Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Atmosfäär". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seniidis, soojus, atmosfäär, päikesekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, kiirgusbilanss, albeedo, langemisnurgast, erisoojus, troposfäär, ilmastikunähtused, stratosfäär, osoonikiht, mesosfäär, termosfäär, energeetika, tsirkulatsioon, varustab, siseenergia, gravitatsioon, otsustav, peegeldumisvõime, ekvaatoril, pöörijooned, polaaröölangeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem (90kraadi-päike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel
50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast mida suurem, seda rohkem (90kraadipäike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5
6) Eksosfäär 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Mida kõrgem õhutemperatuur, seda väiksem õhu tihedus ja niiskusesisaldus ja seda väiksem õhurõhk. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). 1)Päikesekiirte langemisnurgast-> mida suurem nurk, seda rohkem kiirgust. 2) Öö ja päeva pikkusest 3) Aluspinna iseloomust -> mida tumedam ja tasasem pind, seda rohkem neeldub. VESI soojeneb sügavamalt, Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine
Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Päikesekiirguse hulk sõltub -päikesekiirte langemisnurgast -aluspinna iseloomust -öö ja päeva pikkusest Päike seniidis Päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23,5kraadi N)21.06 ja lõunapoolkeral 22
Lk. 84 joonis 5.5) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja aerosoolid. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt ja õhust tagasi kosmosesse (27%), osa neeldub atmosfääris (21%,muundub soojusenergiaks). Maapinnale jõuab ja neeldub u pool atmosfääri sisenud päikesekiirgustest. Osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal suur päikselise ilma korral, pilves ilmaga jõuab pinnale hajuskiirgus. 5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine? 6. Kiirgusbilanss (valem)? Kiirgusbilanss on (maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud) kiirgusvoogude vahe: R = Q (1 - A) - E ehk Kiirgusbilanss = Kogukiirgus (1 - Albeedo) - Efektiivne kiirgus 7. Mis juhtub kui Maa soojuskiirgus oleks positiivne, negatiivne? Soojuskiirgus (tervikuna maakera kiirgusb tasakaalus ehk juurdetuleva ja lahkuva kiirgushulk võrdne): Positiivne: Rohkem kiirgusenergiat
pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi. Millest sõltub aluspinna albeedo? Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp. seda suurem on Maa soojuskiirgus. Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru.
peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani, hajuskiirgus hajub pilvedes ning jõuab maapinnani ilma kindla suunata. Otsekiirguse osatähtsus on suurim päikesepaistelise ilma korral, hajuskiirgus pilves ilma ning lumekatte korral. Selle olemasolu korral kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest hajub selles, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Maapinnale jõudev kiirgus sõltub:
temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Seoses Maa pöörlemisega ümber oma telje ja tiirlemisega ümber päikese muutub päikesekiirguse hulk nii ööpäeva kui aasta jooksul.Mida suurem on geograafiline laius seda väiksem on nurk päikesekiirte ja maapinna vahel.ekvaatori lähedal langevad kiired maaga risti-ja päike on seniidis-
Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese. · Geograafilised tegurid- mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, suurte mäeahelike või madalike olemasolu, merehoovused, igijää ning lumi. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss. Päikesekiirte jaotumist mõjutab Maa kerakujulisus, seega sõltub Päikeselt saadava energia jagunemine koha geograafilisest laiusest , mis määrab ära maapinna ja päikesekiirte vahelise nurga. Mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis on langemisnurk 90* väiksem nii suvel kui ka talvel. Mida tumedam on
Kiiritus, otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm2) ühe ajaühiku (min) jooksul Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm 2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis. 13. mida mõistetakse hajukiirgusena? Hajukiirgus on selline kiirgus, mis esineb ka siis kui päike ei paista ning hajukiirguses on lühema lainepikkusega kiirguse osatähtsus suurem kui otsekiirguses. 14. kuidas sõltub hajuskiirgus pilvisusest? Mida pilvisem on taevas seda suurem on hajukiirguse roll, väiksemad aineosakesed hajutavad lühemalainelist kiirgust rohkem kui pikemalainelist. 15. mida mõistetakse summaarse kiirgusena? Otsene kiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus 16. milliste tegurite järgi arvutatakse summaarse kiirguse kuu- ja aastasummad? Kiirgusvoog, kiirgusvootihedus, intensiivsus 17. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused talvel? 18
Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus Õhk soojeneb päikesekiirguse neeldumisest aluspinnale Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast Päike seniidis ekvaatori 2 korda aastas, pöörijoontel (23,5o N/S)1 kord aastas N -21.06; ekvaator – 23.09 / 21.03 (võrdpäevsus); lõuna – 21.12 Polaarpäev ja polaaröö – alates 66,5o N/S; kestvus 1-172 päeva 1) Otsekiirgus – tekib vari 2) Hajuskiirgus – veeaur. Tolm, pilv 3) Kogukiirgus – otse-ja hajuskiirgus kokku
Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis kord aastas, see on talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev
metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime
• Võimalikud keemilised reaktsioonid: oksüdeerumine PÄIKESEKIIRGUS Mida kõrgemal on Päike, seda suurem on kiirte langemisnurk aluspinna suhtes ning pinnaühikule langeb rohkem kiirgust Päikesekiirguse hulk väheneb ekvaatorilt pooluste suunas, sest 1) Väheneb kiirte langemisnurk 2) Suureneb soojendatav pinnaühik Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõunapöörijoonel. Suvisel pööripäeval on päke seniidis põhjapöörijoonel. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval.
sisealade kliima kuiveneb),kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega,vähenevad tundra pindalad KUIDAS VÄLTIDA-tuled kustu,puhtamad kütused Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub: 1)oleneb mis ilm on,kas pilves või selge 2)päikesekiirte langemisnurgast 3)päeva pikkusest Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse.(lumi-15%,liiv-70%,vesi- 95%,rohumaa-75%). Aluspinna albeedo sõltub värvusest,niiskusest, tasasusest. Polaaröö ja polaarpäev: Tekivad põhjapolaarjoonest põhjapooluseni ja lõunapolaaralalt lõunapooluseni. Maatelg on kaldu,kui päike on seniidis põhja poll ,siis põhja poolus on koguaeg valgustatud ja lõunas päikest ei paista. Tuul on liikumine maapinnal horisontaalsuunas alati kõrgrõhualat madalrõhualale.Päeval puhub meretuul ja öösel maatuul,sest kui öösel on külmem,siis meri jahtub aeglasemalt,kui maismaal.Ehk meri on soojem
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus
soojuskiirgus aluspinnalt kosmosesse 6%, neeldumine atmosfääris 107%, atmosfääri vastukiirgus 97%, kiirgus atmosfääri 63% , kogu soojuskiirgus kosmosesse 69% turbuletne soojusvoog 10% varjatus auramissoojus 22% · Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss- Maa efektiivne kiirgus (Ef) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : Ef = Em Ea , Em - maapinna soojuskiirgus, Ea - atmosfääri soojuskiirgus ehk atmosfääri vastukiirgus Maapinna kiirgusbilanss: B = S' + D + Ea R - Em= Q * (1-A) Ef B - kiirgusbilanss maapinnal S' - Päikese otsekiirgus maapinnal D - Päikese hajuskiirgus maapinnal Q=S'+D Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal R - maapinnalt peegeldunud kiirgus A maapinna albeedo Ea atmosfääri soojuskiirgus Em - maapinna soojuskiirgus Ef - maapinna efektiivne kiirgus (Ef=Em-Ea) · Albeedo, selle naiteid erinevatel aluspindadel, albeedo meridionaalne profiil- aluspinna peegeldusvoime ehk pinnalt peegeldunud
tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline atmosfäärikiirgus
3. Infrapunane kiirgus - 36 % kogukiirgusest. Inimese silm ei näe, aga keha tunneb soojusena Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja neeldub soojusenergiaks, peegeldub tagasi pilvedelt. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. osa hajub pilvedes ja jõuab maale hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus moodustavad kogukiirguse. Maapinnale jõudnud kiirgusest neeldub maapinnas, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Aluspinna albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Lume puhul on see 0,9 või üle selle. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Taimkattega maapinna albeedo on 0,25. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi
4. TERMOSFÄÄR: - 80-85 km ... 1000 km - temperatuur tõuseb, sest õhumolekule pmslt pole - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks - VIRMALISED Päikese tuul 1 * päikesekiirgus elektromagnetlaineline lainetus. * ultraviolettkiirgus põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki * infrapunakiirgus kannab edasi soojust. inimsilm ei näe * albeedo aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega (nt tumedalt, niiskelt pinnalt peegeldub väga vähe tagasi albeedo on väga väike) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: - Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena.
on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Otsekiirgus päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus otse-ja hajuskiirgus. Albeedo tagasipeegeldunud kiirgus maailmaruumi. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Lühilaineline kiirgus valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda
Kõige soojem kuu Juuli August Õhutemperatuur suvel Soe Jahedam kui mandrilise kliimaga aladel Maismaa ja vesi soojenevad erinevalt: • Vesi on läbipäistev, päikesekiirgus neeldub sügavamatesse kihtidesse, mis soojendavad. Masimaal soojeneb ainult õhuke pinnakiht. • Vee erisoojus on suur, selle soojenemiseks kulub rohkem päikesevalgust. Kivimite erisoojus on väiksem, need soojenevad kiiremini. • Vesi juhib paremini soojust. Kuiv pinnas on halva soojusjuhtivusega. Pinnamoe mõju kliimale Mäed ja kõrgustikud takistavad õhu liikumist. 1. Kõrgus Kõrgemal on jahedam (-6°/km) ja tugevamad tuuled. Lumepiir- igilume esinemise madalaim kõrgus. Ekvaatoril kõrgemal, poolustel madalam. 2. Nõlva kalle ja asend päikese suhtes.
teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.
Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kliimat kujundavad tegurid:
4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse
Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Maale, sõltub Päikese kõrgusest
Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks stratosfääris on osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. o Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, jõuab otse maapinnani. Hajuskiirgus pilves ilmaga, hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. o Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. o ALBEEDO e. tagasipeegeldunud kiirgus on kõige suurem värske lume pinnal. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet
Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnale ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. 5.2. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuus, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud
Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud Põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris(freoonid) Tagajärjed: pärilikkused haigused, vähkkasvaja sagenemine, võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone. 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: 1. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma
· Esinevad virmalised. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maa soojuskiirgus Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub · Koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusesst horisondil · Osoonikihist · Öö ja päeva pikkusest pilvisusest · Atmosfääris olevast veeaurust · Aluspinna omadustest (neelab/peegeldub) Üldine õhuringlus - atmosfääri haarav püsiv õhuvoolude süsteem · TUUL õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine
võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
annaabi.ee 
