APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon
Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi. Ta sammus mööda teed, kui karjane Janka tema poole jooksis ja teatas, et lesk Liis Nõgikikas on ära surnud. Lese pojad Peetrus, Paulus ja Joonatan olid tema surma oodanud. Nad olid viilinud talutöödest ja olid seepärast ema käest nahutada saanud. Toomas läks nende juurde ja tutvustas end nende tädipojana. Ta soovitas vendadel raha saamise eesmärgil hakata kino tegema. Ise lubas talu eest hoolt kanda. Tõi naabertalust Janka õe karjatüdruku Milla endale perenaiseks. Valetas Millale, et on kingsepp. Lätist toodi pärdik Mika. Linnast osteti vajaminev masin ja vennad läksid laatadele kino tegema
sobivas freskotehnikas, vaid temperas2. vvvv Ghirlandaio. Cena. San Marco klooster. Firenze. Itaalias saame väga paljudes sakraalhoonetes3 imetleda erinevate kunstike loodud sama temaatikaga freskosid. Algaja kunstihuviline paneb ehk imeks, et neil piltidel kujutavad kunstnikud tihti Jeesuse jüngreid vanuritena. Nii on Ghirlandaio [girlan´daio] (1449-1494) freskol Firenzes paikneva San Marco kloostri söögisaalis üks jünger lausa halli habemega vanur. Teame ju, et üksnes Peetrus oli neljakümnene, ülejäänud jüngrid olid kas Jeesuse eakaaslased või temast nooremad, Johannes oli hoopis nelja-viieteistaastane poiss, Toomas ehk kuueteistkümnene. Traditsiooni kohaselt kujutasid kunstnikud Jeesuse jüngreid selles vanuses, mil nad surid. Ometi on kõigil cena piltidel evangelist Johannes väga noor. Huvitav on Ghirlandaio freskol see, et kunstnik on paigutanud Juuda istuma üksinda Jeesuse vastu. Sellega tahab ta ehk esile tõsta ühe jüngri truudusetust oma õpetajale
Nii oli ka järgnevatel päevadel. Neljapäeva õhtul tulid kõik kaksteist Jeesuse õpilast Betaaniasse sinna majja, kus Jeesus peatus, et üheskoos õhtustada. Siit ka suur neljapäev ning viimne (püha) õhtusöömaaeg. Lauas ennustas Jeesus oma peatset surma. Veel ütles ta, et üks tema õpilastest on reetur. Kes see küll võis olla? Jeesus armastas kõige enam oma noorimat jüngrit Johannest. Vanim õpilane, neljakümneaastane Peetrus paluski Johannesel õpetaja käest küsida, kes neist on reetur. Jeesus ei nimetanud küll ühtegi nime, kuid vihjest võis aru saada, et reetur on sõpruskonna rahahoidja Juudas. (Jeesus võis näha teda pühakoja läheduses kahtlaste võõrastega vestlemas.) Oli juba pilkane öö, kui nad söögikohast lahkusid. Nagu tavaliselt läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil.
sümpaatia ja kaastunde sarnast kui ta kustub Jürkat elu kergelt lõuni elama tema juures kuid siis raha on tähtsaim, isegi kui südametunnistus iseteadlikult must kui verivorst. Lisete=Vanapagana eit põrgust, ja põrgumoodi tige ka, on näha, et ta on harjunud põrgus oma mõjuka positsiooniga mida ta siin ei ole nagu ta demontsreeirb sulasega hullates ja vanapagan Juulaga lapsi sigitades. Juula= Vanapagana naine ja Põrgupõhja perenaine enamiku teose vältel Tugev, nõrga verega, tark. Riia= Jürka noorim laps, peategelase suhtes alustab arglikult kuid teose lõpus aga muutub ta usaldavamaks, ta on muidu päris sõbralik ja sotsiaalne tüdruk, ei tunne ennast ültse halvasti teose viimases peatükkis 4 purjus täiskasvanuga teel oma isa matmas. Kirikuõpetaja= Jürka saab teda usaldata kuid see ikkagi ei usu tõeliselt enne lõppu, et Jürka on vanapagan, miks kirikuõpetajal
Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis, et Salme läheb sama teed karuga sahmerdades, kui mõmmiku nimi tal üle huulte lipsas. Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju. 9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas
Kui karu murrab, peab riik välja maksma, sest karu on riigi sakste jahiloom, ja igamees peab ise oma loomad toitma. Said Antsult uue, veel kiitsakama lehma. Elu algas: Jürka oli Antsu juures tööl, eit kopitses üksinda kodus. Jürka leidis oma töö tegemiseks mahti vaid öösiti ja pühapäeviti. Kase minia Leeni tuli, tahtis kassi tagasi, kuna ämm pidavat teda pidevalt kassivargaks sõimama. ,,Tulime siia, et ulualust leida, aga nüüd oleme peremees ja perenaine. Kasski on meil juba." ,,Kui kord sai tuldud, eks siis pea selle risti endale võtma." Ants: ,,Sõnakas eit sul, kallis Vanapagan, endisel oli tossikene" Endine Põrgupõhja ei võtnud midagi raha eest, tasus tööga või andidega; tema seda pärisraha, mis kõliseb või karbiseb, ei armastanud; oli sihuke vaga ja vaikne. ,,Kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." ,,Kui murrab sinu, las murrab ka minu ja kassipoja."
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu
Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad. Madu Ints- rästik, ussikuninga tütar, Leemeti hea sõber Pirre ja Rääk- viimased ahvinimesed metsas, kasvatavad-aretavad täisid, nende eesmärk on
Leemet läksid käsikäes koju. Pärtel tuli Leemeti juurde ja rääkis, et Ülgas rääkis neile juhtunust. Tambet oli kuri Leemeti ja ta ema peale. Kord oli Leemet, Pärtlej ja uss koos ja kuuslid, et keegi tuleb, see oli Tambet koos vaese tütrega Hiiega. Hiie jäi maha, rääkis neile, et nad lähevad hommikul kuupaistele vihtlema. Poistele see pakkus rõõmu, kuna nad tahtsid seda näha. Nad hiilisid sinna, ja vaatasid eemalt. Nad avastatis kõrval karu, kes ka vaatas Salmet. Salme kuulis puu otsast kellegi häält ja läks sinna, oli peaaegu et Leemeti juurde tulnud, kui karu hüüdis teda. Salmel oli hea meel ja ta läks tagasi puu otsa. Leemet oli kuri nii õe kui ka karu peale. Hiljem tahtis Leemet väga emale Salmest rääkida, kuid ta ei saanud, kuna ema saab siis aru, et ta oli piilumas käinud. Leemet käis tihti Hiie juures, kes pidi töötama, jänesed lõikama huntidele söömiseks. Kui vanemaid kodus polnud, õptas Leemet Hiiule paar ussisõna, et hunte
Lisete oli löödud. Ta jäi Põrguõhjale, kuid ei tahtnud midagi süüa ega juua ja nii ta varsti surigi. Juula pesi ta puhtaks ja läks Jürkale sõna viima. Ants andis Jürkale lauad ja naelad, et ta Lisetele kirstu saaks teha. Kirst tehtud läks Jürka kirikuõpetaja jutule matustest rääkima. Kirikuõpetaja ei leidnud aga ei Jürka ega Lisete nime hingekirjast ja küsis, kust ta õige pärit on. Jürka rääkis tõtt - et ta on Vanapagan ja tuli maa peale Peetruse käsul, sest kui ta maa peal õndsaks ei saa ei anna Peetrus talle enam hingi. Kirikuõpetaja teeskles, nagu ta usuks Jürkat ja ütles, et ta teistele sellest parem ei räägiks, sest keegi nagunii ei usu, kuid Jürka sai ka ise aru, et kirikuõpetaja teda ei usu ja otsustas enam mitte kellelegi rääkida, et ta on tegelikult Vanapagan ja sellest, et Lisete polnud ju mingi tavaline naine. Matuste ajal (talvel) oli Lisete kirst suletud ja Jürka keeldus kaant avamast
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust
Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta
Ühel hommikul ütles Nipernaadi ,et hakkab õhtul edasi parvetama ja kutsus Loki endaga kaasa.Kudisiim ei usaldanud teda ja õhtuks sokutas ta parve peale hoopis naabri tütre Mall-i. Nipernaadi ei pannud alguses midagi tähele,kuna ta ei rääkinud midagi. Hiljem ,kui nipernaadi oli pettusest aru saanud hüppas ta parvelt maha. Ta läks suvalises suunas edasi, kuni jõudis nõgikirka talu juurde,kus elas vana naine Liis Nõgikirkas ja tema kolm poega Peetrus,Paulus ja Joonatan.Vana naine Liis oli olnud kuri ja pidevalt karistanud oma poegi ,kui nad olid jätnud talutööd tegematta.Viimastel päevadel olid pojad oodanud ta surma.Kui Liis ära suri saatsid pojad karjuse uudist edasi ütlema.Pojad ei osanud midagi peale hakata.Nipernaadi läks sinna tallu ja tutvustas ennast kui tädipoega.Ta võttis talu juhtimise üle, kuna ükski poeg ei tahtnud sellega tegeleda ja andis poegadele mõtte hakata tegelema
Talle ei meeldinud võõrad. Tal on niigi muresid – kõigil selle maa naistel on. 3 * Kirjuta lõigust variant mitte-lineaarses järjestuses ja sisefokuseeringus (jutustaja teadmised on piiratud, tegelase teadmistega) Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” „Mis teie soovite?” Seda ükskõikselt küsimust ei oleks vanapagan osanud Peetruselt oodata või isegi kui Peetrus oleks küsinud kelleltgi midagi sellist, siis kindlasti mitte vanapaganalt, kes oli juba pika päeva oodanud – liialt pika arvestades, et tal oli põrgus tuhandeid hingi, keda põletada, venitada, haavata ja nendega kõike muud teha. Kõik see oli pooleli – piinaja oli seal, ootas ja ootas ja ootas mõttetult. Ning kui lõpuks otsustas ootamise asemel tegutseda, siis vastati talle nii! Jultumus! Ülbus! Ta oleks pidanud nägema neid halbu endeid.
uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei olnud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites,
Oma romaanid kirjutas reeglina suvekuudel, kui pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse puhkama. Muul ajal tõlkis ja kirjutas ajalehtedesse arutlusi, tänapäeva mõttes esseesid. 1934. aastal ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935. ,,Ma armastasin sakslast", 1936. näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" (algab justkui Goethe ,,Faust". Põhimõtteks see, et vanapagan läks taevasse hingede järele, kelle Peetrus välja valinud. Läks põrgusse määratud hingede järele. Olud muutunud, enam ei ole lootust, et ükski inimene põrgusse määrataks. Põhjus selles, et maa peal pole võimalik nii elada kristlikke reegleid jälgides, et üldse pattu ei tee. Oleks ebaloomulik, kui kõik põrgus. Jumal otsustab, et kõik pääsevad taevasse seetõttu. Vanapagan arvab, et see on vale. Pole sellega nõus. Sõlmitakse kokkulepe
) Metsas elas ka palju teisi elusolendeid. Meeme oli tegelane, kes liikus maadligi märkamatult ning ta ühtis tihtipeale loodusega sest tema küljes olid puulehed ja kõdu. Meeme otsustas kinkida sõrmuse koos kotiga Leemetile kuid ta ei öelnud mille jaoks see kott oli. Metsas elasid ka Pierre ja Rääk, kellega Leemet vahel külas külas käis. Kõik külaelanikud elasid omaette ja ei käidud väga tihti läbi üksteisega. Aja möödudes tuli ilmsiks see, et Leemeti õde Salme oli hakanud kohtamas käima Karuga. Ema ei suutnud sellega leppida, sest isa suri karu pärast ärast. Ka ema oli kunagi karude lõksu langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust
TUGEVALT SÜMBOLISTLIK!! Seda võib tõlgendada, kuidas ise tahad. Toetub rahvajuttudele. Kaval-Ants ja Vanapagan. Rahvaluules Vanapagan on negatiivne tegelane =rikas talupidaja, kes püüab petta ausalt töölist Kaval-Ants, kes on positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana positiivseks ja Kaval-Ants on negatiivne. Lugu algab, et Vanapaganal on põrgus probleemid, sest ühtki hinge ei tule. Vanapgana läheb taevasse Peetruse juurde ja küsib, miks hingi ei tule. Peetrus tegi vea inimese loomisel, et inimesel pole võimalik maa peal ündsaks saada. JUMAL TEGI VEA, ning kõik hinged võetakse tevasse vastu, ehk jumal muutis korra ära. Vanapaganale asi ei meeldi = kokkulepe, ning teeb ettepaneku ja läheb maa peale elama, et suudab tõestada, et maa peal on võimalik õndsaks saada, siis muudab korra ära. Vanapagan läheb maa peale õndsaks saama,
,,Toomas Nipernaadi" See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk, Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda aga parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Paari päeva pärast möödub veel üks parv, kus on ainult üks mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Parvetaja nimi on Toomas Ninpernaadi, kes kutsus Loki endaga kaasa. Loki ütles talle, et tahab temaga kaasa minna. Habahannes ja ta tütat Mall
AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................
Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik...................
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud
Mall kuulis seda pealt ja hakkas Lokile Nipernaadid mustama. Kui saabus öö, lahkusid Nipernaadi ja Loki salamisi parvega mööda jõge. Kuid hiljem selgus, et parvel polnud Loki vaid hoopis Mall, sai Nipernaadi väha pahaseks. Ta hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos Malliga keset jõevoolu. Toomas Nipernaadi Nipernaadi kõndis mööda tolmavat teed, puhates teeääres jooksis poiss nimega Janka karjudes ,, Krootuse talu perenaine Liis Nõgikikas on surnud". Kadunukese Liisi pojad olid seda ammu oodanud, kuna nende ema oli väga karm. Poisid olid laisad ja ei viitsinud tööd teha. Poiste vahel oli suur tüli, kes jääb peremeheks. Nipernaadi lahendas probleemi, rääkides, et on kadunukese kauge sugulane ja tema võiks olla peremees. Nipernaadi pakkus Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile, et nad võiksid mööda laata kino näidata inimestele raha eest. Poisid ostsid tehnika ja soetasid Lätimaalt omale pärdiku
Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees veetis enamuse ajast sakste ruumis) kohata, kuid see kohtumine oli ebameeldiv, sest naabrimees oli ta vastu üleolev. Mehed läksid peaaegu isegi kaklema. IV Pearu tuli alles reedel alanud kõrsiskäigult teisipäeva lõunal koju. Perenaine, kes mõtles juba meest otsima minna, ei jõudnud talle õigel ajal vastu ning seetõttu sõitis mees aia puru. Selle eest sai naine tuuseldada. Naine põgenes mehe eest aita varjule ning pani ukse riivi. Pearu vihastas seetõttu nii hullusti, et oleks kättemaksuks peaaegu kaevu urineeerinud, aga sulane suutis ta ümber veenda. Hiljem tahtis Pearu ka Anrese poole minna, aga perenaine takistas teda. V Veeti kive ja alustatu kraavi kaevamist. Kuid peagi jõuti naabri maani ning Andresel tuli
otsast hammustas, peale seda ei kohtunud enam ema ja karu, ema tundis süüd - peale isa surma mindi tagasi metsa elama ema venna ehk onu Vootele juurde, kes neil oma onni üles aitas ehitada ja alustuseks 2 hunti piima saamiseks andis, tol ajal oli veel metsas rohkem elanikke, nüüd olid aga kõik linna põgenenud, Leemet käis ka metsaservalt küla piilumas, see tundus talle uhke ja valgusrohke, majad ilusad, kuid ta pelgas seda - metsas mängis Leemet peamiselt Pärtliga, Salme temast välja ei teinud ja Hiie oli liiga noor ja kohmakas, pealegi ei sallinud Leemetit Hiie isa Tambet, kes teda külainimeseks pidas ega suutnud nende pere kunagist ära kolimist andestada - Leemet pelgas Ülgast ka, sest ta kasutas nunnude jäneste verd puujuurte niisutamiseks, Ülgas rääkis pidevalt haldjatest ja neile ohvri toomisest kui minna allikale või ujuma, see oli Leemeti arust ebameeldiv loomapiinamine (elusa konna kõhu lõhki lõikamine ja vette
See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
