Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991
liberaliseerimine (ettevõtete demokraatiat ja inimõiguste Taastati Eesti iseseisvus-1991.aasta suurem iseseisvus, erasektori austamist 20.aug arendamine) A.Solženitsõn- Augustiputš J.Andropov- K.Tšernenko- Glasnost- M.Gorbatšov-1985. Aastal avalikustamispoliitika ja uus NKLP peasekretär, sõnavabaduse avardumine 1988. aastal valiti Sametrevolutsioon Nõukogude ülemnõukogu Sametlahutus Presidiidiumi esimeheks; ERSP- Eesti Rahvusliku pani liikvele sündmused, Sõltumatuse partei mis viisid maailma esimese RR- Rahvarinne sotsialistliku riigi Eestimaa laul- 1988. a. lagunemiseni
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21
vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum
● Balti ketti korraldasid Baltimaade rahvuslikud liikumised: Rahvarinne Eestis, Tautas fronte Lätis ja Sajūdis Leedus. ● Uudisteagentuuri Reuters andmetel kogunes 700 000 inimest Eestis, 500 000 Lätis ja 1 000 000 Leedus. Tingimused ● Alates NSVL-i osaks saamisest 1940. aastal pidid Baltimaade elanikud elama kommunistliku partei diktatuuri tingimustes – mõtte- ja sõnavabadus ei olnud tagatud. ● 1986. aastal võttis Nõukogu Liidu kommunistlik partei vastu nn avalikustamispoliitika keskkonnakaitseküsimustes ja seoses stalinismi kuritegudega. ● Balti kett on suurim ja olulisim sündmus Baltimaade iseseisvuse taastamise püüdluste hulgas. Tagajärjed ● Ürituse suurim saavutus oli NSVL-i järeleandmine Baltimaade elanike ühise protesti mõjul ja mineviku kuritegude tunnistamine. ● NSVL tunnistas Molotov-Ribbentropi pakti olemasolu ja kuulutas selle kehtetuks. ● Balti kett tõi kolme riigi ühise võitluse suure rahvusvahelise tähelepanu keskmesse.
reziimile, tekkis nõukogude ühiskonnas 1960, seoses tegurluse pealetungiga stagnatsiooniajal perestroika-ehk liberaliseerimine,Gorbatsovi poolt 1987 läbi viidud majanudreformide programm,omane senisest suurem vabadus, eraettevõttluse teatav tekkimine ja kaasamine, trükiväljaannete ilmumine, tsensuuris muudeti ainult järelvalve ja surve avaldaminse vorme glasnost 1985 NL Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika,- avalikustamine,infovabadus,ajaloo ümberkirjutamine,lõpetati raadiojaamade tegevus, hakati kasutama parteilist järlevalvet, avalikustamine ei tähendanud kohe täit sõnavabadust (vaikiti maha Tsernobõl) doktriin-juhtmõte,õpetus,filosoofiline mõte.
· Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus · Majanduslik kaos · Kaupade defitsiit 3. Milline roll oli NSV Liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel ? · Mihhail Gorbatsov Kuigi ta tui võimule keerulisel ajal, aitas ta NSV probleemidele lahendust leida perestroikaga. · Boriss Jeltsin Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks. · Aleksandr Jakovlev Avalikustamispoliitika üks eestvedaja, kes püüdis läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda. 4. Seleta mõisted : · Liiduleping uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. · Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. · Gorbatsovi koduarest President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist.
b) siseriiklik põhjus 13. Millised olid endiste sotsialistlike riikide tähtsaimad ühised probleemid pärast kommunistliku reziimide kokkuvarisemist a) majanduses inflatsioon, elatustaseme langus, tuli rajada uut turumanajdusele tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnuts- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine Privatiseerimine - Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsete liidrite kõrvaldamine rahvaliikumiste survega Solidaarsus ametiühingukoondis, mis oli Poola 1980. Aastal valisteva reziimis vastaseks desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine
Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud. 8. glasnost- oli Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. 9. Rahvasaadikute Kongress- Nõukogude Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ, mis funktsioneeris 25. maist 1989 kuni 5. septembrini 1991, kui NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatsovi ettepanekul võttis vastu otsuse enda laialisaatmiseks. 10. Laulev revolutsioon- hõlmab aastail 19871991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine ja avalikustamine, Eestis Isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. 11
Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud. 8. glasnost- oli Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. 9. Rahvasaadikute Kongress- Nõukogude Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ, mis funktsioneeris 25. maist 1989 kuni 5. septembrini 1991, kui NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatsovi ettepanekul võttis vastu otsuse enda laialisaatmiseks. 10. Laulev revolutsioon- hõlmab aastail 19871991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine ja avalikustamine, Eestis Isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. 11
inimesi metanoolimürgitusse, metanooli müüdi salaviina pähe Jaanuaritorm2005, torm, mis tekitas Eestis olulisi kahjustusi Aprillirahutused2007, Eestis toimunud rahutused, mille põhjustas venelaste rahulolematus Tõnismäel olevate säilmete ja monumendi teisaldamine kaitseväe kalmistule. Perestroika1985 Gorbatšovi võimuletulekuga alanud period NLs, majanduselu elavdamine, suurem vabadus Glasnost1985 Gorbatšovi poolt ellu viidud avalikustamispoliitika, salastuse vähendamine, püüti maha vaikida Tšernobõli katastroof Kõrbetormoperatsioon, mis käivitati USA ja tema liitlaste poolt Kuveidi vabastamiseks Lahesõjas MRPAEGMolotovRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp RahvarinnePoliitiline liikumine Eestis, mis loodi perestroika toetamiseks ERSPEesti Rahvuslik Sõltumatuse partei, loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks
1991 20. august Ülemnõukogu võttis vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". 1991 6. september NSVL'i Riiginõukogu tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust. 1991 september Balti riigid võeti vastu ÜRO'sse. Isikud: Boriss Jeltsin Vene Föderatsiooni, NSVL'i suurima liiduvabariigi juht, alates 1991. Vene Föderatsiooni president. (SRÜ loomine). Mihhail Gorbatsov NLKP peasekretär märts 1985- 25. detsember 1991 (perestroikapoliitika). Aleksandr Jakovlev Diplomaat, avalikustamispoliitika üks eestvedajaid (1986 glasnost). Gennadi Janajev RESK'i esimees, NSVL'i asepresident. (augustiputs 18. august 1991) Lech Walesa Solidaarsuse juht Poolas, sai Poola presidendiks 1990. aastal. (läbirääkimised Moskvaga, mille tulemusel peaministriks sai mittekommunist). Vaclav Havel Inimõiguste eest võitleja, sai Tsehhoslovakkia presidendiks 1989 lõpul. Tsehhoslovakkia lagunemisel sai Tsehhi presidendiks 1992. lõpul (sametrevolutsioon).
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939
liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompartei kontrolli mõningast kärpimist. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahendid. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti Glavlit (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost'
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid
Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. 2. Mõisted: perestroika, glasnost (lk 100) perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast. glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel. 3. Mis muutus Gorbatsovi ajal NSV Liidu välis- ja sisepoliitikas? (lk 100-101) Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide
Ajaloo kontrolltöö Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos.
Kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemine, Lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingi Organisatsioon ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 4.Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinist tulenes NSV Liidu nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta. - Lk 143 1.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid NSV Liitu 1990. aastate algul. - 2.Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Tooge näiteid. Glasnost, sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika, perestroika ja tsensuuri lõdvendamine Heaoluühiskond + Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu manipuleerisid. märgatav kasv. Massikultuur (püüti olla „nii nagu naaber“, Rohkem võimalusi, aega meelelahutuse ehk siis „tal on pesumasin, ma ostan ka“). jaoks, televisiooni levik
arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega. 14. Miks ei suutnud kommunistlik partei oma juhtpositsioone riigis hoida? 15. Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Too näiteid. glasnost see sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika ja perestroika tsensuuri lõdvendamine 16. Kuivõrd tõene on väide, et just Balti riigid lagundasid NSV Liidu? Põhjenda oma arvamust. Baltiriikidest alguse saanud vabadusliikumiseideed liikusid üle kogu liidu. 17. Millised ühiskonnakihid kaotasid NSV Liidu lagunemise tõttu kõige enam? Kes võitsid? Põhjenda. lihttöölised kaotasid, kuna nsv liidu ajal oli kõigile töökoht ja kõik olid nö vajalikud aga kui nsv liit lagunes kadusid ka töökahad osi asju polnud enam vaja jne
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga.
demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL, tema sltlasriigid ja kom.liitlased 1945-1991 ideoloogia - poliitikat, majandust ja hiskonda puudutav ssteemne ideedekogum. ideoloogiline - ideoloogiat vljendav
· Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ* NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, sotsialistliku suunitlusega ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja* Fosforiidikampaania - 1987.a toimunud NSVL kampaania hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse* Laulev revolutsioon 1988 a kevad-suvel Eestis toimunud sündmused, mille
istung. 30. märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. 1991. märtsis korraldati referendum, millega selgus, et 1/3 eestlastest oli iseseisvuse taastamise poolt. Hakati välja töötama Isemajandava Eesti programmi. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". MÕISTED: perestroika- NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine alates 1985. aastast. Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel . MRP-AEG- (Moltovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamine Eesti Grupp), loodi 1987. a ja eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed . ERSP- (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) loodi 1988. a esimese poliitilise erakonnana ja pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamist . EMS- (Eesti Muinsuskaitse Selts), loodi 1987
11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3.okt 1990 - Saksamaa taasühinemine 14. märts 1991 - referendum Eesti iseseisvuse taastamiseks 15. 19.-21.aug 1991 - augustiputs 16. 20.aug 1991 - Eesti iseseisvuse taastamine Mõisted Uutmine-perestroika - NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine, ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine Glasnost - avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine Interrinne - nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvumise vastu olev organisatsioon Rahvarinne, Rahvarinne Perestroika Toetuseks - poliitiline liikumine, eesmärgiks Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. Eesti Kongress - rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu
Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt suur-küüditamist. Perestroika-Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) Augustiputs-Riigipöördekatse 19 august 1991 Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardamine Samtrevolutsioon-- vägivallatu võimuvahetus Tsehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel Sametlahutus-1992 Tsehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tsehhi Vabariigiks ja Slovakkia Vabariik. ERSP-esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei RR-Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Eestimaa laul-Lauluväljakul korraldatud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas üleskutse
-ei ole nii suurt ebavõrdsust tulemustes nagu oli siis- üle poole miljoni poolt ja vähem kui 1200 vastu.. 6)võrdle Eesti NSV Ülemnõukogu praeguse Riigikoguga. Millised on erinevused?- Eesti NSV Ülemnõukogus 285 saadikut, Riigikogus 101. 14.Mis olid perestroika ja glasnost? Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine) Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 15.Milliseid muudatusi toimus perestroika ajal NSVL ühiskonnaelus,sisepoliitikas,välispoliitikas,majanduses? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu Vähendati salastatust,sõnavabadus avardus,toimus avalikustamine e glasnost. Sisepoliitika Reformiti poliitilist süsteemi,kehtestati presidentaalne valitsemine(Gorbatsov) Välispoliitika Muutus paindlikumaks.Muutused rahvusvahelistes suhetes:vastasseis lääneriikidega kadus,lõpetati
Toimus impeeriumi areng ning see oli viinud riigi sise-ja välispoliitilisse ummikusse. M. Gorbatsov pidi aitama riigi kriisist välja ja säilitama sotsialistliku ühiskonnakorra. Ta uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda. 1986. aastast tekkis uus märksõna glasnost, see tähendab, et avalikustamispoliitika ja sõnavabadus avardub. Ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude Liidus elavatele inimestele hakati rääkima riigis toimuvatest õnnetustes, sündmustest ja kuritegevusest. Eriarvamuste tõttu muutus ühiskond sallivamaks ning avalikustamisega kaasnes poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSV Liidu juhtkonna uuenemisega kaasnes suhete parandamine lääneriikidega. Moskvas
Perestroika- Mihhail Gorbatsovi poolt 1987 välja president 1989 kuulutatud majandusreformide programm NSVLiidus. N.Ceausescu- Diktaator Rumeenias, püüdis Taastati Eesti Augustiputš-Riigipöördekatse Moskvas 19-21 aug 1991 lämmatada vabaduspüüdlused Poolas iseseisvus- 20 august Glasnost-oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud S.Milosevič- Jugoslaavia ja Serbia poliitik. 1991 avalikustamispoliitika NSV Liidus Serbia president. Sametrevolutsioon - vägivallatu võimuvahetus N.Karotamm- EKP juht oli kuulekas venelane Tšehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel, J.Käbin- Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Sametlahutus- 1992 Tšehhoslovakkia rahumeelne Kommunistliku Partei juht ja Eesti NSV jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tš ehhi Vabariigiks Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
kokkuvarisemine Majandus- Majandusliku arengu kiirendamine, Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, Majanduslik kaos, Kaupade defitsiit Milline roll oli NSV liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel? Mihhail Gorbatšov – Kuigi ta tui võimule keerulisel ajal, aitas ta NSV probleemidele lahendust leida perestroikaga. Boriss Jeltsin – Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks. Aleksandr Jakovlev – Avalikustamispoliitika üks eestvedaja, kes püüdis läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda. Selgita mõisted Liiduleping – uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee – Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. Gorbatšovi koduarest – President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist. Augustiputš – Venemaa demokraatlike jõudude pöördekatse vastu väljaastumine,
kasvanud. Rahva enda algatatud miiting toimus 1. Korda 2.maailmasõja totalitaarse võimu all okupatsiooni tingimustes ja sellest võttis osa 2000-5000 inimest. Eesti pagulased organiseerisid 32. USA senaatori kirja NLKP peasekretärile Mihhail Gorbatšovile palvega mitte takistada Balti riikide MRP-le pühendatud miitinguid. See hoidis ära miitingu relvastatud laialiajamise. Hirvepargis toimunu oli Gorbatšovi avalikustamispoliitika. Hirvepargiga sarnased miitingud olid ka Lätis ja Leedus ning tõid läbimurde Balti rahvaste teema avalikustamisel maailmale. Toimus Tiit Madissoni kõne, sõnavõtud, ühislaulud ja luuletuse esitamine. Hiljem koondusid Hirvepargi miitingu korraldajad ja nende aktiivsed toetajad Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiks. Hirvepargis olid kohal ETV, E-Raadio, „Aja Pluss“, „ Moskow News“ ( nt. lauldi: „Meil merevoos on vabad“) Meeleavaldus lõppes „Kui Kungla
Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti
Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur
Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur
Plaanimaj. Salajased noorte org. -stagnatsioon Breznevi valitsusperiood, iseloomustab pingelõdvendus, majanduskriis, tihenenud sidemed Lääne riikidega. Plaanimaj. Avalikud kirjad lääneriikidele -gerontokraatia Andropovi ja Tsernenko valitsusperiood, iseloomustab defitsiit -perestroika Gorbatsovi valitsusperiood, iseloomustab vabad valimised, valitsuskorra muutmine, augustiputs, NSVL lagunemine, -glasnost oli Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. Alguses ei tähendanud glasnost veel täielikku sõnavabadust. Näiteks püüti maha vaikida Tsornobõli katastroofi ja sellest põhjustatud radioaktiivse reostuse ulatust. Hakati kajastama negatiivseid nähtuseid, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõelist ulatust. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus:
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga.
sotsialistliku ühiskonna täiustamist ja ümberkorraldamist. Teoks said mitme kandidaadiga valimised, mõnevõrra vähenes riigiaparaadi tsentraliseeritus ja rohkem otsustusõigust anti alumistele tasanditele (sh liiduvabariikidele). Ka majanduses vähendati tsentraliseeritud juhtimist, lubades mh kooperatiivide (väikeettevõtete) ja välisinvestoritega ühisettevõtete asutamist. Glasnost oli Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. See tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmised ranged tsensuurireeglid pehmenesid, näiteks räägiti päevaprobleemidest, poliitiliste otsuste tagamaadest, minevikus tehtud vigadest, jne. Need algatused andsid elanikkonnale (esialgu piiratud) sõnavabaduse ja poliitikas osalemise õiguse, mis muutus lõpuks Nõukogude reziimi poolt kontrollimatuks ning viis NSV Liidu lagunemiseni. d) näited NSV Liidus tehtud reformidest.
otsustamisõigus läheks kohapeale. Need tähendasid ka mõningate turumajanduse joonte sisseviimist. Ettevõtted hakkaksid tootma seda, mille järgi on nõudlust ja kaubahind oleks reaalselt tehtud kulutuste järgi, mitte ettemääratud. Erasektor hakkas tekkima, esialgu väikeste ettevõtete kaupa. Lubati NSVL tegutseda ka väliskapitalil. See tähendas uute ettevõtete, eelkõige ühisettevõtete, rajamist. Maal lubati ka talude taastamist. Glasnost avalikustamispoliitika, lubati kritiseerimist. Esialgu piirduti keskkonna probleemide kriitikaga ja Stalini kuritegude kriitikaga. Kandus majandusest edasi ka poliitilisse ellu, toimus liberaliseerimine. Lubati erinevate liikumiste teke, millel olid ka poliitilised eesmärgid. Hakkasid toimuma ka valimised, reaalsed, mitme kanditaadiga. 1989 Rahvasaadikute Kongress. 2/3 valiti ja 1/3 määrati partei poolt. Olid reaalsed valimised.
annaabi.ee 
