igapäevases tänavapildis. Ka on hulkuvad loomad haiguste, sh ka marutaudi edasilevitajad, kuna hulkuvad loomad on sageli vaktsineerimata. Suurem osa nendest loomadest lõpetavad varjupaikades, kus oodatakse looma omaniku saabumist või otsitakse uut omanikku. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada kauem kui 14 päeva looma kirjelduse avalikustamisest, loom hukatakse. Loomade väärkohlemise alla käib ka loomade peksmine ja piinamine:paljusid loomi pekstakse ja piinatakse tavaliselt lihtsalt lõbu pärast. Kui loom teeb palju lärmi ja inimesel ei ole närvid korras. Võib inimene oma loomale lihtsalt kallale minna. Sageli maksab loom sellise väärkohtlemise eest kätte. Lõpplahendus on sageli selline,et loom pannakse magama ja omanik pääseb puhta nahaga. Lemmikute väärkohtlemise vastu on eestis asutatud Eesti Loomakaitse Selts
TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormide sotsiaalne sisu võimaldab neid liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist. Need normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Õigusnorm, mis kohustab teataval viisil käituma: § 12. Reklaami koopia säilitamise kohustus Reklaami avalikustaja on kohustatud säilitama reklaami koopiat vähemalt 20 päeva reklaami viimasest avalikustamisest arvates ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialase järelevalve teostajale tema esimesel nõudmisel. Õigusnorm, mis lubab teataval viisil käituda: § 13. Kohaliku omavalitsuse pädevus välireklaami nõuete kehtestamisel (1) Valla- või linnavolikogu määrusega võib kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Õigusnorm, mis keelab teatud tegevuse: § 9. Lapse kasutamine reklaamis
lisaks kaasa aidata. Kokku valiti kolm kategooriat, mille põhjal Saarte Häält analüüsida. Esimese kategooriana valiti informatsiooni allikate läbipaistvus. See kategooria võimaldab: uurida allikatele viitamise olemasolu, hinnata informatsiooni allika temaatilist pädevust; selgitada välja, kas autorid avalikustavad oma nime või eelistavad anonüümsust; uurida huvide konflikti avalikustamist ehk arvamuslugude autori(te) avalikustamisest. Selle kategooria tähtsus seisneb just väljaande välja antava sisu ratsionaalsuse ning valitud allikate pädevuse hindamises, samuti kas artiklite või arvamuslugude puhul on autor ära märkinud oma nime. Teisena langes kategooriliseks valikuks tööprotsessi toimetamine ehk toimetuse tööprotsess, mille kaudu on võimalik analüüsida: toimetuse läbipaistvust; informatsiooni kogumist; lugeja osalust. Kategooria osutus valituks, kuna see võimaldab öelda, mitu inimest
(autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus SISU – patent, tööstusdisain, kasulik mudel, ärisaladus, võlaõigus MATERIAALNE KANDJA – asjaõigus, võlaõigus Autoriõigus Arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjandusteoseid Autorsuse presumptsioon: ◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on teose autor ◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal algab teose loomisega kestab 70 aastat alates avalikustamisest (kui varalised õigused kuuluvad autorile, siis lisandub autori eluiga) Teose vaba kasutamine õiguspäraselt avaldatud teost on lubatud füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. avaldatud teosed – kui on salvestatud arvutisüsteemis Arvutiprogramme Õiguspärasel kasutajal on lubatud: ◦ kopeerida, kohandada, töödelda nendel eesmärkidel, milleks
(1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. (2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi. (3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi: (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist; 4) kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele; 5) eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada
Rahvaloendus Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet. Mida loendusel küsitakse ? Ankeet koosneb kolmest osast: 1.eluruumiankeedist- Eluruumi puhul kogutakse infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. Lisaks küsitakse leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta. 2.leibkonnaankeedist, kus küsitakse leibkonnaliikmete ja nendevahelise suguluse kohta; 3
Inimeste vahelisi väliseid vastuolusid (konflikte) saab vaadelda ka nende ilmnemise viisi järgi ning jaotada avalikeks, varjatud ja näivkonfliktideks. Avalik konflikt tähendab indiviididevahelise vastuolu "avalikustamist". See tähendab, et vastuolust räägitakse, kirjutatakse, sellega tegeletakse, seda püütakse lahendada. Varjatud konflikt tähendab seda, et kuigi vastuolu indiviidide vahel on olemas, püütakse selle avalikustamisest hoiduda. Selleks võib olla palju põhjusi, millest levinum on kindlasti (sageli ebaõige) uskumus, et kui vastuolust räägitakse, siis lähevad asjad hullemaks. Näivkonflikt on vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada
sündmustest ning rahva üldisest meeleolust, läbipõimituna kahe väga erineva taustaga inimese meenutustega. 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI Teine maailmasõda lõppes eestlaste jaoks kaotusega ning sellele järgnes 50- aastane Nõukogude okupatsiooniperiood, mil kõik Nõukogude vastane oli keelatud. Rahvas oli sõjakoleduste, küüditamise ja muude repressioonidega niivõrd ärahirmutatud, et kardeti mõeldagi keelatud mõtteid, rääkimata nende avalikustamisest. Tasapisi aga hakkasid ajad muutuma kasvas peale uus põlvkond, kelle jaoks küüditamine ja sõda olid pigem vanemate meenutused kui reaalne oht. Nõukogude mõjuvõim järjest vähenes, hakkas selguma, et NSV Liit ei suuda ei majanduslikult ega sõjaliselt külmasõda võita ning järgnes nn ,,sulaperiood". Lõpuks vähenes ka vanemate hirm ja kodudes hakati meenutama ka esimest Eesti Vabariigi aega. Lastele jutustati sellest lugusid, süstides nii neisse väikeste annuste
pärast autori surma, olenemata kuupäevast, millal teos õiguspäraselt avalikustati. Berni konventsiooni artikli 7(1) kohaselt kehtib konventsiooniga tagatud kaitse autori eluajal ja 50 aastat pärast tema surma. Ühise autorsuse korral kehtib autoriõigus teisi autoreid üleelanud autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma, pseudonüümiga avaldatud asi 70 aastat arvestades teose õiguspärasest avalikustamisest, va juhul kui autor teeb ennast tuntuks üldsusele või kui üldsusel ei teki kahtlus tema nime ja teose seostamisega. Siis kohaldatakse üldist tähtaega. Tähtaja kulgemine algab 1 jaanuarist peale eelmise aasta nimetatud sündmusi. 6. Kaubamärgi, kollektiivkaubamärgi, garantiimärgi ja ärinime otstarve (kasutamise eesmärk, võrdlus) Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest
Replay; c) Online-jälgimine; d) Volatiilsuslimiidid. MIS EDASI? a) Tehingute tühistamine, reputatsiooni kaotus; b) Maakleri litsentsi tühistamine; c)Kriminaalvastutus. 18.Info avalikustamine ja insaiderid Avalikustamine Teabe avalikustamise põhimõtted - Avalikustada tuleb kogu teave, mis võib oluliselt mõjutada ettevõtte väärtpaberite hinda. Avalikustamine peab toimuma ilma põhjendamatute viivitusteta. Teave peab olema õige, täpne, täielik ja üheselt mõistetav. Erandid avalikustamisest - kohese avalikustamise reeglid ei rakendu, kui: • on õigustatud huvi (läbirääkimised jmt); • viivitamine ei ole avalikkust eksitav; • konfidentsiaalsus on tagatud (konfidentsiaalsuskohustus). Viivitamine toimub omal vastutuse. Börs võib teha erandi põhjendatud taotluse alusel. Insaider: • isik, kes omab siseteavet või juurdepääsu siseteabele; • isik, kes loetakse siseteavet omavaks: – emitendi juhid, – emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid
tiivale. Vanameelsed jõud panid oma lootused nüüd temale, sest ta rääkis sotsialismi ja NSVL säilitamisest. Tagurlike jõudude eestvedamisel kukutati 1990. aasta sügisel läbi turumajandusele ülemineku reformikava (,,500 päeva programm"). Presidendi lähikonnast lahkusid senised uuendusmeelsed nõuandja, sh. välisminister Sevardnadze. Viimane hoiatas detsembris 1990 Rahvasaadikute Kongressi diktatuuriohu eest. Nii nagu järjekindlast avalikustamisest pidi tulenema demokratiseerumine, nii pidi järjekindel demokratiseerumine viima rahvuste enesemääramiseni. Päevakorda kerkis küsimus, mis saab senisest, Stalini poolt loodud NSV Liidust. 1990. aastal toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed. Nii valitud ülemnõukogud võtsid ridamisi vastu suveräänsusdeklaratsioone. Märtsis 1991 korraldati referendum, kus NSVL elanikkonnalt küsiti, kas ta soovib NSVL säilitamist
1. nõuandefunktsioon: 2. inseneri elukutse kõlbeliste ja professionaalsete põhimõtete teadvustamine nii inseneridele kui inseneriks õppijatele 3. sotsialiseerumise funktsioon: INSENERIKOODEKSID tavaliselt kolm osa: 4. Esimeses osas vaadeldakse isikliku eetika nõudeid 5. Teises käsitletakse tööeetika probleeme 6. Kolmandas räägitakse ühiskondlikust vastutusest, kaastöötajate austamisest, vastutusest keskkonna ja ohutuse eest, saavutuste avalikustamisest, töökeskkonna traditsioonide ja kultuuri austamisest Insenerieetika koodeksite puudused: · taotlused fikseerimata · liialt üldsõnalised · kitsalt ametikesksed · välja on jäänud: · pole fikseeritud mehhanisme, mis käivituvad normide rikkumise puhul (karistuse piirid) · lahti kirjutamata, kuidas toimida huvide konflikti puhul (seaduse ja moraali konflikt; inseneriühenduse ja selle liikme konflikt)
hindamine. asjast huvitatuile vähemalt 2 nädala kestel, millele järgneb I etapp (eelhinnang) Eestis alustati keskkonnamõjude hindamist mingil määral selle avaliku arutelu koosolek. (2) Keskkonnaminister võib vajaduse korral määrusega a) Projekti kirjeldus juba ka endise NSVL ajal. See seisnes küll peamiselt Avalikustamisest teavitatakse üldsust Ametlikud kehtestada keskkonnamõju hindamise aruandele b)kulmulatiivne hinnang keskkonnale avaldatava kahju hindamises. Kahju tekitaja Teadaannetes (üleval internetis), lisaks võib olla esitatavad täpsustatud nõuded. c)algmaterjalide mõjude identifitseerimine
7) Loodusvarade kasutamise otstarbekus. 8) Tegevuse vastavus seadusandlusele. 9) Keskkonnaseire ja auditi vajadus ja ettepanekud nende metoodika kohta. 10) KMH avalikustamine (ajakava lisatakse Programmile). Programmi koostamisel tuleb arvestada konkreetse tegevuse iseloomu ja mõjupiirkonna iseärasusi. 2. KMH Programmi avalikustamine Programm peab olema kättesaadav tutvumiseks kõigile asjast huvitatuile vähemalt 2 nädala kestel, millele järgneb selle avaliku arutelu koosolek. Avalikustamisest teavitatakse üldsust Ametlikud Teadaannetes (üleval internetis), lisaks võib olla vajalik/kasulik teabe edastamine ajalehtedes ja ka kirja teel. Avalikustamise käigus tehtud ettepanekuid ja soovitusi tuleb arvestada ja, vajadusel, Programmi täiendada. KMH Programmi lisad 1) KMH algatamise otsus ja eriloa taotlus 2) KMH ekspertgrupp 3) KMH koostamise ja avalikustamise ajakava 3.KMH Programmi kinnitamine
Avalikustamisele kuuluva teabe näited Auditeerimata vahearuanded, auditeeritud aastaaruanne Juhtorganite, audiitori, nõustaja muutus 7 Muudatused äritegevuses, olulised lepingud, uued turud Omandamised, ühinemised, restruktureerimised Aktsionäride üldkoosolekud ettepanekud, otsused Muudatused kapitalistruktuuris Olulised õigusvaidlused, litsentsid, patendid, kaubamärgid Oodatava kasumi/kahjumi muutus jne. Erandid avalikustamisest Kohese avalikustamise reeglid ei rakendu, kui: · on õigustatud huvi (läbirääkimised jmt) · viivitamine ei ole avalikkust eksitav · konfidentsiaalsus on tagatud (konfidentsiaalsuskohustus) Viivitamine toimub omal vastutusel Börs võib teha erandi põhjendatud taotluse alusel Siseteave Avalikustamata oluline hinnatundlik teave on Siseteave · avalikustamata · puudutab finantsinstrumenti või selle emitenti (kontserni) · hinnatundlik · täpne
peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. 2. Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi. 3. Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. 6) Kõlvatu reklaam - Kõlvatu reklaam on reklaam, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega §3 (4) Reklaam ei tohi: 1. olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2. kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3. kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist; 4
Liigitades vastuolud sisemisteks ja välisteks saab defineerida sisemise ja välise konflikti: väline on indiviididevaheline vastuolu, sisemine on indiviidis endas. Konflikte käsitledes tuleks lähtuda 3 aspektist: mõtlemine e kongnitiivne aspekt, tunnetest e afektiivne aspekt ja käitumisest. VÄLISED KONFLIKTID : 1) Avalik vastuolust räägitakse, kirjutakse, seda püütakse lahendada. 2) Varjatud - vastuolu on olemas, aga püütakse selle avalikustamisest hoiduda. Kui me vastuolust ei räägi, siis vastuolu nagu poleski. 3)Näivkonflikt vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Need võivad üle kasvatada tegelikeks vastuoludeks. Nt indiviid omistab teisele mingeid varjatud motive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Põhjused: 1) väärtuskonflikt ( Tekib, kui 1 pool nõuab teiselt pooleslt, et too oma väärtusi muudaks.
(1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga.(2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.(3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist; 4) kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele; 5) eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada reaalsusele mittevastava ohutustunde
Kursusetöö teema on valitud lähtuvalt sellest, et 2008. aasta sügisel valmis Justiitsministeeriumis uus seaduseelnõu5, millega peale paljude teiste muudatuste tahtsid seadusandjad Eesti karistusõigust täiendada ka uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine. Selle õigusvaldkonnaga lähedamalt seotud juristid ja õigusteoreetikud avaldasid alates seaduseelnõu avalikustamisest vastakaid arvamusartikleid nimetatud instituudi õiguspärasuse ja vajalikkuse kohta. Lugedes erinevaid seisukohti ja omades ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist saadud väheseid praktilisi teadmisi karistusõiguse valdkonnast, sooviski autor analüüsida nimetatud eelnõud, millest tänaseks on saanud seadus ning teha ettepanekuid seadusandjale karistusjärgse kinnipidamise paremaks kohaldamiseks
peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. (2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi. (3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist; 4) kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele;
julgeoleku, riigiorganite usaldusväärsuse jne. Mida suuremat huvigruppi puudutavad ja mida kriitilisemad on isikuandmeid sisaldava meedia tulemid, seda enam peab meediaväljaanne olema valmis argumenteeritult põhjendama ülekaaluka huvi olemasolu. Andmesubjekti huvide ülemäärane kahjustamine Teatud juhtudel on andmesubjekti huvide kahjustamine ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud. RK otsuses 3-2-1-138-02 käsitletud kaasuses on näide isikuandmete avalikustamisest, mis rikkus ülemäära andmesubjekti õigusi. Ajakirjandusväljaandes avaldati kuriteo ohvri eesnimi ja perenime esitäht ning mh avaldati tema , kannatanu ema ja kohtualuse kinnisel istungil antud ütlused. 41 42 Arvestades asjaolu, et kannatanu elas eesti väikelinnas, olid avaldatud andmed piisavad tema identifitseerimiseks ning põhjustasid talle täiendavaid kannatusi
langust! Kriisikommunikatsiooni peamine (väljapaistvaim) osa on suhted meedia ja avalikkusega. Kriis on olukord, kus ettevõtet või organisatsiooni kahjustav info on meedia kaudu avalikkuse ette jõudnud. Sellises olukorras ei ole tähtis, kas tegu on tõese (kuid ettevõttele kahjuliku), pooltõese või väära (laimava) infoga. Mida tuleb suhtekorraldajal teha, kui meediakriis on puhkenud? Igal organisatsioonil on teavet, mille avalikustamisest juhtkond ja omanikud ei ole huvitatud. Kõige keerulisem on juhtkonna ja suhtekorraldaja töö siis, kui avalikkus on saanud ettevõtte mainet kahjustavat infot ning tegemist ei ole laimu, vaid tegeliku olukorraga. Ei ole tähtis, kas see on organisatsiooni sisetüli, juhtimisviga või info klientide kohta (nt andmekogu leke). Kui negatiivne teave on meedias ilmunud, kahjustab see alati ettevõtte mainet. Ka siis, kui juhtkond arvab, et tegemist on siseasjaga
peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. · (2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi. · (3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. · (4) Reklaam ei tohi: (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; · 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; · 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist; · 4) kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele;
annaabi.ee 
