Atmosfääri kordamine Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7
Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum. Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale.
5) 3. Kuna on päike seniidis ekvaatoril. (2 korda aastas kevadisel ja sügisesel pööripäeval, 20.märts, 22-23 .september). 4. Kuna on päike seniidis põhjapöörijoonel (21.juuni) 5. Kuna on päike seniidis lõunapöörijoonel (23.detsember). 6. Mitu korda on päike seniidis põhjapöörijoonel (1 kord aastas). Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. (Kuidas muutub Maal, kus seniidis, kus on pöörijooned jne.) 2. ÖÖ ja päeva pikkusest. (Kuidas möödub Maal, mis on polaaröö ja päev, polaarjoooned, kus asuvad? Jne.) 3. Aluspinna iseloomust ( vesi või maismaa, hele või tume, taimkattega või mitte.) VEEKOGU · Soojeneb sügavamalt · Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine. · Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat). · Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumiseks (jahutab veepinda). MAISMAA
5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu
3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem (90kraadi-päike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel, öö ja päeva pikkusest(kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5 kraadi, sealt pooluse suunas polaarpäev/öö pikkus kasvab, aluspinna iseloom(vesi või maismaa, hele või tume),
(kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast mida suurem, seda rohkem (90kraadipäike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel , öö ja päeva pikkusest (kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5
Asuvad 66,5 N ja 66,5 S, Põhjapolaarjoonel on polaarpäev suvisel pööripäeval, polaaröö talvisel pööripäeval; lõunapolaarjoonel täpselt vastupidi. Mida poolusele lähemal, seda kauem need nähtused kestavad. Poolustel kestavad polaaröö ja –päev 6 kuud (põhjapoolusel polaaröö sügisesest pööripäevast kevadiseni, polaarpäev kevadisest sügiseseni; lõunapoolusel vastupidi. Pöörijooned – Mõttelised jooned gloobusel, mis piiravad ala, kus päike saab olla seniidis. Asuvad 23,5 N ja 23,5 S. Põhjapöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval, lõunapöörijoonel talvisel pööripäeval. Nende joonte vahel on päike kõigis punktides seniidis 2 korda aastas. Ekvaatoril on päike seniidis kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled
*järjesta pinnad soojenemise järjekorras: ) must muld, )rannaliiv, )Okasmets, )lehtmets )hall kaljupind B) Osoonikiht, selle paiknemine ja tähtsus C) Kasvuhooneefekt D) Miks ja kus vahetuvad aastaajad? *Aastaajad vahetuvad........................ , sest *millal tõuseb päike idast ja loojub läände *kust tõuseb ja kuhu loojub päike suvel? *kust tõuseb ja kuhu loojub päike talvel? seletus polaarjooned pöörijooned 3 Loodusgeograafia Maret Vihman pööripäevad polaaröö polaarpäev *miks poolustel ei sula lumi ka pika polaarpäeva ajal, kuigi päike paistab mitu kuud järjest 6.ILM ,ILMASTIK ja KLIIMA ILM ILMASTIK KLIIMA
kivimeid, setteid ja mulda. Kõrbestumine kõrbete laienemine väära inimtegevuse või looduslike protsesside tagajärjel. Atmosfäär õhkkõnd, Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km kuni 18 km kõrgusele Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaar-ja pöörijooned 2. Kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5N ja 23,5S. 1. Kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Kiirgusbilanss aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Üldine õhuringlus 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
prootonite) pidev voog. Pöördellipsoid- maa kuju. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermööt 40 075km. Pööripäevad- Suvine pööripäev (21. või 22.juuni) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas. Talvisel (21 või 22 dets) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20 või 21 märts) ja sügisesel (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5°pl) ja lõuna polaarjoon (66,5°ll). Rikked on katkestused kivimkeha pidevuses. Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveereliused moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm. Sandur lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik,
hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo – aluspinna peegeldus Coriolisi jõud- kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale Hoovus - suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine seniit- Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö – kui 24 tundi päike ei paista polaarpäev- kui 24 tundi päike ei looju ekvaator – maa keskjoon polaar- ja pöörijooned - kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Polaarjooned – millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev üldine õhuringlus- õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. õhumass- ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. tsüklon- madalrõhuala
Selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk on kõrgemates õhukihties jõudnud palju kaugemale kui maapinnal. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Talvine soe front põhjustav jäidet. Sooja frondiga kaasneb õhutemp tõus. Külm front- hoopis erinev sooja frondi omast. Kulm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Polaar-ja pöörijooned. Maa asend päikese suhtes 22. juunil Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud. Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd. Maa saab päeva jooksul rohkem valgust kui lühikese ööga kaob. Põhjapoolkeral algab suvi. 22. juunil - suvisel pööripäeval on Päike seniidis Vähi ehk põhjapöörijoonel. Sellel laiusjoonel (23°27') paistab Päike keskpäeval kõige kõrgemalt - otse lagipähe. Põhjapooluse ja polaarjoone vaheline ala on ööpäevaringselt
Kui läänevool nõrgeneb ja tuul puhub vadavalt maismaa kohalt-põhjast, idast või ise lõunast, siis kujuneb külm talveilm ja moodustub püsiv lumikate. Talvede soojenemine on esile kutsunud läänevoolu tugevnemise. Kui talv on külm, püsib lumi kaua maas, kevad jääb hilisemaks ja jahedamaks. Pehme talve korral sulab lumi kiiresti, kevad saabub varem ja tuleb enamasti soojem. 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! Mõisted: polaar- ja pöörijooned, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, mussoon, passaat, läänetuuled polaarjooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev pöörijooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, need on paralleelis, kus päike on seniidis üks kord aastas (pööripäeval) õhumass-kindlatea omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal õhurõhk-õhu surve aluspinnale
soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. kliimat kujundavad astronoomilised tegurid? Polaarjooned on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Pöörijooned on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus) Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel 6
Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ning väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ning vesi kombineeruda ja moodustada nähtavust halvendava ning inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Mõisted: atmosfäär, troposfäär, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu;
Atmosfäär Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht Troposfäär- atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused Ekvaator- poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 pl ja 66,5 ll. Polaarjoontest pooluse suunas esineb polaarööd ja päeva Pöörijoon- 23N ja23S. Pöörijooned tähistavad ala, mille vahel on päike seniidis. Põhjapöörijoonel on päike seniidis 23.06, lõunapöörijoonel 22.12 ja ekvaatoril 23.03 ning 23.09 Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemist maakeral vastavalt kõrg- ja madalrõhkkondadele- Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale
3. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese (1a), poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise suunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta (keskmiselt 24h). Maa pöörlemise tingib öö ja päeva vaheldumine, Coriolise jõud ning tõusu ja mõõnalaine teke (kogu ookean liigub Kuu suunas ehk seal on tõusuvesi) Maa pöörlemistelg on eliptikatasandi suhtes kaldus (23,5kraadi) 4. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21. või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas Talvisel pööripäeval (21. või 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. või 21. märtsil ) ja sügisesel pööripäeval (22. või 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust.
· Troposfäär atmosfääri alumine õhukiht · Ekvaator põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0-laiuskraadil, pikkus 40 076 km, jaotab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks · Polaarjooned paralleelid mis paiknevad 66°33´N (põhjapolaar joon) ja 66°33´S (lõunapolaarjoon) ning millest pooluste pool esineb polaarpäev ja polaaröö · Pöörijooned paralleelid mis paiknevad 23°27´N (põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon) ja 23°27´S (lõunapöörijoon ehk Kaljukitse pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis · Kiirgusbilanss maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat kujundav tegur · Üldine õhuringlus on suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Kuidas kujunes Euroopas kasutusel olev kaasaegne kalender ja selle nimetus. - Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu- ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12. Tähtsamad jooned ja punktid maakeral (poolused, polaarjooned, pöörijooned, ekvaator, 0o- meridiaan, kuupäevaraja jne.) -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
13 MÕISTED atmosfäär Maadümbritsev kihilise ehitusega õhkkest troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km (polaaraladel) kuni 18 km ekvaatoril) kõrgusele ekvaator põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0-laiuskraadil polaarjooned paralleelid, mis paiknevad 66o33'N ja 66o33'S ning millest pooluste pool esineb polaarpäev ja polaaröö pöörijooned - paralleelid, mis paiknevad 23o27'N (Vähi pöörijoon) ja 23o27'S (Kaljukitse pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis kiirgusbilanss maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat mõjutav tegur üldine õhuringlus suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgitoimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral õhumass ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses
raskemetallide sattumine muldadesse autokütusest,metallurgiatööstustest,väetistest,reoveesetetest, ohtlikest jäätmetest. Atmosfäär - Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev sfäär.Õhk on aga gaaside segu,milles on veel lisaks veearu ning pisikesi tolmu-tahma-ja soolaosakesi. - Ekvaator on põhja ja lõunapoolsusest võrdsel kaugusel paiknev kujuteldav joon ümber maakera . - Pöörijooned-on paralleelid,mis paiknevad 23'27N ja 23'27S,millel on päike ükskord aastas,pööripäeval seniidis. - Atmosfääri ehitus 1.Troposfäär-seal paikneb ligi 80% õhkonna massist, temperatuur langeb keskmiselt 6'C 1km kohta.Selle kohal on tropopaus,mis on õhukiht,millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Troposfääris toimuvad kõik ilmastikunähtused. 2.Stratosfäär-kuni 50km kõrgusel,mood. 20% atmosfääri massist,temperatuur hakkab kasvama
annaabi.ee 
