polnud ju tema oma. Kuid Holden siiski heitis Ely voodisse, ilma nõusolekut saamata. Ackley jäi mõne sekundi pärast magama. Holden kuulis, kuidas Stradler oma tuppa tagasi läks. Siis tuli mõte Holdenil kloostrisse astuda. Selle peale äratas ta Ackley üles. Ackley oli selle pärast pärsi pahane. Siis küsis Holden, et mida peab tegema, et kloostrisse pääseda ja et kas peab olema katoliiklane ja puha
naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke tuppa , vahepeal aga käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli Engelandi külas palju tüdrukuid , isegi kui Ekke paar kopikat sai , raiskas ta need tüdrukute peale ,ostes neile saia ja muud tavaari. Neenul aga hakkas Ekkest kahju ,et ta Ekket nii halvasti kohtles , ning võttis Ekke laadale kaasa. Neenu tahtis võtta laadale lehma kaasa ,et ta selle ikka laadal maha saaks müüa ja perele süüa osta. Maanteel , teel Engelandi laadale hakkas aga lehm vastu punnima . Kui
Virve tulebki, suudlevad esimest korda. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka "Wikmani poisid" - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti
Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka “Wikmani poisid” - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et
kutsuma. Gregers leiab aga, et ta pidi teda nägema. Juba 16-17 aastat pole teineteist näinud. Jutt läheb rohkem Hjalmari ning tema isa peale, kes hetkel poja pool elab. Hjalmaril on hea meel, et ta nüüd viimaks sai veenduda, et Gregersil midagi tema vastu ei ole, kuna ta kutsus ta oma isa majja. Gregers ise on nautinud üksindust üleval oma tehases. Hjalmar pajatab veel oma elust üht- teist ning tuleb välja, et Werle oli tasunud poisi õpingu fotograafiks kinni. Samuti oli ta abiellunud vahepeal Gina Hanseniga, kes oli kunagi Werle majas majapidajaks olnud, ent üsna üürikeseks ajaks sinna jäänud ning aaasta enne Gregersi ema surma sealt majast lahkunud. Werle oli nad kokku viinud. Proua Sorby tuleb Werle käevangus. Pettersen ja abiteener Jensen tulevad kandikuga. Suurem osa külalisi on kogunenud Werle kabinetti; teenrid kannavad punsiklaase ringi. Proua Sorby teeb härrastega jämedaid nalju, ent oskab sellest puhtana välja tulla. Naerdakse ja lobisetakse edasi.
Oma testamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab. Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud
Nood avastavad, et uks on seest poolt riivis ja keegi ei ava ning lähevad kojameest otsima. Sel aja lipsab Raskolnikov välja ja peidab end tühja korterisse. Kui uuesti ales minev seltskond on möödunud, siis põgeneb ta koju. Seal jääb ta magama. Järgmine päev annab teenija talle kutse politseijaoskonda. Raskolnikov peidab saagi tapeedi taha ja läheb jaoskonda. Seal saab ta teada, et korteri perenaine nõuab seaduse kaudu üürivõlga. Ta kuuleb ka juttu liigkasuvõtja mõrvast ja minestab. Kui ta pärast koju läheb, siis otsustab ta saagi kindlamasse kohta peita. Ta võtab kogu varastatud kraami ja viib selle ühte hoovi, kus paneb kivi alla. Siis läheb ta Razumihhini juurde, isegi teadmata miks. Razumihhinil on käsil tõlketöö ja ta pakub, et Raskolnikov tõlgib poole sellest ise ja saab pool tasu. Raskolnikov võtab töö alguses vastu ja lahkub, kuid tuleb tagasi ja annab ka töö tagasi. Ta läheb koju ja on 3 päeva kõrge
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud
ümberringi tunduvad kitsarinnalised ning ees terendav suvepuhkus Narva-Jõesuus tüütu ( suvitama oma suve korterisse). Seega otsustab ta puhkusest oma perega loobuda ning jääb linna, et kirjutada raamatut Sokratesest ja tema filosoofia kasvatuslikust mõjust inimestele. Naine ning tütar on pettunud, ent lepivad siisk.möödub 2ndl,raamat on nii kaugel et sokrates ootab surma, kuid sealt edasi ei oska ta kirjutada, Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta Ühe jalutuskäigu ajal kohtab ta juuditari Isabellat,( ta ema väidab, et ka Prantslane) kelle ema on kirjatarvete poes müüja. , kes on ümbruskonnas tuntud kui "juudipoe omaniku tütar", kellega neil areneb väga sügav ja intiimne vestlus. räägivad Sokratesest
annaabi.ee 
