Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema
jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja sakala esimene nr. seda lugesid paljud, sest seal tauniti sakslasi ja oldi venestamise poolt. jakob hurt oli kooliõpetaja ja vaimulik. ta pööras tähelepanu vaimsetele mitte majanduslikele väärtustele. ta vedas aleksandrikooli liikumist. lõpuks avatigi kool põltsamaal venekeelsena. hurt kogus palju rahvaluulet, uuris ja avaldas seda. 1888 kogus ta kokku kõik rahvuslikud tektsid, laulud jms ja tegi rahvaluule kogumiku.
· Võimas 4-kordne · Avati taas 1994. kiviehitis aastal · Ehitati 1914. aastal · Hetkel töökorras, kuid · Jahuveski ei tööta · 1978. a lõpetati jahvatamine · Eravalduses · Rõhk 5,0 m · Ilus paisjärv · Muinsuskaitse all Hüüru vesiveski · Tõdva jõel, 26 km jõe · Eesmärgiks kalarestoran, suudmest mis avatigi 2003.a · 2-kordne kiviehitis · Kalatiigil sisse-ja väjavool · Aastast 1540-1550 · Pais hävinud · Praegun ehitati XIX saj · Veskiga seotud vanavara lõpul veskis üleval · Jahuveski kuni 1980.a · Kultuuriüritused · 1998.a ostis Arno Pavel, kes taastas
1837- 39 töötas kapellmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui ka sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis. Valmis tema esimene püsivalt ooperilavadele jäänud ooper ,,lendav hollandlane" ning alustas teise väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. 1843 töötas Dreesteni ooperiteatri kapellmeistrina.1861 naastes kodumaale. Ta oli juba ammu unistanud ideaalsest ooperimajast ja 1876a avatigi Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayreuth'is spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperi-muusikamaja. Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad., mis ei jagunenud mitte numbriteks vaid stseenideks. Paljud ooperid põhinerid saksa ja skandinaavia eeposte legendidel ja müütidel(libretod kirjutas ise)
Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige soodsa geograafilise asendi tõttu- asus Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Ülikooli asutamisel oli oluline tegelane Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kasvataja. Tänu temale loodi esialgu Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu Gümnaasium ülikooliks. Järgmine aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai kõrgeim õppeasutus Eestis. Taru Ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid, eestlastest üliõpilasi sel ajal veel ei olnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusu põhiseisukohtadest. Arvati, et talupoeg peab ise olema suuteline läbi lugema piibli ja muu vaimuliku kirjanduse. 1655
Kentucky Fried Chicken on tütarfirma, mis kuulub ettevõttele Yum! Brands Inc. Yum! Brands Inc. on ühtlasi ka maailma suurim restorane ühendav ettevõte. KFC loodi 1930. aastal ettevõtja Harland Sandersi poolt, kes hakkas oma teeäärses restoranis praetud kana müüma. Praetud kana, kui kiirtoit muutus väga populaarseks ning tekkis alternatiiv hamburgerile. Sanders tunnetas KFC potentsiaali kujuneda frantsiisettevõtteks ning juba 1952. aastal avatigi Utahs esimene KFC frantsiis. Ettevõte laienes väga kiiresti ning 1960-ndate aastate lõpuks olid frantsiisid juba Kanadas, Jamaicas, Mehhikos ning ka Suurbritannias. 1964. aastal müüs Harland Sanders KFC 2 millioni USA dollari eest investoritegrupile, mille eesotas olid John Y. Brown Jr. ja Jack C. Massey. Peale seda on KFC korduvalt omanikke vahetanud. Nimelt müüs Brown 1971 aastal ettevõtte 285 millioni dollari eest firmale Heublein, mis omakorda 1982. aastal osteti ära R.J
et eestlane ei ole paandunud mats ning ka teda saab harida. Forselius oli oluline figuur hariduse leviku arendamisel. Kuid Eesti terriotooriumil ei piirdutud aint rahvakoolide loomisega. Johan Skytte oli oluline isik toomaks Eestisse kõrgharidust. Tema algatusel loodi loodi gümnaasiumid nii Tartusse kui Tallinnasse. Hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Taru ülikool. Juba 1641. aastast on teateid seal esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal. Aabitsa väljaandmine näitab, et Tartu ülikool ei loodud ainult välismaistele aadlikele vaid mõjutas juba üheksa aastat pärast rajamist eestlaste haridust. Juba Gustav II Adolfi päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid
Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused Alghariduskoolid 1860.-1880.aastail Põhiliseks maarahva kooli tüübiks Eestis jäi endiselt luteri usu vallakool Formaalselt olid linnades tegutsevad alghariduskoolid avatud kõikidest seisusdest lastele Avalikud elementaarkoolid olid 1860. aastateni enamasti 1-klassilised Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides
-20.juuni 1869; korraldati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeval Tartus; traditsioon pärines Saksamaalt; kokku umbes 1000 lauljat ja pillimeest üle Eesti; esinesid vaid mehed; peeti kõnesid, Hurt rõhutas hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. Laulud: ,,Mu isamaa on minu arm"; ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm"; ,,Sind surmani". Tartu ülikool taasavati 1802. Vene aadleid ei lastud Lääne-Euroopasse ülikoolidesse ja kuna Tartus oli olemas kõrgkooli traditsioon, siis avatigi seal ülikool. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude olid tulnud välismaalt, eriti Saksamaalt. Esimene rektor oli G.F.Parrot. Tartust kujunes kiirest üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. Siin tehti maailmamainega teadust(astronoomia, füüsika, arstiteadus) ning ülikooli tase oli väga kõrge. Esialgu õppisid seal enamasti Balti kubermangudest pärit
Viljandi Baptistikogudus Ajalugu 20. sajandi alguses oli Viljandis kaks luteri kirkut, üks katoliku kirik ja vennastekogudus. Vennastekoguduses puhkes vaimulik ärkamine, mille tulemusena tekkis vajadus oma palvela järele. Nii alustatigi 6. mail 1907. aastal ehitusega ja sama aasta 30. septembril avatigi juba uus palvela. Hiljem ehitati ka torn, mis valmis 1910. aastal. Kogudus oli väike ja loa saamine uue koguduse moodustamiseks Tsaari valitsuselt oli väga raske, siis liitis vend Peet Peterson ,kes oli koguduse esimeseks vanemaks, Viljandi koguduse Pärnu Baptistikoguduse alluvusse ja nii sai Viljandi kogudusest Pärnu Esimese Baptistikoguse osakond. Koguduse töö Eesti Vabariigi ajal Viljandi Baptistikogudus sai iseseisvaks koguduseks alles Eesti Vabariigi ajal ja nii
Peamiseks ülesandeks oli koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale B.G.Forselius. Ta alustas ka talupoiste tasuta õpetamist. 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmisetamiseks. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks tähtsat rolli ka piibli tõlkimine. Johan Skyette eestvedamisel loodi 1630 Tartus Akadeemiline Gümaasium ja 1631 palus ta Gustav II Adolfit muuta see ülikooliks. 15.okt 1632 avatigi pidulikult Tartu Ülikool. Seal võisid õppida ka talupojad, aga vaid vähesed jõudsid nii kaugele. 1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima uus usuvool pietism
lauljaid · Händelist sai teatri muusikaline juht · Siitpeale lõi ta kuni 1741. aastani regulaarselt 1-2 ooperit aastas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1727 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1728. aastani suutis Kuninglik Muusikaakadeemia majanduslikult vastu pidada siis läks pankrotti · Ooperiakadeemiat püüti taastada ning 1729. a. lõpul avatigi uuesti · 1733. aastal lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse · Händel püüdis end veelkord teostada Covent Gardenis avatud teatrimajas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal
lauljaid · Händelist sai teatri muusikaline juht · Siitpeale lõi ta kuni 1741. aastani regulaarselt 1-2 ooperit aastas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1727 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1728. aastani suutis Kuninglik Muusikaakadeemia majanduslikult vastu pidada siis läks pankrotti · Ooperiakadeemiat püüti taastada ning 1729. a. lõpul avatigi uuesti · 1733. aastal lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse · Händel püüdis end veelkord teostada Covent Gardenis avatud teatrimajas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas
Kord oma alaealiste tütardega jalutades, tuli Disney'le idee rajada päris oma maa, kus elaksid kõik tema filmide tegelased ja kui tore oleks kõigil seda külastada. Muide just tütred olid tema uute tegelaskujude sünni juures esimesteks konsultantideks. Kõik kellele Walt oma maa ideest rääkis vaatsid teda imelikult ning soovitasid kuhugi puhkama sõita. Kuid Walt ei andnud alla ning otsustas kogu pargi oma rahadega rajada ning 1955. aastal avatigi ta oma maa Hollywoodist ligikaudu poolsada kilomeetrit lõuna pool, Anaheimis, mille ta ristis Disneyland'iks. Disneyland'ist sai kiiresti samasugune üleameerikaline vaatamisväärsus nagu Niagaara juga või Yellowstone'i rahvuspark. Igal aastal käib siin 5 miljonit inimest. Kuna Disneyland sai nii populaarseks, siis nüüdseks on Disneyland'e rajatud ka Prantsusmaale, Jaapanisse, Hiinasse ja Disney World Floridasse USA's. Viiekümnendate keskel muutus aga üha populaarsemaks
alevid ja alevikud nt Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää. 11. Tartu ülikooli taasavamine: Õpik lk. 146-147; TV lk. 45-46 ül. 1. a) avamise põhjus 1796. aastal keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid sulgeda, et tõkestada "mässuliikumise" kandumist impeeriumi alasele. Ta keelas ka Vene alamate õpetamise Lääne-Euroopa ülikoolides. Ühtlasi hakati mõtlema ka uute ülikoolide rajamisele. 1802. aastal avatigi Tartu ülikool. b) teaduskonnad usu-, arsti-, õigus-, filosoofiateaduskond c) silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor Taasavatud ülikooli rektoriks sai füüsik Georg Friedrich Parrot. Kuulsamas Tartu ülikooli professorid olid: *Morgenstern - keeleteadlane, rajas Tartu ülikooli teadusliku raamatukogu ja kunstimuuseumi *W. Struwe - astronoom, kelle ajal Tartu ülikooli
1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737
1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737
1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737
Samasugune haridussüsteem tuli ka provintsidesse. Liivimaa hardusolude korraldamises oli tähtsal kohal kindralkuberner Johann Skytte. Tema ettevõttel loodi 1630. aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli õppetöölt ligilähedane kõrgkoolile. 1631. aastal avati gümnaasium ka Tallinnas. (Gustav Adolfi Gümnaasium) Juba 1631. aastal esitas Skytte kuningale ettepaneku muuta gümnaasium ülikooliks. Järgmisel aastal 15. oktoobril1632. aastal avatigi Tartu Ülikool. Ülikoolis said õppida lisaks aadlikele ja linnakodanikele ka talupojad, ehkki tegelikkuses ei olnud neil siiski võimalust seal õppida. Ülikoolis oli 4 teaduskonda. (-filosoofiateaduskond, arsti, usu ja õigus.) Keskmine õppeaeg oli 9 aastat. Õppekeelena oli kasutusel ladina keel. Ülikoolis õppisid umbes 14-17 aastased. Õppetöö vormiks olid dispuudid, esinemis- ja vaidlusoskuse
1421. a korraldati aga Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi ehk maapäevi. Vana- Liivimaa välissuhetes oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Saksa ordul oli palju valduseid, kuid 14. saj lõpul nende positsioon halvenes, sest kuninganna koondas Läänest Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooniks. Lõuna poolt võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo Uniooniks PILET 9 1.) Vaimuelu uusajal Hakati mõeldama uute ülikoolide rajamisele ja seega avatigi ülikool ka Tartus. See andis palju uusi õppimisvõimalusi. Tartus kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimad õppe- ja teaduskeskusi Tartu Ülikool. Siin tegutsesid paljud teadusmaailmas tunnustuse leidnud teadlased, nt. Willhelm Struve, Moritz Hermann, Karl Ernst von Baer. Haridusolud muutusid 19. saj algul toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonna ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinndes ning ülikool
1943 novembris-detsembris kohtusid ka kolme liitlasriigi väejuhid (USA Roosevelt, Suurbritannia Churchill, NSVL Stalin). Nende kokkusaamine toimus Teheranis Teherani konverents. Konverentsil arutati teise rinde küsimust Inglismaa soovis teist rinnet avada Balkanil (kuna väed olid Itaalias, oleks kergem olnud), NSVL ei tahtnud sõjategevust Balkanile vaid soovis, et teine rinne avataks Prantsusmaal. Kuna Inglismaal ja USAl oli NSVLi toetust vaja, siis teine rinne avatigi Prantsusmaal. Samuti arutati maailma sõjajärgset korraldust lepiti kokku, et NSVLi piirid taastatakse sellisena nagu nad olid 1941 (alad, mis NSVLiga liideti, jäid talle) paika pandi ka Poola põhimõttelised piirid. Kolmas oluline küsimus, mida arutati NSVL oli kohustatud Jaapanile sõja kuulutama, sest Saksamaa oli hävitatud (USA vajas NSVLi abi Jaapani purustamiseks). 1944. aastal idarindel jätkus NSVLi pealetung (NSVL jõudis praktiliselt Saksamaa piirideni).
aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused. Lugemise ja kirjutamise oskus omandati alamsaksa keeles ja palju aega kulutati rehkendamise, kirikulaulu ning ladina keele õppimiseks. Kirjaoskuse järele oli nii suur nõudlus, et 1437. aastal asutati ka Niguliste koguduse juurde kirikukool. Ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajatega, nende nn. kirjutuskoolid aitasid kaasa lugemisoskuse levimisele kõigis Eesti linnades.
mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev vana Püssirohukelder, mida läbi mitmete aastate oli vahelduva eduga renoveeritud. Tallinnas ainukesena säilinud unikaalne ehitis valmis 1748.aastal ning on väikese kurioosumina olnud ka aastatel 1867 - 1870 kasutuses ka sünagoogina. Olemuslikult sobisid meremiinid ja vana püssirohukeldri paekivist võlvid väga hästi kokku ning 9. septembril 2002. aastal avatigi Miinimuuseum Meremuuseumi merepäevade ürituste raames. Tänaseks on sellest kujunenud ainuke ja suurima koguga sarnane muuseum Baltimaades. Eksponeeritav algab galvaanilisest löökmiinist (konstrueeritud 1876.a. Berliinis insener Hertzi pool), kindlusemiinidest (aastatest 1904 - 1906) kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide
osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev vana Püssirohukelder, mida läbi mitmete aastate oli vahelduva eduga renoveeritud. Tallinnas ainukesena säilinud unikaalne ehitis valmis 1748.aastal ning on väikese kurioosumina olnud ka Eesti Meremuuseum aastatel 1867 - 1870 kasutuses ka sünagoogina. Olemuslikult sobisid meremiinid ja vana püssirohukeldri paekivist võlvid väga hästi kokku ning 9. septembril 2002. aastal avatigi Miinimuuseum Meremuuseumi merepäevade ürituste raames. Tänaseks on sellest kujunenud ainuke ja suurima koguga sarnane muuseum Baltimaades. Eksponeeritav algab galvaanilisest löökmiinist (konstrueeritud 1876.a. Berliinis insener Hertzi pool), kindlusemiinidest (aastatest 1904 - 1906) kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide
"Aga kuhu ma saaksin need panna?" küsisin selle mehe käest. "Andke, ma panen need tööruumi!" ütles mees käsi välja sirutades. Ulatasin uisud talle. "Kas teil juba tantsupartner on?" küsis mees, kui oli tagasi tulnud. "Ei ole!" hõiskasin rõõmsalt. "Kas te siis tahaksite, et ma teiega tantsiksin? Muide, minu nimi on Andres. Andres Mitser!" ütles Andres lahkelt. "Jah! Meeleldi! Ja minu nimi on Jasmiin Saarest," ütlesin talle rõõmsalt. "Näe, avatigi!" ütles ta lõbusalt. Me tantsisime ja ta tegi mulle jää ja banaani kokteili välja. Ma vaatasin oma pileti tagapoolt ja ennäe! Seal oli kirjas, et te olete võitnud vabapääsme järgmisele Veenuse peole ja te osalete auhindade loomisel! Selleks tuleb teil saata sellel numbril sõnum, mis on pileti allserval. "Juhuu!" hõiskasin rõõmsalt. "Mis on!" küsis Andres minult kulmu kortsutades. "Ma võitsin!" kriiskasin talle. Haarasin tal kaelast ja Andres tõstis mu üles
annaabi.ee 
