Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas.
1. Eesti liitus Lääne-Euroopa kultuuriringiga 13.sajandil, mil Eestisse tungisid Taani väed. 2. Eesti esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil oli lihtsustatud gootika, oli ka romaani stiili tunnuseid. 3. Põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal oli gooti stiil. 4. Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani oli Eesti jaotatud Taani, Saksamaa ja Liivi ordu vahel. · Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tall...
KUNSTIAJALUGU 12.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelöövi...
Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on enamus ehitisi sõdade tagajärjel purustatud ja taastatud muudetud vilmis. Ristkujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus - Urvastes. Lõuna-Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone.
Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik 5 kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid dekoreeritud, tihti eri värvi marmorist kujundatud geomeetrilise mustriga. · Põhja Euroopas tähtsamad kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis . Norras paljud kirikud puust
reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera lõuendil, lisaks kristusele on pildil ka palvetav neitsi-maarja ja püha John. Ta tegeles tõsiselt perspektiivide ja valguse varjudega, maali probleemiga Botticelli: ''kevad'', ''veenuse sünd''- pildil naine, merekarbi sees,
*Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast,et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus 2) Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid
mõjub praegugi monumentaalselt. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosa valmis 14. sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Lõuna- Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on siin keskaegsed ehitised hilisemates sõdades enamasti purustatud ja taastatud muudetud vormides. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus- Urvastes. Romaani stiil Gooti stiil Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd
· Panoraam ülevaatlikult nähtav maastik , avar vaateväli · Perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest · Petik akent, ust, kaart vms jäljendav lame niss, mis on mõeldud müüripinna mitmekesistamiseks, keskaegne arhitektuur · Piibel ristiusuliste pühakiri · Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks, keskaeg · Pikihoone põhiline osa kirkust, asub suunaga läänest itta(basiilikana ehitatud) · Pilaster seinast eenduv lame neljatahuline sammas · Portetist portreede loomisega tegelev kunstnik · Pseudostiil mingit ajaloolist arhitektuuristiili matkiv ehituslaad · Puto tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis · Pärgament töödeldud nahk , millele kirjutati enne paberi kasutusele võttu · Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega
paradiis— ristiusus jumala aed; koht kuhu õndsad pääsevad pärast surma. perspektiiv — ruumivaade, .ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. petik — akent, ust, kaart vms. jäljendav lame nišš, mis on mõeldud müüripinna mitmekesistamiseks, ohtralt kasutatud keskaegses arhitektuuris. piibel — ristiusuliste pühakiri. piilar — tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks, tuli kasutusele keskajal. pikihoone — põhiline osa (basiilikana ehitatud) kirikust, asub suunaga läänest itta ning on tavaliselt jagatud pikuti löövideks. pilaster — seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. plastika — kujuraiumis- või voolimiskunst ning selle toode, sama mis skulptuur. poolsammas — vaid pooleni seinast eenduv sammas. poos — 1) keha seisang või asend; 2) tehtud hoiak. portaal — ehitise kunstiliselt kujundatud peasissekäik.
11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. · Maarja kabeli ehitamine
Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks. 9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? - 10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik - Ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik - Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast
Kiriku uurimisel on leitud osi, mis on päris kristianiseerimisele eelnenud ajast. Põhiosas algas praeguse kiriku ehitamine siiski 14. sajandi algul. Tugeva läänetorniga 3-löövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel. Kirik on kannatanud palju ning selle restaureerimine kestab tänini. Toomkirik 13. sajandi keskel oli kirik planeeritud 3-löövilise 8 traveega basiilikana. Pikaleveninud ehitustööde käigus muudeti korduvalt plaane (basiilikast kodakirikuks ja siis jälle tagasi) ning konstruktsioonielementide kasutamist ja asukohta. Kiriku pikihoone sai valmis 14. sajandil, kus tugipiilarite vahele kujundati veel eraldi kabelilööv. Hiljem lisati kiriku ühelöövilisele kooriruumile ümbriskäik ning massivsed ja majesteetlikud läänetornid. Tartu Toomkirik jäi varemeisse pärast Liivi sõda, mis on nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu. Sarnasused 13
Click to edit Master text styles Second level Third level Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti Fourth level Fifth level pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. Niguliste kirik
pühendatud Jaani kirik, on kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas ainulaadne oma arvukate terrakotaskulptuuride tõttu. Ilmselt kohalike meistrite loodud terrakottaskulptuurid kujutavad viimsepäevakohut. Teistest kõrgemal asub kohtumõistjana Kristus, temast ühel pool Jumalaema, teisel pool ristija Johannes, allpool vandemeestena 12 apostlit. Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel kolmandikul kolmelöövilise basiilikana. Tellistest ehitatud Jaani kirik on küllaltki massiivne, mis on iseloomulik teistele Eestis ehitatud gooti stiilis kirikutele. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone oli nn Lübecki kabel meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekõike Lübecki ja Venemaa kaubandust.
Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal.
11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal.
oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika kodakirku stiilis kooriga, 2 läänetorniga, suurim kirik Läänemere idakaldal, põles 17. saj Jaani kirik- 3lööviline basiiliks, terrakotast ehitusplastika, algse joonise järgi restaureeritud Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök (suurtükitornid) konvendihoone säiln. Kuressaares Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees. Kodanike majad 3 korruselised: koda(diele)võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal, koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.
kihtide vaheldumine. Kiriku fassaadi kaunistavad Lorenzo maitani 14. sajandist pärit skulptuurid. Kiriku sees on Fra Angelico freskod ja Luca Signorelli teos "Viimne kohtupäev" 14491451. Santa Maria del Fiore on Firenzes asuv toomkirik Itaalias. Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Katedraali nimi vihjab tõenäoliselt Firenze sümbolile, liiliale või siis linna endisaegsele nimele Fiorenza. Santa Maria del Fiore on ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas. Ehitise kõrgus on samuti 90 meetrit. Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi
Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür,
Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür,
Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega, külgköövid ristvõlvidega. Põhja-Prantsusmaal (Normandias) ja Inglismaal ehitati kahe löönetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju, eriti Roomas. Bütsantsi mõjul oli Itaalias tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal; kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone - ristimiskabel (baptisteerium)ja eraldi seisev kellatorn, nn. viltune torn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati otseslt Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik - viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster.
gooti perioodiks koos nendevahelise üleminekuajaga umbes aastail 1250-1320. Gooti ehituskunst jagatakse enamasti varaseks (1220-1370), täisgooti (1370-1470) ja hilisgooti (1470-1550) perioodiks. Üldisemalt pääses gootika võidule 14 sajandi esimesel veerandil. Säilinud vanemates kirikutes võib näha erinevate stiiliperioodide kajastusi, osalt ka hilisemate ümberehituste tõttu. Näitena võib tuua Tartu Toomkiriku, mis esindab telliskivigootikat (valmis kolmelöövilise basiilikana 14. saj alguses. Basiilika Pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea. Ainuke kirik Eestis, mis kohe ehitati basiilikana on Urvaste kirik. Majanduslik tõusuperiood 14 ja 15 sajandil tõi kaasa linnakirikute ümberehitamise basiilikateks (näiteks Tallinnas Oleviste, Tartus Toomkirik).
16. Sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17. Sajandil ning 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu. · Jaani kirik. Kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Saj. · Lõuna Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ainsana on säilinud Urvaste kirik basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana · Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja
Wormsi; Maini ja Speyeri toomkirikud · Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal - ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid *põhiplaaniks ladina rist (eriti pikkade harudega) *Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega võib näha ristroidvõlvi algust, mis saab tavaliseks gootikas. · Itaalia varakristliku arhitektuuri mõju *itaalias tavaline kuppel *Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul kuppel nelitise kohal, ristimiskabel kiriku juures olev kupliga ümarhoone + eraldi seisev kellatorn nn viltune torn *Püha markuse kirik veneetsias bütsantsi ehitatud *viie kupliga tsentraalehitis *uhkelt dekoreeriud · Põhja-Euroopa romaani stiilis kiviehitised *Lundi toomkirik Rootsis *Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis
eeskujuks paljudele Saksa kirikutele Reini jõe ümbruses. Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid, nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, võib näha ristroidvõlvi algust, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Bütsantsi mõjul oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli nelitise kohal kuppel; kiriku kõrvale rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldi seisev kellatorn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritut. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis
Lääne prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud kuplite reaga, mõned eriti rikkaliku skulptuuri kujundusega. Ida-Prantsusmaa oli 2 mungaordu oluline keskus. Tsistertslased nõudsid lihtsaid ehitis. Põhja-Prantsusmaal ja inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalist inglismaal võib näha roidvõlvi algust. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Sellepärast oli seal tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul on kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud marmoriga. Põhja-Euroopas on tähtsamaid romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis, Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras olid paljud kirikud puust, seal kasutati viikingite oskusi. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused, mille tähtsamad osad on müür ja tornid. Tuli arvestada loodustingimusi
Hanila vallas on keskajal ehitatud Hanila Pauluse kirik ja Karuse Margareeta kirik. Noarootsile lähimad keskaegsed kirikud on Püha Katariina kirik, Lääne-Nigula kirik ja Haapsalu lossikirik. 10.Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik on ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik on eriline, sest on Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast
*Karuse kirik *Hanila kirik. Kesk-Eestis: *A m bla kirik *Koeru kirik *JärvaPeetri kirik *Türi kirik. Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik. Tartus: *Too mkirik *Jaani kirik. Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster. Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus. Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüpkonvendihoone, oli pärit Preisi maalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kol m e korruselised
Tõlgib Homerose eeposed. Temas tärkab üldine huvi kreeka kirjanduse vastu. Imetleti inimese autonoomiat. Aluseks väärtuste süsteem, kus inimene on ise endale mõõdupuuks. Õpetlased loovad müüdi keskajast kui pimedast ajast. Loodusele omistati taas õiglane koht. 15.saj. algul hakkas muutuma ka arhitektuur. BRUNELLESCH (1397-1446): pöördub gooti ideaalidest tagasi antiigi juurde. Pöördepunktiks San Lorenzo kirik Firenzes - projekteeris basiilikana (klassikalised Rooma vormid). 1434 Firenze toomkiriku kuppel, millest sai Peetruse katedraali eeskuju. Lihtsad geomeetrilised vormid - N: ruut, ring. Perspektiivi kasutuselevõtt. LEONE BATTISTA ALBERTI (1404-1472): esitas esimese teadusliku perspektiiviteooria - see teooria asetab inimese ruumi keskmesse. Inimese perspektiiv seostub ka matemaatiliste printsiipidega, mis lähtuvad inimese enda mõistusest. Autorid muutusid tähtsateks. Cellini kirjutab juba autobiograafia
annaabi.ee 
