sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks
, Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia., Karl Suur Võimule tulles ei osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta Rooma keisriks(krahvid-provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad). Soosis kloostreid, Kultuurielu elavnes, kultuurikline ühtekuulustamine, ühtne teoloogia, liturgia võidukäik(kristlik ladina kultuur).Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel.
kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a. hakati kaevandama soola vahetuseks ja laienes raua kasutamine. 5. saj e.m.a. tungisid Austriasse keldid, kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast(goodid, hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj. asustas maa lääneosa germaani hõim baiovaarid, idaosa asustasid sloveenid jt. slaavi hõimud. 9. saj. pääsesid Austrias võidule feodaalsuhted. Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele. 12-13 saj. arenesid Austrias jõudsalt käsitöö ja kaubandus. Linnade kasvu soodustas Ausyria paiknemine läänest itta ja põhjast lõunasse viivate kaubateede ristumiskohas. Üleminek raharendile vabastas suure osa talupoegi pärisorjusest. 16.-17. saj
Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3.Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik.
Hiina Kulla omamist seostati traditsiooniliselt õnne ja vedamisega. Kuldne draakon sümboliseerib jõukust ja küllust. Rooma Vanad roomlased töötasid selle ihaldusväärse metalli hankimiseks välja uued ja varasemast keerulisemad kaevandamismoodused. Keskaeg 685–691 ehitatud Kaljukupli mošeel Jeruusalemmas on kuldne kuppel. See on vanim olemasolev islami monument. 742–814 Karl Suur purustab avaarid, võtab üle nende tohutud kullavarud ning see võimaldab tal haarata kontrolli suurema osa LääneEuroopa üle. 1250–1299 Marco Polo kirjutab oma reisidest Kaug Itta, kus kullavarud on tema sõnul peaaegu piiramatud. 1284 Veneetsias võetakse kasutusele kuldtukat, millest saab peagi maailma populaarseim münt. Nõnda jääb see rohkem kui viieks sajandiks. Varajane uusaeg
Vaenlased oli vaja omavahel tülli ajada. Kõige olulisem oli luua vastasrinne kõige ohtlikuma vaenlase vastu. See ,,Jaga ja valitse" põhimõte iseloomustas Inglismaa diplomaatiat sajandite jooksul Justinianus oskas naabritega käituda nagu malenditega. Ta mõtles süsteemselt. Kui bulgaarlased said liiga tugevaks, siis ässitas ta nende vastu hunnid. Hunnide juht Attila sai palka kui impeeriumi väejuht. Kui hunnid muutusid ohtlikuks, siis ässitas ta nende vastu avaarid. Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta jagu frankide abiga. Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim. Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal.
peale sõdade oli vaja korda hoida ka teistes oma valdustes. Sõda Saksimaal lõppes alles 805. aastal, kui sakside alad lõplikult Frangi riigiga liideti. Sõja pöördepunktiks oli aga massilise küüditamise kasutamine, mis pani sakside vastupanule punkti. 778. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele ka mauride vastu, kuid pidi leppima lõppkokkuvõttes ainult Barcelona krahvkonna vallutamisega. 790. aastatel purustas ta ka Pannoonias asunud avaarid. Peaaegu terve oma elu jooksul oli Karl Suur sõjaretkedel ning kaitses oma riigipiire. Kokku korrladas ta umbes 50 sõjakäiku. 772. aastal läks Karl Suur oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajlik liitlane Rooma paavst. Pärast kaheaastast
Alles 1989 hakkasid venelaste seisukohad peale jääma. 10) Millal mainiti slaavlasi esimest korda ning mis piirkonnas?-(lk.108) Vastus:Slaavlasi mainiti esimest korda 6saj p.Kr, mil nad asustasid piirkonna, mis ulatas Karpaatide põhjaservast ja Visla jõe ülemjooksust kuni Musta mereni. 11) Kirjelda slaavlaste levikut.-(lk.109) Vastus: Slaavi keeli kõnelevad rahvad levisid üle kogu Kesk-Euroopa Läänemerest kuni Egeuse mereni. Umbes aastast 560 lõid avaarid Ungari tasandikeel võimsa impeeriumi, mis võttis ette terve rea sõjakäike Bütsantsi territooriumile. Slaavlaste rühmad ületasid isegi Doonau ning tungisid Balkanile ja isegi Peloponnesose poolsaarele, kus nad segunesid kohaliku Rooma rahvaga.Slaavlased olid hõivanud aastail 550-800 Euroopas laialdase piirkonna. 12) Milline Balkanii linnadest elas ainukesena üle slaavlaste rünnaku?-(lk.109) Vastus:Thessaloniki. 13) Kirjelda Rooma-järgsete riikide kultuuri.-(lk.110)
vastamast. Teiste rahvuste esindajatest moodustavad suurima grupi tatarlased 5 310 649 inimesega, moodustades kogu rahvastikust ainult 3,7%. Teised miljonitega esindatud rahvused jäävad juba alla 1,5% priiri. All pool tabelis on ära toodud suuremate rahvusgruppide esindajate arvud. Tabel . Suuremad rahvusgrupid Vene Föderatsioonis Rahvus > 100 000 Rahvus > 500 000 Rahvus > 1 000 000 Jakuudid (Sahhid) 478 085 Avaarid 912 090 Tatarlased 5 310 649 Lesgiinid 473 722 Mordvalased 744 237 Ukrainlased 1 927 988 Burjaadid 461 389 Kasahhid 647 732 Baskiirid 1 584 554 Ingussid 444 833 Aserbaidzaanlased 603 070 Tsuvasid 1 435 872 Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360
ja põhjast. Lõunast ja põhjast tulid meritsi. Lõunast tungisid Euroopasse araablased. Aastaks 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele, see läks nende võimu alla. Viimased araablased ajati sealt minema alles 1492. aastal. Idast tulev rahvas tuli mööda maismaad, sealt tuld ungarlased. Umbes 100 pKr läksid ungarlased liikvele Uuralit kaguosast, siirdusid läände. 9. Saj lõpuks jõudisd välja Doonau madalikule ja jäid sinna paikseks. Seal elasid varem avaarid, Karl Suur olid nad minema ajanud, nüüd asustasid selle ala uuesti ungarlased. Pärast seda umbes poole sajandi jooksul (10. Saj esimene pool) kannatas ülejäänud Euroopa ungarlaste rüüsteretkede all. Ajapikku võtsid ungarlased vastu ristiusu ja see tõi kaasa rüüsteretkede lakkamise. Põhjast ründasid Euroopat viikingid. Põhjus põllumaa vähesus, seda oli raske harida, võimuvõitluses allajäänud olid need, kes retkedele läksid. 800.-1050. oli viikingiaeg
valiteja, kes küüditas vastuhakkavate maakondade inimesi, hukkas avalikult tuhandeid sõjavange, edendas ja kaitses kauneid kunste, hakkas rajama koole, laskis ehitada palju losse ja kirikuid, oma õukonda kutsus ta õpetlasi üle Euroopa. Karl Suure sõjad-vallutused tema ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Ta vallutas langobardide kuningriigi, sõdis saksidega ja ristiusustas nad, vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest
feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik.
GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II SAJANDIL: marokmannid, kvaadid ja tšatid III SAJANDIL: alemannid, karpid, süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid V SAJANDIL: burgundid, sueebid, gepiidid VI SAJANDIL: langobardid Türgi jA Iraani hõimud: II SAJAND: sarmaadid V SAJAND: hunnid VI SAJAND: avaarid BARBARITE RIIGID: Frangi riik ->Gallias Läänegootide riik-> Hispaanias Vandaalide riik-> tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 Lanborgide riik ->Põhja ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langoboardid Bütsantsilt vallutasid, 568-774 FRANGI RIIK: Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5
Sundis germaani hõumud liikuma Rooma impeeriumi poole. Rahvaste rändamine sai alguse juba 2. sajandil ja kestis 8. sajandini, kuigi 3.-5. sajandi olid põhiline ja kõige tihedam liikumine. Vandaalid liikusid P-Aafrikasse ja rajasid sinna oma riigi. Frangid ja alemannid tulid otse Roome piiri tagantja asustasid Saksamaa ja Prantsusmaa alad. Kui hunnid olid 5. sajandi lõpuks tagasi löödud- nad olid taandatud Volga taha, siis tuli 6. sajandil ida poolt uus nomaadide rühm- avaarid. 7. sajandil lõid u Slovakkia aladele khanaadi. Musta mere idakaldalt tulid burgaadid ja asustasid läänekalda. 6.-7. sajanil oli lisaks avaaridele ka ohuks islami laienemine. Araablased tegid sissetunge ka Frankide riiki. L-Inglismaal on peamiseks laibamatus. Üsna sarnane laiadele L-Euroopa 5.-7. sajandi laibamatustele. Meestel relvad, naistel ohtralt ehteid. Sutton Hoo. Kääbaskalmistu. Laevamatus. Laev oli 30 m pikkune, mõeldud 40 aerutajale. Laeva keskelt leiti luud.
· Sõjad sakside vastu kestsid aastakümneid · Niipea kui sõjavägi lahkus, alustasid saksid ülestõusu · Selleks, et sakse rahustada, kasutasid frangid "põletatud maa taktikat" ( kõik, mis ette jäi, hävitati) · Karl Suur kasutas ka küüditamist, 10 000 saksi peret asustati ümber Galliasse ja asemele toodi sinna frangid. · Kolmas suund jääb ida ja kagu vahele, seal elasid AVAARID siseaasiast pärit rändrahvas, kes jõudsid välja Euroopasse ning rajasid oma riigi, mille tuumikala asus praeguse Ungari territooriumil. Sealt korraldasid avaarid rüüsteretki ümberkaudsetesse maadesse. · Rüüsteretkede lõpetamiseks suundus Karl Suur oma sõjameestega avaaride vastu. Avaaridelt vallutatud alad liideti Frangi riigiga · Karl Suur hakkas endale taotlema keisritiitlit
Rooma keisri Romulus Augustuluse (loe roomulus augustulus). Odoaker kuulutas end Itaalia kuningaks ja saatis keisrivõimu sümbolid Bütsantsi, tunnustades sellega vormiliselt Ida-Rooma keisrit oma riigipeaks. Lääne-Rooma impeeriumi ajalugu lõppes, mida loetakse vanaaja lõpuks. Vähem laostunud Ida-Rooma lõi suurte raskustega barbarite kallaletungi tagasi. ` Ka tema muutis oma ilmet, kuid pikkamisi. Bütsantsi tunginud slaavlased ja avaarid moodustasid hiljem põhiosa rahvastikust. Nad omandasid ja kandsid edasi kreeka-rooma kultuuri. Antiikkultuuri alusel kujunes välja Euroopa kultuur, mis on jagunenud kaheks. Lääne-Euroopa ehk Õhtumaa kultuur põhines katoliku kiriku tegevusel, mille keskuseks oli paavsti asukoht Rooma. Ida-Euroopa kultuuri kujunemist mõjutas Ida-Rooma riik, eriti pärast õigeusu kiriku eraldumist katoliku kirikust. Idakiriku peaks sai Konstantinoopoli patriarh ja
lahkus, hakkasid saksid mässama, mille peale saadeti sõjavägi uuesti tagasi ja suruti ülestõus alla. Nii toimus mitu korda. Lõpuks saadi neist jagu: ligi 10 000 saksi perekonda asustati ümber Gallia aladele. · KAGU SUUND Vallutas enda alla langobardide valdused. Kui nende alad olid Frangi riigi aladega ühendatud, sai Karl Suur endale langobardide kuningakrooni, mis väidetavalt oli Jeesus risti naelast kuidagi valmistatud. · IDA-KAGU SUUND Tungiti avaaride alale. Avaarid olid rändrahvas, kes olid Euroopasse jõudnud ja asunud elama tänapäeva Ungari aladele. Siis hakkasid nad korraldama retki naabermaadesse ning olid päris sõjakad. Karl Suure eesmärk oli nende sõjakust vähendada, vallutades ise avaaride alad. · EDELA SUUND Vallutati araablaste alad. Seal õnnestus samuti liita mõned alad Frangi riigiga. Karl Suur taastas Lääne-Euroopa keskse administratsiooni. Seeläbi hakkas läänikord Euroopas levima
Siiski ei suutnud Saksi rahutused ja 792. aasta reetmine Karli murda. Ta püsis oma laagriga endiselt Regensburgis, et jätkata ettevalmistusi uueks sõjakäiguks avaaride vastu. Ehitati lahtikäiv sild ja selle juures jõudis kuningas veel kutsuda kokku sinod, mis tegeles adoptioaanliku õpetuse küsimustega ja mõistis selle kketserlusena hukka. Kui kõik ettevalmistused avaaride vastu olid lõpetatud, algas Saksimaal ülestõus. Kas saksid, saratseenid ja avaarid olid sõlminud ka eelnevaid kokkuleppeid, ei ole võimalik tõestada. 793. aastal, nagu oli toimunud Saksimaal ülestõus, toimus veel sündmusi, mis panid Frangi kuninga võitmatuse tõsiselt proovile. Itaalias, Burgundias, Provence'is ja mõnes Prantsusmaa piirkonnas, seega Frangi riigi võtmealadel, puhkes katastroofiline näljahäda. Nagu teatavad Mosellani annaalid, püüdsid inimesed oma nälga kustutada kõige viletsama prügiga ning oli isegi nii olnud, et vend õgis
Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine
Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid Frangi riik Gallias Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur)
Läänegoodid tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-VI saj. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid. Suurte hulkadena asusid barbarid oma põhjapoolsetelt maadelt lõunasse, röövides, hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid vanaaja riike ja hakkasid vallutatut maad jagama ja valitsema. Frangi riik Gallias. Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased. Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409
sajandit, kui germaani hõimud Roomat ründasid. Osad uurijad pakuvad aasta 395, mil Rahvasterännu alguseks loetakse perioodi, mil Lääne-Euroopat ründavad hunnid. So rändrahvas, kes tuleb Hiina aladelt, nemad panevad liikuma ka gootid. Kõige olulisem daatum on aasta 476, mil kukutati viimane Rooma keiser, sellest ajast alates lõpetab oma eksistensi Rooma riik. Seda on sageli peetud ka keskaja alguseks. Ka järgmine sajand on tähtis, tulevad avaarid, mõnevõrra hiljem bulgaarid (türgikeelne rahvas, kes panevad aluse Bulgaariale).6.-7.sajandil olid slaavlased üldse väga aktiivsed. Nn lõunaslaavlased liikusid Balkanile ja Doonau aladele. Ka järgmiseid sajandeid võib nende hulka lugeda. Rootsis ja Soomes on 5-6saj rahvasterännu aeg. Selle aja muististest leiti väga rikkalikult kuldesemeid. Ei teata, miks need nii levinud on. Võib-olla leiti neid seetõttu, et in peitsid sõda eest oma asju ära. Sel aastal avastati
Ka Eestis jaguneb keskmine rauaaeg (450-800) kaheks: rahvasterännuaeg( 450-600) ja eelviikingiaeg (600-800). Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all. Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema. Peale germaanihõimude osalesid rahvasterännus ka mitmed rändrahvad. Olulised olid näiteks hunnid, kelle Euroopasse jõudmist on mõnikord nimetatud ka rahvasterände alguseks. Lõpuks ründasid ka hunnid Roomat. Hiljem tulid avaarid, kes rajasid riikliku ühenduse Euroopas. Tulid ka bulgaarid. Leedu arheoloogid on avastanud jälgi, et üks hunnide ränne on olnud ka Leedu kaguosas. 5.-6.sajandil oli slaavi hõimude suur aktiivsusperiood. Slaavi hõimud asustasid osalt germaanlaste alasid, osad olid Rooma territooriumil. Ka tänapäeva Ida-Saksamaal olid slaavlased. Üks osa slaavlasi liikus ka Balkanile ja mitmed Balkani piirkonnad asustati slaavlaste poolt. See oli enne bulgaaride sissetungi
6. sajandil märgitakse mitmeid hõimuliite, keda võib slaavlastega seostada veneedid, antid, sklaviinid. Veneedid ilmselt lääneslaablased, Visla basseinis. Antid idaslaavlased ja sklaviinid lõunaslaavlased. Areenile slaavid, kes hakkavad Bütsantsi ründama. Bütsants suudav vastu panna, kasutab nende rünnakute vastu rändrahvaid, eriti avaare. Antisid mainitakse ka Balkanil peetavate sõdadega seoses. Ante mainitakse kuni 602. aastani. Siis andsid avaarid neile väga tugeva löögi, paljud tapeti, teised põgenesid. Dnepri keskjooksu alal leidub uhket arheoloogilist leiumaterjali. Nii Bütsantsi kui Iraani toodandut, kuld- ja hõbeehteid 6.-7. sajandist. Bütsantsi hõbenud 2. sajandist jõuavad ka Peipsini ja need Eestist leitud. Balti hõimude asuala Moskvani, tol ajal ehk 6.-7. sajandil. Leedu keeleteadlased hüdronüümide (jõe nimed) järgi baltlaste asuala määranud. Dnepri ja Oka vahel 6.-7. sajandil kohati 12.-13
annaabi.ee 
