konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, tau, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii öelda raamatupidamise töö tegija, siis audiitor annab hinnangu raamatupidamisaruannete kohta. Raamatupidaja koostab aruande, mida auditeerib sõltumatu audiitor, kelle valivad omanikud. Siin kohal minu arvates ei tohiks omanikud teada audiitorit ega audiitor ei tohiks olla kuidagi teadlik omanikest, kuigi usun, et kõik audiitorid pole midagi nii aused kui peaksid ning eritates paragrahv 7 käivad ikkagi tutavate tutavatel auditi tegemas (ei üldista). Samuti olen arvamusel, et audiitor ei tohiks teha audit mitmeid aastaid järjest ühes ettevõttes auditit, sest muidu
teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii öelda raamatupidamise töö tegija, siis audiitor annab hinnangu raamatupidamisaruannete kohta. Raamatupidaja koostab aruande, mida auditeerib sõltumatu audiitor, kelle valivad omanikud. Audiitor töötab audiitorühingus või on üksikaudiitor ning ta ei tööta auditeeritavas äriühingus. Auditeerimise käigus peab audiitor jõudma veendumusele, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinformatsioon on usaldusväärsed ja piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. Audiitor peab sooritama vajalikud kontrolliprotseduurid, saavutamaks piisava kindluse, et
määramiseks. 16.03.2010 20 Riigikontroll · Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. · Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. · Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor, kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks. 16.03.2010 21 7 16.03.2010
auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega. Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende lahendamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele. 5.3 Kohalike omavalitsuste osakond Kohalike omavalitsuste osakond auditeerib kohalikke omavalitsusi, pöörates tähelepanu ennekõike sisekontrollisüsteemide, finantsjuhtimise, finantsarvestuse, majandustegevuse õiguspärasuse ja infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse ning linnade-valdade valdusesse antud riigi vara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise õiguspärasusele ja tulemuslikkusele. 6. Riigikontrolöri staatus ja ülesanded
parlamendiga Nõukogu eesistujariigiks on kordamööda kõik liidu liikmesriigid; eesistujariik vahetub iga kuue kuu järel Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab (ELN ALLA!) EL-i Nõukogu Sekretariaat EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindamine inimõiguste küsimuses Euroopa Kohus Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust Seisab EL-i kodanike ja ettevõtete huvide eest Euroopa Kontrollkoda Auditeerib EL-i rahaliste vahendite kasutamist; annab seeläbi hinnangu, kuidas Europpa institutsioonid oma ülesandeid täidavad 20) Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Komisjoni president- Jose MAnuel BArroso Asepresid- Siim Kallas Kes on valitud- Katrin Saks, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Andres Tarand, Toomas Savi .
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 (mille kohaselt vastutab kontrollikoda Euroopa Liidu kõigi tulude ja kulude auditeerimise eest) ning sama lepingu artikli 319 (mis puudutab eelarve täitmisele heakskiidu andmist) sätete kohaldamist. Vastavalt kontrollikoja liikmete 8. juuli 1993. aasta koosoleku otsusele avaldatakse välisaudiitori aruanded alates eelarveaastast 1992 Euroopa Liidu Teatajas. Euroopa Kontrollikoda täidab EL institutsioonina järgmisi ülesandeid: Auditeerib ELi tulusid ja kulusid, et kontrollida, kas ELi vahendeid kogutakse ja kasutatakse kulutõhusalt ning vastutustundlikult. Kontrollib isikuid ja organisatsioone, kes kasutavad ELi rahalisi vahendeid, korraldades sealhulgas kohapealseid kontrolle ELi institutsioonides (eelkõige komisjonis), liikmesriikides ja ELilt abi saavates riikides. Sisestab järeldused ja soovitused asjaomastesse aruannetesse, mille ta esitab Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele.
neile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsiooni ja juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikke aluseid. Seadus ei kehti riigikontrolli audiitoritele. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui: 1. Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud 2. Kui auditeerib uus audiitor Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. Kes on teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu repurtatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisav ettevalmistus ja 3 aastane töökogemus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami 6. Ei anna hinnangut ettevõtte majanduslikule seisule ega muudele majandusnäitajatele
riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks,potentsiaalsetest kohustustest,riigi kohustuste ja potentsiaalsete kohustustega seotud riskide ja seal hulgas finantsriskide maandamiseks. Riigikontroll on oma tegevuse sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne,et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor,kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks. Rahapoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
Valib ise auditeerimisülesanded. Keegi ei saa kohustuslikke ülesandeid peale panna. Väärtused: objektiivsus ja sõltumatus, kompetentsus ja hoolikus, koostöö ja avatus, ausus ja väärikus. Viis auditiosakonda: neli osakonda teevad nii tulemus- kui ka finantsauditeid valdkondade kaupa nagu rahandus, haridus, sotsiaalhoolekanne, riigikaitse jm. Viies auditiosakond auditeerib piiratud ulatuses KOVde rahakasutust, kuid mitte tulemuslikkust; piirang ei kehti nendes valdkondades, mida rahastab riik, või siis, kui riik on andnud omavalitsusele kasutada oma vara või raha. Lisaks eelnevatele saab Riigikontroll auditeerida äriühinguid, kes on saanud riigilt laene või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist riik tagab, samuti on Riigikontrollil õigus auditeerida riigivara kasutamist ja
10 vaatamisväärsuste kohta; . jälgib hoolikalt vahetuse kontroll-lehte; . järgib krediidipoliitikat; . järgib osakokonnas kehtivaid tööprotseduure; . kontrollib ja balansseerib kõikide osakondade nõudeid külaliste fooliotes, kontrollib ja balansseerib peakontod ja majasiseseid käibeid; vajadusel teeb neis parandusi; . tasakaalustab toa auditi; . auditeerib kõiki toiduainete ja jookide sissetulevaid postitusi ja arveid; . tasakaalustab külalise kontoraamatu postitusi restorani auditi külalise kontoraamatuga; . töötleb kõiki pearaamatu andmeid raamatupidamisosakonna tarvis, organiseerib andmetöötluseks vajalikku tööd; . koostab ööpäevase tulude aruande; . trükib juhtkonna palvel välja kõik vajalikud aruanded; . töötleb öise auditi protseduure Opera süsteemis; . lõpetab päeva kassasüsteemis;
nõuetekohase rakendamise, kontrolli jm eest. Makseasutus - Riiklik asutus, mille EL liikmesriik on määranud selleks, et kinnitada kuludeklaratsiooniga struktuuritoetusest tehtud kulud ning taotleda Euroopa Komisjonilt EL struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Väljamaksete tegemine ei kuulu makseasutuse ülesannete hulka, vaid see on rakendusüksuse ülesanne. Auditeeriv asutus - Struktuuritoetuse seadusega määratud asutus, mis auditeerib korraldus- ja makseasutuse, rakendusasutuste ja - üksuste ning toetuse saajate tegevust. Rakendusüksus - Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas toetuse taotluste menetlemine, toetuse rahuldamise otsuse alusel toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine ning projektidele eraldatud toetuse seire teostamine. Lõppkasusaaja (toetuse saaja) Finantsabi lõppkasutaja
Riigi tegevus spordi toetamisel Auditi protsess: Planning is everything, plans are nothing. Auditi kolm etappi: o eelselgitus – lõpeb auditiplaaniga, o nn põllutöö – lõpeb tähelepanekute kokkuvõttega, o auditiaruande koostamine – lõpeb aruande avalikustamise ja teadvustamisega. Audit kestab tavaliselt 9−12 kuud. Kes kontrollib kontrollijaid? Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor. Iga nelja aasta tagant hindab riigikontrolli tööd teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste spetsialistidest koosnev töörühm. Üks viga kontrolliaruandes muudab terve aruande ebausutavaks.
õigusakte või neid muuta ja täiendada. Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi, mis puudutavad Riigikon-trolli tegevusvaldkonda. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Keegi ei saa anda Riigikontrollile täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesan-deid. Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Tema tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor. Riigikontrollis töötab kokku umbes 90 inimest, neist 3/4 on otseselt seotud auditeerimisega ja 1/4 tegeleb auditeerimise toetamisega, riigikontrolöri töö tagamise ja üldise asjaajamisega. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presi-dendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga. 26.04
hindamisel. 13) Kaardistamine meetodit kasutatakse protsesside piltlikuks kujutamiseks graafilisel teel. Meetod on väga töömahukas. 14) Läbijalutamine on kaardistamise lihtsustatud variant. Auditikava Auditi kava koostab auditit läbiviima määratud siseaudiitor ja kinnitab siseauditi struktuurüksuse juht. Eesmärk, auditi läbiviimise periood ja auditeeritav periood või ulatus on olulised. Kui auditeerib mitu siseaudiitorit, siis nendevaheline tööjaotus tuleb ära kaardistada ja määrata juhtiv audiitor. Mahuka auditi võib jagada etappideks. Iga etapi läbimisel tehakse vastav märge auditi plaani ja selle kinnitab siseauditi struktuuriüksuse juht. Selleks, et auditit hästi planeerida, peab põhjalikult tundma auditi objekti ja tema eesmärke. Auditeeritava üksuse juhti teavitatakse korraliselt auditist kirjalikult vähemalt 2 nädalat ette
ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 19 seadusega. Riigikontroll ptsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor. 9. Kohalik omavalitsus: 9.1. Kohalik omavalitsus: Demokraatliku õigusriigi tingimustes tähendab kohalik omavalitsus elanike jaoks võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena üks demokraatia alustalasid. Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Omavalitsus suudab paremini tajuda
Auditeeritakse kõiki infosüsteemidega seotud objekte, tegevusi, protsesse ja valdkondi, sealhulgas planeerimist, organisatsiooni, dokumentatsiooni, hanget, projekti, projekti juhtimist, arendust, metoodikaid, kasutamist, hooldust, mõõtmist, aruandlust, jälgimist (sisemist kvaliteedihaldust). Audiitor võib kuuluda organisatsiooni koosseisu või olla väljaspool seda. Infosüsteemi audiitor on isik, kes soovitatavalt omades kehtivat infosüsteemi audiitori sertifikaati, auditeerib auditi eesmärgist lähtudes auditeeritava organisatsiooni infosüsteemi vastavalt infosüsteemide audiitorkontrolli eeskirjadele ja järgib infosüsteemi audiitori eetikanormistikku. Audiitorile esitatakse mitmesuguseid nõudmisi. Ta peaks olema sõltumatu auditeeritavast rakendusest ja organisatsioonist, olema ekspert infosüsteemide auditeerimises ja infotehnoloogia vastavas valdkonnas, jälgima auditeerimise head tava ja reegleid, olema tuttav Eesti
vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigikontroll ptsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor. 9. Kohalik omavalitsus: 9.1. Kohalik omavalitsus: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Demokraatliku õigusriigi tingimustes tähendab kohalik omavalitsus elanike jaoks võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena üks demokraatia alustalasid
vaatlemine Kvaliteediaudit On süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tegemaks kindlaks, kas: · Kvaliteedialased tegevused ja nende tulemused vastavad plaanitule; · Kasutatud meetmed on tõhusad ja sobivad püstitatud kvaliteedialaste eesmärkide saavutamiseks Auditid jagunevad: 1) Esimese poole audit (first party audit) ettevõtte sisene audit, mida viib läbi siseaudiitor; 2) Teise poole audit (second party audit) klient auditeerib; 3) Kolmanda poole audit (third party audit) kvaliteedisüsteemi sertifitseerimise eesmärgil toimuv kvaliteediaudit. Kvaliteedi infrastruktuuri tegevused on · Standardimine · Vastavushindamine (akrediteerimine, sertifitseerimine) · Metroloogia · Turu järelvalve Vastavushindamine on iga tegevus, mis on seotud vastavate nõuete täitmise otsese või kaudse kindlakstegemisega. Akrediteerimine on protseduur, millega autoriteetne organ annab ametliku tunnustuse, et
Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides, mida NATO nimetab "võimepakettideks". Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ja laokompleksi renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on projekti teostamine NATO nõuete järgi. NATO auditeerib hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele sh projektide vastavust ehitustehnilistele nõuetele ja kriteeriumitele ning hankeprotseduuride vastavust NATO poolt seatud reeglitele. Samuti tuleb Eestil seotuna 6 NATO poolse infrastruktuuriinvesteeringuga Ämarisse rahastada oma kaitse-eelarvest Ämari lennubaasi tugifunktsioonidega seotud tööde teostamist, ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist.
Klient ei mõista audiitori töö eesmärkevõi ei soovi aktsepteerida auditeerimise ulatust Kliendi soovid audiitoritele on muutunud On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta.
· Kliendi soovid audiitoritele on muutunud · On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus · On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta.
kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Keegi ei saa anda Riigikontrollile täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesandeid. Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga. Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi omaenda huviorbiidis või parlamendis päevakorral olevatel teemadel, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda.
· Kliendi soovid audiitoritele on muutunud · On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus · On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta.
mitteliikmesriikides, kes said Euroopa Ühenduse abi (näiteks Lome konventsiooni kohaselt). Audiitorkogu võis ka teha omi ettepanekuid ja esitada omi finantstähelepanekuid teistele euroinstitutsioonidele ning teha mingi euroinstitutsiooni palvel talle oma finantsalase arvamuse. 1992.aasta Maastrichti leping tegi Audiitorkogust kui abiinstitutsioonist tänase põhiinstitutsiooni Kontrollikoja nime all, laiendades tema kohustuste ringi. Tänane Kontrollikoda (Court of Auditors) auditeerib Euroopa Liitu, st kontrollib Euroopa Liidu maksumaksjate raha kulutamist. Oma kulutustest peavad Kontrollikojale aru andma kõik, kes EL-i raha kulutavad EL-i institutsioonid, EL-i liikmesriigid ja nende kohalikud omavalitsused, EL-i abisaajad kolmandate maade seisuses. Kontrollikoja tegevust reguleerivad põhiliselt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 248-256 ja Maastrichti leping. Selle kohaselt kontrollib Kontrollikoda Euroopa Liidu kõiki sissetulekuid ja
annaabi.ee 
