Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"baassumma" - 23 õppematerjali

Karistusseadustik
1
docx

Karistusseadustik

eluaegse vangistuse. Minu arust on see küll vähe, mõne kindla teo eest, mis on korda seatud. Näiteks kui keegi tapab väga rängalt ja tahtlikult kellegi ära, siis ta kõige hullemal juhul saab ta eluaegse vangisutse ja sealt saab ta ka välja kui ta heal käitumisel on. 2. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Minu arvates võiks rahatrahvid olla kindlasti suuremad ja neid võiks jagada rohkem ikka neile, kes midagi hullemat teinud on, näiteks kui antakse kellegile mingisugune vangistuse aeg, siis oleks mõistlik, et peale kohtukulude kinni maksmise peaks ta ka suure rahatrahvi maksma. 3. Kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse võib kohus asendada üldkasuliku tööga

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
Tarkvara piraatlus
3
doc

Tarkvara piraatlus

tegu karistus tegu karistus Piraatkoopiaga Kui süüdlasele on Piraatkoopiaga Rahatrahviga kuni 300 kauplemine sama teo eest kauplemine trahviühikut (AutÕS § kohaldatud 811 lg 1). Trahviühik on väärteokaristust rahatrahvi baassumma, karistatakse juriidilist mille suurus on 60 isikut rahalise krooni (KarS § 47 lg 1). karistusega 50 000 Politseiprefektuur või kuni 250 000 000 kohus konfiskeerib kroonini (KarS § 224 väärteo toimepanemise

Informaatika → Informaatika
19 allalaadimist
Finantsjuhtimise arvestus
3
pdf

Finantsjuhtimise arvestus

Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16. Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D-jooksev tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu lõppväärtus) (D+Vo-VI)/Vo (VI-Vo+D)/Vo (D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17. Liitintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel Aluseks on ainult investeeritud summa Investeeritud ja selle liideetud varem arvutatud intressisummadelt Ainult varem arvutatud intresiisummadelt Aluseks on baassumma, mille on liidetud varem arvutatud intressisummad Inressi arvutatakse ainult baassummalt 18. A G A G A 19. Õige on väide Nominaaltulusus on inflatasiooniga korrigeeritud tulusus Nominaaltulusus on lepingus fikseeritud tulusus Reaaltulusus võtab inflatsiooni arvesse Reaalltulusus ei võta inflatsiooni arvesse Reaaltulusus võib peale nominaaltulususe inflatsiooniga korrigeerimist olla 20. Saadi laenu 15500. Tasuti intressi 1240

Majandus → Finantsjuhtimine
48 allalaadimist
JAHISEADUS
15
pptx

JAHISEADUS

· Otsi endale jahindusklubi, kuhu pääsed liikmeks. JURIIDILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... saada jahipiirkonna kastutusõiguse luba · Luua oma jahiselts/ühing FÜÜSILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. RIKKUMISED · ERAISIK 100-300 trahviühikut. · JURIIDILINE ISIK 3200 trahviühikut · Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. NÄITEKS... · § 60 Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine · (1) Jahiloa andmise, tagastamise või jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest ­ · karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ­ · karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. · § 61

Õigus → Keskkonnaõigus
3 allalaadimist
Aastaaruande koostamine ja analüüs
31
ppt

Aastaaruande koostamine ja analüüs

· Millised maksud tuleb maksta ? · NB ! Erisoodustusi ei isikustata ! · Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks · Sõidupäevikuta max 64 eurot kuus · Sõidupäevikuga max 256 eurot kuus, arvestuse aluseks sõidukilomeetri hind 0,30 eurot (852 km) · Mitte mingeid kuludokumente lisaks Ettevõtte sõiduauto Ei kasuta ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks ­ tõestada sõidupäevikuga · Kasutatakse ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks ­ erisoodustus (maksude baassumma 256 eurot) · Kasutatakse ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks ­ peetakse päevikut ­ kas maksustatakse erasõidud erisoodustusena või kasutaja hüvitab · Ettevõtte sõiduautot kasutatakse isiklike sõitude tegemiseks ning maksustatakse vastavalt kehtivale korrale. Deklaratsioonid Kinnipeetud tulumaksu kohta isikustatud deklaratsioon väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäevaks · Erisoodustused jms. isikustamata deklaratsioon väljamaksele järgneva kuu 10

Majandus → Majandus
19 allalaadimist
KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD
10
doc

KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD

§ 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jagu Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 3. jagu Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused § 49. Tegutsemiskeeld

Õigus → Õigus
6 allalaadimist
Tarkvarapiraatlus
12
doc

Tarkvarapiraatlus

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega. Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 krooni. Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil. Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega

Informaatika → Informaatika
107 allalaadimist
Õigus
12
doc

Õigus

Subjektiivsus tunnus Tahtlikus/kavaedud(otsene) kaudne Ettevaatamatus/kergemeelsus hoooletus Teo toimepanija 1) Täideviija 2) Osavõtja/kihutaja kaasaitaja Süüvõime Alates 14 Karistuse liidud ja määrad Kuritegu->karistus->rahaline karistus Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000-250mln.kr Väärtegu Rahatrahv 3-300 trahviühikut Trahviühiku baassumma on 60kr Juriidilise isikule 500-50000kr Lisakaristused füüsilisele isikule 1. Tegutsemiskeeld(kuni 3a) 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine(kuni 3a) 3. Relva ja laskemoona õiguse äravõtmine(kuni 5a) 4. Jahipidamise ja kalastuspüügiõiguse äravõtmine(kuni 3a) 5. Varaline karistus Karistust kergendavad asjaolud: Ülestunnistamine Süü ülestunnistamisele kohale ilmumine Puhtsüdamlik kahetsus Süüteo lahendamisele kaasa aitamisele

Õigus → Õigus alused
88 allalaadimist
Karistuse mõiste ja selle liigid
12
doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Süütegu võib samuti olla tahtlik ja mittetahtlik. Erinevalt kuriteost(mis süüteo tõestamisel on alati karistatav) võib kohtuväline menetleja väärteo puhul piirduda hoiatusega, kui ta arvab, et sellest piisab isiku mõjutamiseks. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni. [RT I 2007, 13, 69 ­ jõust. 15.03.2007] § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KOHTUVÄLINE MENETLUS 1. jagu Hoiatamismenetlus § 53. Hoiatamismenetluse kohaldamine (1) Vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja

Õigus → Õigusõpetus
90 allalaadimist
SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS
12
docx

SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS

See kuulub taitmisele seaduse või maarusega ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Selleks, et saada sotsiaalkindlustushüvesid, peaks iga töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud sotsiaalmaksu. Arvestatud (töötaja) või makstud (füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)) sotsiaalmaksust sõltub inimeste pensionide suurus. Samuti satestatakse sotsiaalmaksu kuumaaraga vaikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks. (Kann) 1.1.2 Isikustatud maks Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus valja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik

Loodus → Keskkonna ökonoomika
2 allalaadimist
Seletuskiri Kaitseliidu seaduse-kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
25
doc

Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

tekib KVTSi alusel õigus töövõimetuspensionile. Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on käesoleval ajal tegevväelase ja tegevteenistuses olnud isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Eelnõuga suurendatakse töövõimetuspensioni arvestamise 2 baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas. Tegemist on muudatusega, mis on kaitseväelastele signaaliks, et kui riiki teenides peaks midagi juhtuma (nt raske vigastus), siis riik kannab tema ja tema lähedaste eest hoolt. Kaitseväelase ülesanne on keskenduda vaid sõjalisele operatsioonile. Sõdivale kaitseväelasele ka edaspidiseks toimetulekuks kindlustustunde andmisega tagame oma

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Avalik õigus-Eraõigus
15
doc

Avalik õigus, Eraõigus

kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel Eesti kodakondsetega. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata ja takistada teda Eestisse asumast. 3. Mis on haldusmenetlus haldusõiguses? Haldusmenetlus on menetlus (arutlus, diskussioon õiguse leidmiseks), mis on seotud füüsilise isiku haldavate asjadega, et heaolu eest seista. 4. Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses? Füüsilisele isikule rahatrahv, mis määratakse baassumma (60 krooni) kordsetes ja arest kuni 30 päeva., Juriidilisele isikule trahv 500 ­ 500 000 krooni. 5. Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel? Tühised tehingud tsiviilõiguses on lepingud, mis on valesti koostatud, mis ei vasta nõuetele, aegunud lepingud, võlakirjad. Tehingud, millel puudub vastav notariaalne osa või mis on muul viisil kehtetu, aegunud või valesti koostatud. 6. Kes on õiguskorras eraõiguslikud juriidilised isikud?

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
237 allalaadimist
IT õiguse eksam-27 küsimust ja vastust
16
doc

IT õiguse eksam, 27 küsimust ja vastust

mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused 13. § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32–32 000 eurot. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. § 156. Sõnumisaladuse rikkumine (1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega. (2) Sama teo eest isiku poolt, kes pääses sõnumi juurde oma tööülesannete tõttu, –

Õigus → Õigus
7 allalaadimist
Õigusõpetus-vastused küsimustele
16
doc

Õigusõpetus (vastused küsimustele)

77. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? ­ saab küll ­ juriidilisele isikule saab määrata rahalist karistust ja sundlõpetada tema tegevus 1 78. Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused ­ põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) või *arest ( kuni kolmkümmend päeva). Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Juriidilisele isikule võib konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. 79. Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused ­ füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud *rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada

Õigus → Õigusõpetus
457 allalaadimist
Õigusõpetuse konspekt ja 2-kontrolltöö
20
docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

on maha arvatud tulumaks. Päevamäära suurus määratakse 10 sendi täpsusega. Teo toimepaneku ajal nooremale kui 18-aastasele isikule võib kohus mõista 30-250 päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui 18-aastasele isikule, kel pole sissetulekut. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena, koos sundlõpetamisega. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3-300 trahviühikut(rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot). Juriidilisele isikule võib kohus kohaldada 32-32000 eurot. Töö- ja puhkeaeg Tööaeg: 1. Täistööaeg (40 tundi nädalas) 2. Osaline tööaeg ­ töölepingupooled on leppinud kokku täistööajast lühemas tööajas 3. Lühendatud- kehtib alaealistele Töö- ja puhkeaega reguleerivad... Tööaeg- iga ajavahemik, mil töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb ja täidab kohustusi.

Õigus → Õigusõpetus
104 allalaadimist
Karistusõiguse konspekt
40
pdf

Karistusõiguse konspekt

väärtegusid. Põhikaristuseks rahatrahv või arest. Eriosas on sätestatud karistused vastavalt väärtusele, mida kaitstakse. Minnakse üldisest üksikule. Kuidas tuvastada kas on tegemist väärteoga või kuriteoga? Seadustik eristab neid sanktsioonide kaudu. Päevamäära arvestatakse süüdimõistetu keskmise sissetuleku ulatuses. 30-50 päevamäära Trahviühik on rahatrahvi baassumma. Üks trahviühik on 3.20 eurot. Hoiatustrahv ei ole karistus, sest see ei lähe karistusregistrisse kirja ja sellega ei teki karistuslikust. Vangistused ala (30 p- 20.a )määr algab sealt, kus lõpeb aresti ülemmäär (kuni 30 päeva). Mõlemal poolel on võimalik rakendada tingimisi karistust. Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262. Eriosa koosseisud. Eriosas on dispositsioon ja sanktsioon

Õigus → Karistusõigus
253 allalaadimist
Õigusõpetus - Kordamine eksamiks
39
docx

Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Väärteo eest - põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) või *arest ( kuni kolmkümmend päeva). Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Juriidilisele isikule võib konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. Kuriteo eest - füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud *rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada päevamäära - päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu

Õigus → Õigusõpetus
14 allalaadimist
Karistusõiguse üldosa
23
xls

Karistusõiguse üldosa

Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata välismaa kodaniku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal ei olnud täisealine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv või arrest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. Kohus võib juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni, kusjuures seda võib mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega.

Õigus → Õigus
251 allalaadimist
Nimetu
77
doc

Nimetu

kuriteos ja karistamisel vangistusega. Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld 10ks aastaks. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine. Rahatrahv Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures rahaühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60krooni. Arest Kohus võib väärteo eest mõista arest kuni 30 päeva ja seaduses ettenähtud juhtudel ka lisakaristuse. Karistamise alus Vt. lk. 61 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Karistust kergendavateks asjaoludeks on: 74 1) Süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ära hoidmine 2) Kahju vabatahtlik hüvitamine

Varia → Kategoriseerimata
61 allalaadimist
äriõigus konspekt
57
doc

äriõigus konspekt

aasta ega eluaegset vangistust. Juriidilise isiku sundlõpetamine. Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused Rahatrahv. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. 4 Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. Arest

Õigus → Äriõigus
630 allalaadimist
Õiguse Alused kordamisküsimused
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

sanktsiooni ülemmäära. 318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Vastus: Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 319. Millised on karistused väärteo eest? Karistusseadustik: 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32­32 000 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (3) [Kehtetu - RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007] 320. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud.

Õigus → Õigus alused
285 allalaadimist
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

süüdimõistmisel esimese astme kuriteos ja tema karistamisel vangistusega. Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata välismaa kodaniku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal ei olnud täisealine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. 1. Rahatrahv. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 kr. 2. Arest. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 1. Rahaline karistus. Kohus võib juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse 50 000 kuni 250 miljonit krooni, kusjuures seda võib mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. 2

Õigus → Õiguse alused
457 allalaadimist
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

KUi üks karistustest on eluaegne vangistus, on see ainsaks karistuseks. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 129. Millised on karistused väärteo eest? Põhikaristused: rahatrahv või arrest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32­32 000 eurot. 130. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja

Õigus → Õiguse alused
155 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun