Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha Avaookean – üle 100 meremiili, kalapüükrahvusvaheliste 2)aeglase kasvuga 3)laostatud põllumajanduse tõttu kokkulepete alusel. 4)segametsa juurdekasv 2-3m3/ha Kalavarude vähenemise põhjused – 1)Ülepüük(sood. 5)Vähem hävinenud ja laastatud 6)väiksem väärtuslikus – Tehnoloogia areng) 2)Maailmavete reostumine 3) normidest ei tarbepuit peata kinni Parasvöötme okasmetsad:
Geograafia Kalandus. Kala rikkamad piirkonnad : 1) külmad hoovused 2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid)
(3) a) Pikaajaline ülepüük b) Veede reostus c) Rahvusvahelised püügipiirangud (a ja b tõttu) 13) Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Teistel riikidel lastakse oma vetes püüda kala, sellega tegelevad riigid, kellel a) on suured kalavarud – Norra, Island, Kanada b) puudub laevastik – Vaesed aafrika riigid, nt. Angoola ja Namiibia 14) Mõisted: territoriaalveed, majandusveed, avaookean. a) Territoriaalveed – võõrastele sisenemine keelatud, 3-12 meremiili b) Majandusveed – igasugune majandustegevus toimub ainult rannikuriigi loal, kuni 200 meremiili c) Avaookean – rahvusvahelised reeglid
54% Vaikne ookean 27 % Atlandi ookean 10% siseveekogud 9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad * Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi- põhiline enda tarbeks /hobiks · Rannapüük- kalurid elavad rannuki äärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-Kagu-aasias, Norras. Turustatakse lähipiirkonnas. Eestis Peipsi ääres ja saartel. Kasutatalse siseturul
halveneb. Lageraie suurel alal pinnase ära kanne, tuule ja sademete vee mõjul segaviljelusviljad, tuule kaitseridade istutam. Lageraie sademeterohkel alal üleujutused, pinnase ära kanne vee mõjul. Tõkete ehitamine, taimede istutamine Lageraie nõlvadel pinnase ärauhtumine tuule ja vooluvete poolt harimine risti nõlvadega. Põllumaade vähend 1.Territoriaalveed (3-12 meremiili) 2. Majandusveed 3. Avaookean. Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised Iseloomustus metsatüüp kasvab puuliigid Ekv. L-Ameerika, Kesk- Plamid, Väärispuidu üleraie, Vihmamets Aafrika, Kongo, punanepuu puud- ed Brasiilia, Soome hapnikutootjad. Lähisekv. Columbia, Etioopia Palmid, Puud kütteks,
metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
Väetiste valmistamine Külmhooned Toiduained Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam TEENUSED Toiduainetööstuse sisseseade Kalandus · Suurimad kalapüügiriigid: Territoriaalveed - kuni 12 meremiili Hiina Majandusvöönd - 200 meremiili Avaookean Peruu Jaapan India Avamerepüük Rannikupüük USA suurim osa maailma arengumaades kalatoodangust Indoneesia Tsiili Venemaa Kalakasvatus Ookeanipüük kaasaege võimalus Tai suured, rikkad
( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine,kala- tööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine, kalanduspiirkondade toetamine Avaookeani kalapüük Kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük püütakse 1/10 maailma kalast (8,8 mln t 2001a) Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega enamus arengumaadest (Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia) Pindala piiratud kalavarud kahanenud, saastatuse oht Kalakasvatus ( hakkas arenema 1980 a-l )
Maailma kalandus. 1) Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres.
vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude. a Lähisekvatoriaa Tiikpuu, Boliivia, III Metsandus Territoriaalv Majandusveed Avaookean lne akaatsia Brasiilia Mets – taastuv maavara, kuid väga aeglaselt eed Lähistroopiline Korgitamm, Kreeka, Metsamaade suurus ≠ metsamaade % 3- 12 kuni 200 miili Avaookean küpress Itaalia, Milles seisneb metsade tähtsus? meremiili territ
.. KASUTAMINE mullaorganismide elukeskkond halveneb... KALANDUS: Õp. lk. 98 (kaart) / lk. 100 (Hiina, Peruu, Jaapan) I Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? V: Krevetid, vetikad, vaalad, hülged, vähid. II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud? V: Kalavarud on vähenenud. III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? TERRITORIAALVEED MAJANDUSVEED AVAOOKEAN Laevasõit ja tegevus Kalavarade püük on Laevasõit vaba. Kalapüük lubatud ainult rannikuriigi lubatud rannikuriigi loal, rahvusvaheliste loal. kuid laevasõit vaba. kokkulepete alusel. IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? V: Valgem, rohkem toitaineid, vesi hapnikurikkam. V Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad?
Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Molluskeid, limuseid, vähilisi. Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud? Limiidid, kuna kala ei taastu nii kiiresti. Merevee saastumine, haigused. Territoriaalvesi- 5-12 meremiilirannikust, nendes vetesse tohivad laevad liikuda ainult rannikuriikide loal. Majandusveed- kuni 200 meremiili, laevasõit vaba , kala ja maavarade kaevandamine toimub rannikuriigi loal. Avaookean e. neutraalveed- võivad liikuda kõik laevad, kalapüük ja maavarade kaevandamine rahvusvaheliste kokkulepingute alusel. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Parajalt soe vesi, vesi hapniku rikkam, rohkem valgust, jõed toovad endaga kaasa magedat vett ja toitaineid. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ise ei suuda temale eraldatud püügimahu ulatuses kalavarusid püüda, siis müüb ta selle teisele riigile
· Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. 3 · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus. Väga levinud Aasia riikides. Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid
kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum
mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. Avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. Kalarikkamad veed: 1
Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük . Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. 14 · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus . Väga levinud Aasia riikides. · Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala
Rannikupüük on ülekaalus Ida ja KaguAasias, kuid ka teiste regioonide arengumaades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20. sajandist hakkas levima ookeanipüük. Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub 370 km kaugusele rannikust. Kalastamise õigust võib ka müüa või rentida. Avaookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks ja teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubatava väljapüügi kogused kvoodid. Kiiresti on arenema hakanud kalakasvatus. Kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänud tarbitakse riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, kus püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest. Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid Norra ja Taani; importijate seas Jaapan ja USA ning EL.
Kõige kalarikkamad maailmamere osad on ookeani äärealad, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani kirde- ja loodeosad. Hoovuste tõttu tuleb sinna sooja toitainerikast vett ja hapnikurikast külma vett. Mere territoorium on jagatud rannikuriikide vahel järgmiselt: Territoriaalveed, 3-12 meremiili. Igasugune majandustegevus on rannikuriigi loal. Majandusveed e majandusvöönd. Kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal. Avaookean ei kuulu kellelegi, laevasõit on vaba ja kalapüük toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Suurimad kalapüüdjad lk. 100. Millised riigid on suured kalapüüdjad ja samas ka suured kalatoodete eksportijad? Norra, Hiina, Taani, Kanada, Indoneesia. VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID KALANDUS Rannikupüük. Minnakse hommikul merele, õhtul tagasi, kala müüakse kohapeal maha. Püütakse vähesel mahul. Kagu- ja Ida-Aasias oluline.
tehnikaga suured kalapüügi laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Ookeanipüüki saavad endale lubada vaid suured ja/või rikkad riigid - USA, Jaapan, Venemaa jt. rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub 370km kaugusele rannikust. Kui ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, võib püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. Avaookeani kalapüügi reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean jaotatud püügipiirkondadeks, teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubataba väljapüügi kogused - kvoodid. Väljapüük sisevetest moodustub 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh ja Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. Et väljapüüki mitte suurendada on hakatud looma kalakasvandusi. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud sealsete talupidamiste koostisosaks ning maaelanikele oluliseks lisatoidu või sissetuleku allikaks. Kauplemine kalatoodetega -
tehnikahooldus, kutseõpe jne) Kalavarud on taastuvad saadused, mille hulka kuuluvad kõik veest saadavad elusorganismid. Kalavarusid toodetakse järgmistest veealadest: 1. Siseveekogud--sageli on selles piirkonnas toimunud ülepüük või saastatus ja varud on väikesed. 2. Rannikumeri--Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku. Tähtsamad kalastuspiirkonnad maailmas Kõige suuremad on Vaikse Ookeani kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki rannikut võiumas külm hoovus). Atlandi Ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode- ja kirdenurgas. Tänu mississippi hoovusele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA-poolne rannik. Atlandi Ookeani lõuna osas, Aafrika rannikul on külm hoovus, seega on ka seal head kalavarud.
Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum
Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatisatööstuses. Kalajahu ja õli kasutatakse loomasöödaks. Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses ja väetiste valmistamisel. Kalapüügi piirkonnad • TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili, igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal. • MAJANDUSVÖÖND kuni 200 meremiili, kalapüük toimub rannikuriikide loal, laevaliiklus vaba. • AVAOOKEAN üle 200 meremiili, kalapüük toimub rahvusvaheliste lepete alusel. • 90 % maailmamere kalast püütakse majandusvööndites. Kõige suuremad on Vaikse ookeani kalavarud. Selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirde osas, Isalndi saare ümbruses. Ranniku ehk šelfialad, kuhu suubuvad jõed, vesi on toitainerikas. Kalapüügivormid RANNIKUPÜÜK
(ülepüük [kalavarud ei jõua taastuda]; veereostus) 65. Mis on SUMPAD? (piiratud alad, kus kasvatatakse kalamaime.) 66. Kuidas jaguneb rannikuriikide mereterritoorium? (13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on MAJANDUSVEED [laevaga võib sõita vabalt, kalapüük ja maavarad rannikuriigi loal]; 200+ meremiili ja sealt edasi on AVAOOKEAN [kuulub kõigile - kalapüük jne kokkulepete alusel].) 67. Selgita KALANDUSE VORME! (RANNIKUPÜÜK - väikesed salgud, 1kordne toodang [nt õhtul võrk sisse ja hommikul välja jne], Aasia riikides levinud, kala üritatakse kohe realiseerida; AVAMEREPÜÜK - majandusvete kaugemad osad, suuremad kalalaevad, kus toimub ka esimene töötlemine [külutamine, puhastamine]; OOKEANIPÜÜK - kallis [-> vähesed riigid tegelevad sellega]; veel ka KALAKASVATUS.) 68
Kalatoodete eksportijad: Norra, Hiina, Taani, Kanada Tähtsamad kalandusevormid: 1) avamerepüük (suurem osa maailma kalatoodangust) 2) rannikupüük (eriti Ida- ja Kagu-Aasias) 3) ookeanipüük (rikkamad riigid: Jaapan, USA, Venemaa) 4) kalakasvatus (akvakultuurid) territoriaalveed 3-12 meremiili. Keegi ei tohi viibida ilma rannikuriigi loata. majandusvöönd(-veed) - -200meremiili. Laevasõit on vaba, kalapüük ja maavarade kaevandamine ainult rannikuriigi loal. Avaookean laevasõit vaba, kalapüük rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Kalapüügi õiguste müümine: kui ise ei taha/ei suuda antud mahust püüda, võib õiguse müüa teistele. Kuidas saab inimtegevus mõjutada mereelustikku? naftatransport (reostus) majandustegevus (reoveed) võõrliikide sissetoomine 3. METSANDUS metsamajandus tegeleb kasvatamise, hooldamise ja istutamisega metsatööstus metsaraie ja puidutöötlemine
· Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid
tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann, järv, avaookean 49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi komponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad
· Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid
• Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid
21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? keemiliste ühendite kaudu 22. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega?juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada.Võimalikust patogeenist signaal 24. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistikuga 25. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookeani 26. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid. Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann 27. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest. India, Aasia- väiksem- ei ole võimalik kohaliku elanikkonna toitmiseks USA, Venemaa- suurem 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat?Keskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste,geoloogilisteja keemiliste seoste süsteem-kogu planeeti hõlmav(geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem 29
Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. Toimub nii maa peal kui maa all. 22. Millised taimeorganid suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Nt info võimalikust patogeenist 24. Kuidas toimub taimede maa-alune suhtlemine omavahel? Nt mükoriisa või kokku kasvanud juurte kaudu. 25. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookeani 26. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann. 27. Nimeta piirkondi, kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest. India, Aasia, - ei ole piisav kohaliku elanikukonna toitmiseks. Suurem - USA, Venemaa. 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat? Elukeskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste, geoloogiliste ja keemiliste seoste süsteem - kogu planeeti hõlmav (geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem. (Vaadatakse maailma kui ühtset tervikut.) 29
koidikul. Primitiivses ühiskonnas pidi iga indiviid selleks, et elllu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast. Kreeka filosoofid veel sõna ,,ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Ökosüsteemi liigitamine: 1.maapealsed bioomid (nt: tundra. rohtlad, kõrbed, savann...) 2.Magevee-ökosüsteemid (seisvate vete ökosüsteemid, vooluvete ökosüsteemid ja sood). 3.Mare-ökosüsteemid (avaookean, rannikuveed, kalarikkad tsoonid,lahed...) Ökoloogia jaotamine: 1. Üksikute indiviididega või organismidega-autoökoloogia 2. Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid)-demökoloogia 3. Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone)-sünökoloogia Ökoloogia peamised ülesanded: 1.elu seaduspärasusteuurimine ja tundmaõppimine 2.antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele 3
3. Kala töötlemine 4. Teenindavad harud, mis võimaldavad kalamajandusel toimida (müük, tehnikahooldus, kutseõpe jne) Kalavarusid toodetakse järgmistest veealadest: 1. Siseveekogud--sageli on selles piirkonnas toimunud ülepüük või saastatus ja varud on väikesed. 2. Rannikumeri--Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku Kalanduse vormid ja nende levik. Rannikupüük kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias Ookeanipüük hakkas levima 20.sajandil, suured laevad lähevad võimsa varustusega
märgistatud leutsiiniga (mõõdetakse biomassi juurdekasvu). Bakterite juurdekasvu pidurdab: nende ära söömine, ressurssid, suremus. Neist toituvad nanoflagellaadid (?). Fütoplanktoni ja zooplanktoni paljunemise kiirus on erinev. Zooplankton 10 korda aeglasemalt. Lotka-Volterra ossilatsiooni/piirtsükli valem kirjeldab ainuraksete bakterite ärasöömist. Ainuraksed eelistavad enamasti suuremaid baktereid. Avaookean orgaanika seisukohalt Üsna lahja, orgaanilist ainet vähe. Sellepärast, et toitu lihtsalt ei jätku ning samas bakterid surevad viiruste kätte. Kemoautotroofid elavad ookeani põhjas (neid peetakse vanimateks mere vormideks). Kemoautotroofid moodustavad arhede grupi. Erinevad teistest kardinaalselt. On suhteliselt väikeserakulised. Kolmas rühm on eukarüoodid. Nitrifitseerivad bakterid on bakterite all eraldavad põhilise osa lämmastiku ringlusest.
tasemele jäävad taime hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega tuleks brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. See on primaarproduktsioon e netoproduktsioon. Primaarproduktsioon sõltub: sademete hulgast, temperatuurist ja päikesekiirguse hulgast. 78. Primaarproduktsioon veekogus? Veekogu kannab 35% Maa primaarproduktsioonist. Veekogude produktsiooni piirangüks ei ole veepuudus. Peamiseks veeökosüsteemide madala keskmise produktsiooni pärast on avaookean. Kui enamusi maismaakooslusi iseloomustav värv on roheline, siis veekogusid, eriti avaookeani iseloomustab sinine. See on tingitud ühest küljest vee omadusega hajutada ja peegeldada paremini sinist valgust kui teisi lainepikkusi. Teisest küljest on süüdi klorofülli sisaldavate organismide vahesus. 79. Apvelling? Apvellingu alad on mandrilavade servades, kust hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. Ala, kus mere süvakihtidest pärinev külm vesi tõuseb. 80
Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Endla Reintam, 2008/2009 13 1) abiootiliste faktorite erinevus Optimum organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis. a) kliima (ilmastu) mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas
annaabi.ee 
