tavalised parmud, kelle välimusest saab esile tuua hallikirjud tiivad, keda ka tuntakse "lätlase" nime all. (Vikipeedia 2015) Parmud on enamasti inimesele kahjulikud kuid parme võib kasutada näiteks kalastuses. Parme püütakse selleks käega või liblikavõrguga. Konks pannakse sisse valmiku rinnalt ja lükatakse välja kõhult. Vastseid pannakse konksule samamoodi nagu kärbsetõuke. Kala võtab hästi. (Kalapeedia 2015) Kokkuvõte Parmud on väga tüütud putukad ning tekitavad suvel tihtipeale suuri ebamugavusi kuid tegelikult teevad seda emased parmud ainult selleks, et saada paremini järglasi. Niiet järgmine kord kui suvel mõni parm ründama tuleb siis tuleks meeles pidada, et ta ei tee seda paha pärast. Kasutatud kirjandus 1. Luig, J. Sumisev parmupäev. 2006. Ajakiri Loodusesõber. Kättesaadav: http://ilm.ee/?42827 (külastatud 02.04.2015). 2. Vikipeedia. http://et.wikipedia
Baierimaal oli üks seidel 0,535 liitrit. Tähendus - vana vedelikumõõt Allikas forte.delfi 6. Elegaasi kasutamine võimaldab seadmete, nagu trafode ja võimsuslülitite gabariite vähendada, kuna tema elektriline tugevus on õhu vastavast näitajast ligemale 2,5 korda suurem. Tähendus väävelheksafluoriid Allikas - õpiobjektid.tptlive 7.Esimene eestikeelne limnoloogiaalane uurimus oli Aleksander Audovalt ja Hendrik Bekkerilt Pühajärve kohta. Tähendus järveteadus Allikas kalapeedia 8.Laps sündis adaktüüliaga. Tähendus - sõrmede või varvaste kaasasündinud puudumine Allikas kroonika.delfi 9.Kuidas saab üks inimene nii pessimistlik olla? Tähendus - kõike halvana v lootusetuna nägev inimene Allikas kroonika.delfi 10.Murrangulistel aastatel 80ndate lõpul oli bibliofiil tõsiselt hirmul, et äkki huvi vanaraamatu vastu üldse kaob, et äkki juhtuski see kirg põgenemisest tegelikkuse eest.
• 1. Luig, J. Sumisev parmupäev. 2006. Ajakiri Loodusesõber. Kättesaadav: http://ilm.ee/?42827 (külastatud 02.04.2015). •2. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased (külastatud 02.04.2015). •3. Luik, A. Kuumad küsimused: miks see kuumus küll parmude tiibu ei kärbi? 2014. Tartu Postimees. Ajaleht küsib. Kättesaadav: http://tartu.postimees.ee/2871369/kuumad-kusimused-miks-see-kuumus-kull-parmude- tiibu-ei-karbi (külastatud 02.04.2015). •4. Kalapeedia. Kättesaadav: http://www.kalapeedia.ee/parmud-ja-nende-vastsed.html (külastatud 02.04.2015). •5. Pärnumaa kutsehariduskeskus. Õpiobjektid. Kättesaadav: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tiivad.html (külastatud 02.04.2015) •6. Looduskalender. Parmudest, siis kui neid on. Kättesaadav: http://www.looduskalender.ee/node/20709 (külastatud 02.04.2015) Tänan kuulamast!
Jämepea (Hypophthalmichthys nobilis) Jämepea kuulub karpkalaliste seltsi, karpkalalaste sugukonda. Välimus Jämepeal on suur soomusteta pea, suur suu ja küllaltki madalal asetsevad silmad, Kehavärvus varieerub tumerohelisest mustade toonideni. Küljed hallikad, kõhualune valkjas, uimed ja saba kollakat tooni. Suu ülaseisune ja pea soomusteta. Kehal leidub palju suvaliselt paiknevaid musti laike. Rinnauimed ulatuvad kõhuuimede alustest tahapoole. Joonis 2. Jämepea. http://www.kalapeedia.ee/u/kalad/j%C3%A4mepea.jpg Kasv ja eluiga Jämepea on kiirekasvuline kala. Täiskasvanud kalad võivad olla küllaltki pikkad. Suurimate püütud kalade kaal on olnud 65 kg ringis ja pikkus kuni 145 cm. Keskmiseks pikkuseks on 60 – 82 cm. Pikimaks eluaeks arvatakse 20 aastat. Toitumine Suguküpse jämepea menüü koosneb peamiselt zooplanktonist, kuid ta sööb ka fütoplanktonit ja detriiti. Leviala Jämepea on soojalembeline kala
annaabi.ee 
