GEOGRAAFIA 7. KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²)
Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu- majanduses vajaliku niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks. Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine.
sadamaisse. Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri. Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 1020 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton
on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkera jää- ja külmakõrbete ühisjoonteks on laiuvad jääväljad ja lume lagendikud, kus valitseb kestev pilkne öö või pikk loojanguteta päev ja paugub pakane. Taimede, loomade ja inimeste eluks on seal kõige karmimad tingimused kogu meie planeedil. Arktika Paiknemine ja kliima Arktika, mis asub põhjapooluse ümbruses hõlmab Põhja-Jäämere koos sealsete suurte ja väikeste saartega, samuti kitsas riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Arktika piirkonda ulatuvad kaheksa riigi territooriumid: Ameerika Ühendriigid, Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Venemaa Föderatsioon. Arktika pindala on üle 25 miljoni km², millest suurema osa moodustavad Põhja- Jäämere valdavalt 2-4 m paksused jääalad. Üksikutes kohtades on merejää veelgi paksem. Põhjapoolkera suurim, umbes 3 km paksune mandriliustik asub Gröönimaal
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11%
(alustas retke elaniketa idarannikult seda selleks, et lõigata ära taganemistee) See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. 1. polaarekspeditsioon 1888-1889 ületas esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. (alustas retke elaniketa idarannikult seda selleks, et lõigata ära taganemistee) See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. 2. polaarekspeditsioon 1893-1896 laeval Fram Eesmärk kontrollida Põhja-Jäämere ajujää triivi ideed. Purjetas piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt idast läände. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Nansen üritas koos Hjalmar Johanseniga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga.
................................................................................................9 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust.
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
KARA MERI 1) Kara meri on Põhja Jäämere osa. 2) Kara meri on ääremeri , ta asub Euraasia mandri ääres ja teda ümbritsevad Novaja Zemlja saar, Severnaja Zemlja saar, Taimõri poolsaar, Jamali poolsaar. 3) Kara mere pindala on 880000 km², keskmine sügavus on 110 meetrit ja soolsus on umbes 30 35 . Mandrilava on Kara merel kitsas. Kõige sügavam koht on 620 meetrit. 4) Kara merre läheb PõhjaAtlandi hoovus. 5) Kara meres on palju kala sorte nt. siig, lest jpt. ja palju taimi.
Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse tavaliselt juulikuu 10 kraadi C isotermi maismaal ja 5 kraadi C isotermi merel. (Lepasaar, Lumiste 2006,lk 5 ) Arktika paikneb põhjapooluse lähedal .Piirkond hõlmab Põhja Jäämere , Taanile kuuluva Gröönimaa, Alaska , Kanada, Euroopa ja Siberi põhjaosa. Taimne plankton annab kolmveerandi atmosfääri hapnikust. Talvel langeb temperatuur kuni miinus kuuekümneni. Rahvastik moodustab 3%
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke
· Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. · Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Pilte Venemaast Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee · http://et.wikipedia.org/
Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming
Linavästrik Ta on umbes varblase suurune ja ta kuulub värvuliste lindude hulka. Tal on ka pikk saba. Ta on tuntud kogu Euraasias, välja arvatud Põhja-Jäämere saartel, poolsaartel ning Araabia poolsaarel. Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Linavästrik on rohkem inimeste seltsis. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Linavästrik on ka lendaja, tema lend on madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Eestis elab linavästrike kuni 100 000 paari
väljaminekut riikidelt. Selle tagajärjel muutuks ka Läänemere äärsete ja lähedal olevate riikide kliima talvine külm algaks ja lõppeks varem. Seetõttu muutuks Taanist Rootsi ja Norra saaine palju lihtsamaks ja odavamaks, kuna ei peaks enam laeva väina ületamiseks kasutama. Ka kauba hind muutuks odavamaks kas siis Taani kaupade hind Norras ja Rootsis või Norra ja Rootsi kaupade hind Taanis. On võimalik ka kliima soojenemisest sulama hakanud Põhja Jäämere jäämägede sulamine. Seetõttu toimuks suur veetõus mistõttu hakkaks Läänemere kallastel vesi üle rannapiiri tulema ja paljud majad jääks veealla. Üldiselt võiks üelda et meie ei pea Läänemere tuleviku pärast muretsema, sest me ei ela arvatavasti 2100-nda aastani.
kaasnevast koostööst sündis 1961. aastal Antarktika leping, millega lõunamandrist sai rahumeelne rahvusvahelise teaduskoostöö piirkond. Vajaduse kuulutada mullu taas välja polaaraasta tingisid ennekõike globaalse kliima soojenemisega kaasnenud ulatuslikud ja kiired muutused polaaraladel. Jää- ja lumikatte kahanemine viimastel aastakümnetel on olnud märkimisväärne ja murettekitav. Alates 1979. aastast, kui satelliitide abiga hakati tegema Põhja-Jäämere jääkatte monitooringut, on olnud märgata suvise jääkatte ulatuse selget kahanemist. Teadlastele on Arktika huvitav tööpõld. Meie teadmisi Arktika regiooni kliimasüsteemist peetakse praegusajal üsna tagasihoidlikuks võrreldes muu maailma osadega. Ühest küljest on polaaralade põhjalikku uurimist takistanud võrdlemisi keeruline ligipääs ja sealsed karmid olud, teisest küljest tuleb arvestada aluspinna (jää ja lumi) eripära. Jää toimib ookeani ja
Sinna ei ulatu ümbritsevatelt meredelt puhuvad soojemad tuuled, sest mäed on ees. Gröönimaal on madala õhutemperatuuri põhjuseks ka saare kõrgus merepinnast. Suvel võib Põhja- Jäämerel õhusoojus olla alla nullkraadi, kui Gröönimaa liustikel 10 kraadi külma. · Aastaajaks on ainult talv. Sademete aastane hulk on 100-200 mm Asukohad · Arktika hõlmab Põhja-Jäämere koos paljude saartega, samuti kitsa tüki Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Loomad · Kuna sealne kliima ja õhutemperatuur on niivõrd külm ja sademeid küllalt vähe, siis elavad seal Jääkarud. Jääkarude peamine toiduallikas on kala, mida nad püüavad. Antarktiline kliimavööde Kliima · Antarktilisele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad temperatuurid ja väga väike sademete hulk
Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Kultuur 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863
Kanada Kanada on riik Põhja Ameerikas Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik 58 500 km Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja Jääemere, Atlandi kui ka Vaikse Ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiir USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska Osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, zoti, iiri, saksa,itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas om...
1. SUURUS Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast; 76 970 000, koos ääremeredega 91 655 000 ruutkm. Ulatus põhjast lõunasse 15 000 km, väikseim laius u 2830 km (ekvaatori osas), keskmine sügavus 3597 m, suurim sügavus 8742 m (Puerto Rico sügavikus), maht 329,7 mln kuupkm(www.wikipedia.org). 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri
Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karasjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r (Inari) Soome. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami, kes kasvatavad peamiselt põhjapõtru e. porosid. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi
KANADA KANADAST LÜHIDALT Kanada on riik Põhja-Ameerikas Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonegariik (58 500 km). Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. RIIGIPEA Elizabeth ll RIIGIKORD Kontstitutsiooniline monarhia RIIGIHÜMN - O Canada PEALINN - Ottawa PINDALA 9 984 670 km RIIGIKEEL(ED) inglise, prantsuse RAHVAARV 34 568 211 (2013) RAHAÜHIK - Kanada dollar (CAD) http://www.youtube.com/watch
puud ja põõsad. v Igikelts ja madalad õhutemperatuurid takistavad tavaliste puude kasvamist. Tundra v Tundra esineb Põhja Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Tundra jaguneb kolmeks: 1. Arktiline tundra- Esineb Põhja-jäämere lähistel, Põhja -Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul, Islandil ja mujal. Arktiline tundra Gröönimaal. 2. Mägitundra e. alpiinne tundra Esineb kõrgel mägedes. Alpiinne tundra. 3.Antarktiline tundra Esineb lõunapoolkeral Antarktika poolsaarel ja saartel. Antarktiline tundra Kergueleni saarel. Taimed v Tundrataimed on madalakasvulised. Niimoodi hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla.
toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul,
Norra meri 7b Rait Rehemets ja Kenor Pille Norra mere geograafiline asend · Norra meri on Põhja-Jäämere osa. · Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas
Euroopa Regiooni georaafiline asend Euraasia põhja-ja läänepoolne osa. Põhjast piiravad Euroopat Põhja- Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Idas on piiriks Uurali mäed. Riigid, mis kuulavad 49 riiki. Näiteks Eesti , Hispaania, Itaalia, Norra, Soome jne regiooni Looduse omapära ja Peamiselt parasvööde. Euroopas leiduvatest maavaradest on varustatus loodusvaradega ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega
mm/aastas) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15°). • Igilumepiir on 6000 meetri kõrgusel. Euroopa kliima • Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. • Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. • Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline kliima • Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima Pindala • Euroopa on maailmajagu, mille pindala on 10 180 000 km2. • Hiina pindala on aga 9 597 000 km2, ning pindalalt on Hiina kolmas riik maailmas. • Euroopa on Hiinast ainult 583 000 km2 suurem Rahvaarv Kasutatud kirjandus • https://en.wikipedia.org/wiki/China#Landscape_and_climate • https://en.wikipedia.org/wiki/Europe • http://wiki.gomaailm
SA D E M E D A T M O S F Ä R A U R U M IN E T ...
Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid.
Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad tuisud vetikad, kotikud
Õhumassid Õhumassiks nim. Tohutu suur õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur,niiskus). Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga
Antarktika Nii Põhja-Jäämere aladel kui ka Lõunamandril on jää sulamine alanud juba kümnete aastate eest. Lääne-Antarktika jääkilp võib 7000 aasta jooksul sulada hoolimata sellest, kas toimub üleüldine soojenemine või mitte. Seetõttu võib maailmamere tase tõusta 5 kuni 7 meetri võrra. Mäeliustike osaks jääb tõsta mere taset kuni 30 sentimeetrit. Gröönimaa jääkilbi sulamine lisaks veel teist sama palju. Juba praegu väheneb jääkilp pidevalt. Sadade meetrite paksune
Kokkuvõtlik töö Gröönimaa kohta 8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus
muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine
selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889. aastal ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult,vaid elaniketa idarannikul- seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896. aastal laeval Fram. Eksoeditsioon eesmärgiks oli kontrollida Põhja- Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Kokkuvõttes selgus, et kõik ongi nii, nagu Nansen oli arvanud: jää liigub Põhja-Jäämeres üldiselt tõesti idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos
horisontaalse liikumise tuule.. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja- Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja väga kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal, ilm on pilvitu. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lähedaes madalrõhuvööndis, ilm on väga vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond.
Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid
tõus alad ujutatakse üle, kõrbete teke, taimede suremine, tervise halvenemine. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Õhumassid õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temp, niiskus, tolmusisaldus, läbipaistvus): · arktiline väga külm ja kuiv. Eestis talvel tugev pakane. Kujunenud Põhja-Jäämere kohal või Antarktise mandri kohal · parasvöötme 1) mereline niiske, talvel soe, suvel jahe. Pilves ja sajune ilm, talvel tuuline. Eestis sulailmad. 2) mandriline kuiv, suvel soe, talvel külm, kujuneb sisealadel. Eestis sageli. · Troopiline 1) mereline soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud. Pilvi ei teki, sademeid pole. 2) mandriline palav, kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal. Laskuvad õhuvoolud.
kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine
Bunge tegi Leena delta alale rajatud polaarjaamas astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi ning geofüüsikalisi uuringuid. Samuti kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas ettevalmistustöö uueks ekspeditsiooniks. 1885. aastal sõitis ta koos Eduard von Tolliga Verhojanskisse uue uurimisreisi lähtepunkti. Eesmärgiks oli uurida Põhja-Jäämere rannikut Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta. Herbaarium sisaldas 3400 taimeliiki. 1889. aastal määrati A. von Bunge teise ekspeditsiooni juhiks, mis pidi otsima Põhja-Jaapani piirkonnas kadumaläinud sõjalaeva "Kreiserok". Laev leiti purunenuna, meeskond oli uppunud. 1892.aastal oli Bunge uurimistööl
Väiksemal arvul talvituvad need linnud ka mere idaosa, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühm-nokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas. Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · Rändlind Kormoran Valgepõsk-lagle Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere-Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur- laukhani. Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk,
Kaotas varakult vanemad ja kasvas sugulaste juures. Mereväeohvitserist sugulase eeskujul ja protektsiooni abil asus õppima Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus. Admiral Adam Johann von Krusensterni eestkostel osales 1817 1819 Vassili Mihhailovits Golovninijuhitud ümbermaailmareisil sõjalaeval "Kamtsatka". 1820 1824 juhtis Kirde-Siberi rannikuekspeditsiooni (nn. Kolõma ekspeditsioon), kus kogus andmeid Põhja-Jäämere jääreziimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi. Oletas saare olemasolu Põhja-Jäämeres.1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks. 1825 1827 juhtis ümbermaailmareisi prikil"Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks. 1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Samal aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika
1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte el taimed ei merileopard, meeskondadega laevahukke saartega. Väike kasva
mäestik (Põhja-Uuralis kõrgeim Sablja mägi, tuntud kui "mõõgamägi"). -4- Selle taga Aasias laiub Siber, mis omakorda jaguneb kolmeks suureks osaks: Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lauskmaa ja mägine idaosa. Viimast koos poolsaarte ja paljudest saartest liigestatud Vaikse ookeani rannikuga tuntakse Kaud-Idana.Venemaa tugevasti liigestatud ja hõredalt asustatud põhjarannikut uhuvad Jäämere ehk Artika ookeani külmad veed. Seal asuvad suured saarestikud, nagu Novaja, Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need, peaaegu aasta ringi jäised rannikusaarestikud, on tooreainerikkad. Seal asub rohkesti kaevandusi ja naftaleiukohti, ent karmi kliima tõttu on neid raske kasutada. Riigi kaart: -5- Ülevaade majandusest : Mida Venemaa toodab ? · Masinaid ja tööstusseadmeid: naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat,
lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpik ,samblikud kääbuspõõsad Põhjapõdrad suvel liiguvad Põhja-Jäämere kasvavad maad ligi tihetate padjandite tuulisele rannikule,kus on vähem verd ja puhmikutena, et hoida soojust ja imevaid sääski ja sügisel tagasi karm talv õhukese talvevaiba all üle lagetundrast metsatundrasse kus lumikate elada. õhem ja samblike kergem kätte saada. 3
eraldatuse tõttu. Maismaa mõju avaldub jõgede ja kliima kaudu. Eraldatus takistab veevahetust. Merede kliima on ookeaniga võrreldes mandrilisem. Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis. Merede soolsus sõltub mageda vee bilasist: + positiivne jõed, sademed, jääsulamine - negatiivne aurumine, jääteke Samuti ka ühendusest ookeaniga. Läänemeres näiteks 3-8 promilli, Siberi jõed alandavad Põhja-Jäämere ääremeredes soolsust 10-34 promillini. Suurima soolsusega Punane meri kuni 41 promilli. Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered);
pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid ·Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitmed riigid hoiavad aastaringselt või ainult suviti personali üle kogu mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike
lõunaregioonides on see kaks korda väiksem 400 mm. Siberis on sademete aasta keskmine norm 500 kuni 800 mm, mägispiirkondades kuni 1000 mm. Mis puutub õhutemperatuuri, siis kõige külmemaks peetakse Siberit, kus Verhojanski linna piirkonnas asub nn. "külmapoolus", jaanuari keskmine temperatuur on seal ligi 61 kraadi, aga veebruaris võib vahest langeda kuni -68° . Arktika rannikul ei ole nii külm, kuid Põhja-Jäämere mõju tõttu langeb õhutemperatuur kuni -50° . Kuid samad faktorid, mis soodustavad madalat temperatuuri talvel, soodustavad ka kuuma suve nendes regioonides: juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° , kuid vahest võib tõusta kuni +37° . Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° kuni -9° , keskmine juuli temperatuur on aga 13° kuni 23° . Hümn: Praegune hümn kinnitati riigihümniks 7
annaabi.ee 
