Elulaad ja asula Kasutatud materjal Entonüüm ehk rahvanimetus Tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad balokkides või tsummides Jenissei jõe alamjooksul idakaldal, Venemaal Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsid http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Eenetsid http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsi_keel
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist Viljandi on linn vilja andvate põldude keskel. Viljandi on eesti kõige mägisem linn. Viljandi on Eestis asustuse poolest üks põlisemaid kante
Käsitama: (arusaama, mõistma)Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitlema: (rääkima, arutlema) Käsitlesime tunnis korratud teemasi. Käsitsema: (kätega midagi tegema) Oskan käsitseda mitmeid masinaid. Loendama:(kokku lugema) Loendasin katseni jäänud päevi. Loetlema (nimepidi üles lugema) Loetlesin õpetajale Eesti järvi. Omandama(omaks võtma, midagi ära õppima) Omandasin uued teemad kiirelt. Omistama: (omaks andma, pidama) Asulale omistati linnaõigused. Vahel:(ruumiliselt kahe asja vahel, kahe momendi vahelisel ajal) Istusin Mari ja Jüri vahel. Vahest: (mõnikord). Käin vahest perega teatris. Vast: (alles, hiljuti) Isa oli vast saabunud reisilt. Õigesti: (õigel moel) Kui ma õigesti mäletan juhtus see eile. Õieti:(õigupoolest) Ei mäletagi, kui vana ta õieti on.
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, mille elanikud ei elatu põhiliselt põllumajandusest, või haldusüksust, mis hõlmab lisaks asulale ka selle ümbruse. Keskaja linnu iseloomustasid samad tunnused. Keskaegsed linnad olid väga võimsad ning seetõttu on neid kireldatud kui riike riigis. Kas see kirjeldus aga end õigustab on teine küsimus. Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused. Keskaja linnal oli oma variant põhiseadusest – linnaõigus, mis aitas linnaelu korraldada
pidanuks maapiirkondadesse käskjalgu välja saatma. Tekst on privileegiks Tallinna Jaani seegile, sest selle lõpuosa kõlab: "seetõttu olgu igaühel, kes soovib oma hingeõnnistuse pärast midagi oma liikuvast või liikumatust varast annetada Tallinna pidalitõbiste vendade majale, selleks vaba voli." Kui tegemist on seegiga, mida tunneme Jaani seegi nime all, viitab selle tolleaegne olemasolu naabruses asuvale linnalisele asulale. 1237.aastal, kui Gregorius IX volitas Wilhelmit Tallinnat Taani kroonile tagastama, mainitakse küll ainult linnust. Viis kuud hiljem teeb Gregorius endiselt juttu vaid tallinna linnusest ja ümbritsevatest maadest. Kolm kuud hiljem sõlmitud Stensby lepingus nimetatakse lisaks kindlusele juba eraldi ka Tallinna linna. On kaheldav, et nende kuude jooksul mingi plahvatuslik areng toimus, vaid ilmselt on asi erinevas sõnavalikus, mis võis olla tingitud nii
Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211. aasta kevadtalvest, kui linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini. Kivilinnuse ehitus kestis üle 300. aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja komtuurkonna keskus. Linnuse põhjaküljele tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aasta. Viljandi linna nimi esines ka esimest korda hansadokumentides 1346. aastal. Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (15581583) ja Poola-Rootsi sõdades (16001622), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Viljandi linn sai uuesti linnaõigused alles 1783. aastal mil Katariina II sai haldusreformi käigus asustatud Viljandi maakonna keskus ja see on tänaseni. Viljandi linna pindala on Pindala: 14,57 km² ja 19 100 elanikku
teistest riikides või väljarännet. 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastume tase mitu % riigi elanikest elab linnas. Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht. Asulate paiknemist mõjutasid. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad AGRAARAJASTU LINNAD: Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades Linnades elas 1-2 % rahvastikust. Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega. Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega
Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Asulate kõrval elasid metsikud koerad. Nad sõid inimeste toidujäänuseid. Kui asulale lähenesid teised loomad, siis hoiatasid koerad inimesi haukumisega. Nad hakkasid elama asulas ja inimesi jahil saatmas. Koer oli esimene koduloom, küti abiline ja ustav valvur. Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile. Kõik see tõi kaasa elanikonna arvukuse kasvu. Pikenes inimeste eluiga. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne
Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid). Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel. senjööri poolt antud privileegidel. rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid). senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu). Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu. osteti end senjööri võimu alt vabaks. 3. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpu poole ka manufaktuuris
B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani. Vasilikit (nagu ka Myrtos) on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. SE nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab keskminosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga. 2 Gournia Gournia asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres. Linnavaremed, mida praegu saab näha, kuuluvad põhiliselt
pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) · Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid) senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu) · Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu osteti end senjööri võimu alt vabaks NB! Kõige kiiremini iseseisvusid Itaalia linnad 11.-13.saj. (P: seos aktiivse kaubandusega ja sellest saadavate tuludega)
Enamik töölisi teenivad leiba just gaasi-, nafta- ja ehitussektoris. Kõigil neil riikidel on majanduslikult läinud hästi. Seega, miks mitte kasutada ka Eestis võõtöölisi. Ka Itaalia on kasutanud sisserännanud pagulasi enda jaoks. Võiks öelda, et pagulased on päästnud isegi paar väikest küla, mis veel 15 aastat tagasi peaaegu väljasuremis ohus olid. Üks selline küla on Riace, mis asub Lõuna-Itaalias, just seal on hästi näha võõrtööliste panust. Enamik ühele asulale olulisematest töökohtadest täidavad just pagulased. Suhtlus vanema generatsiooni ja uute sisserändajate vahel suurepärane, seega võiks kasutada ka Eesti väiksemates väljasurevates külades immigrante. Immigrantidel on võimalus anda suur panus Eesti riigi eluolu paranemisele. On palju näiteid, kus sisserännanud on riiki aidanud, olgu nendeks siis Kanada, Katar, Itaalia või Saksamaa. Kuna suunatud sisserännet pole veel toimunud, võiksime seda senisest
sellise asula koos lähiümbrusega. Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest. Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Kujunemisjärgus on asula olnud majandus- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümber olevad asumid. Asulale linna staatuse määramise arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu, rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive. Tänapäeval saab asulast linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linna õigused ja linna nimetus. Eri riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks. Esimesed linnad ei ole kindlasti oma staatuse saamisel n.ö. ühel pulgal tänapäevaga, kuid ka
· Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5 Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks · Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%)
tänava nurgal. 6 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned · Ordulinnuse varemed See on Viljandi vanim arhitektuurimälestis. Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Et elukutselistel sõjameestel oleks kõik eluks vajalik käepärast, saabusid kohale ka kaupmehed ja käsitöölised. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis aga üle kahesaja aasta. Linnus kujutas endast kolmekordse eelkaitsega kindlustussüsteemi. Kolmel järjestikusel künkal paiknenud kindlustuste keskne ehitus oli ordule tüüpiline konvendihoone. Viljandi konvendihoone oli Riia kõrval suurim kogu Vana-Liivimaal. Neljanda kaitsevööndi moodustasid linnuse põhjaküljele kerkima hakanud hansalinna kõrged müürid. Esimest korda ilmus Viljandi nimi
prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Kui jõukus kasvas, tõusid ka elustandard. Linnakodanikud hakkasid prügist levivat haisu, tolmu, tossu, putukaid ja närilisi pahaks panema. Kuidas prügi tänavalt minema saada? Kõige kiirem viis oli põletamine.paraku sai see saatuslikuks nii mõnelegi asulale ja just tuleohu tõttu ei võinud avapõletust linnas lubada. Prügi tuli hakata ära vedama. Tekkis vajasus tänavapühkijate ja prügivedajate järele, kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid. Kuhu prügi panna? Küllap püüti prügi lihtsalt silma alt äta sokutada. Algul ei kuhjatud teda prügimäele, vaid hajutati. Selleks sobis hästi linnamüüritagune või agul. Prügi kõlbas sokutada ka veekogudesse, sest nii oli haisu vähem, pealegi vajus raske marerjal põhja ja kerge
linnapea Jaan Varese tõttu Varese sillaks kutsuma. Viljandi kohta üldiselt. · Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest korda Viljandi alla jõudis siinseid paganaid ristiusku pöörama. · Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. · 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tsogolkovale. Linnaõigused tagastati Viljandile 1783. aastal. Linn võis jälle linna kombel arenema hakata. · Raekoda. · Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783
prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Kui jõukus kasvas, tõusid ka elustandard. Linnakodanikud hakkasid prügist levivat haisu, tolmu, tossu, putukaid ja närilisi pahaks panema. Kuidas prügi tänavalt minema saada? Kõige kiirem viis oli põletamine.paraku sai see saatuslikuks nii mõnelegi asulale ja just tuleohu tõttu ei võinud avapõletust linnas lubada. 3 Prügi tuli hakata ära vedama. Tekkis vajasus tänavapühkijate ja prügivedajate järele, kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid. Kuhu prügi panna? Küllap püüti prügi lihtsalt silma alt äta sokutada. Algul ei kuhjatud teda prügimäele, vaid hajutati. Selleks sobis hästi linnamüüritagune või agul. Prügi kõlbas sokutada ka
hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest. Reovee põhjavette ning reo- ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Reoveekogumisala § 241 Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse
asulad, seepärast tekkisid need kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, feodaalide linnuste lähedusse. Kuni 11.saj tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma riigi aegsetele linnaasemetele; alates 13.saj rajasid uusi linnu ka maaisandad (senjöörid). 4.2. Linnade suhted senjööridega: Linnad asusid senjööride (feodaalide või kiriku) maadel. Senjöör andis asulale linnaõiguse, mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimestevahelised õigusnormid. Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini
ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, feodaalide linnuste lähedusse. Kuni 11.saj tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma riigi aegsetele linnaasemetele; alates 13.saj rajasid uusi linnu ka maaisandad (senjöörid). 4.2. Linnade suhted senjööridega: Linnad asusid senjööride (feodaalide või kiriku) maadel. Senjöör andis asulale linnaõiguse, mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimestevahelised õigusnormid. Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini
KULTUUR JA INIMASUSTUS Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega. Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi! Peruus on lisaks
7 Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani. Vasilikit on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. Selle nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab kesk minosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga. 1.5. Plaikastro Palaikastro on Sitiast 20 km ida poole, Zakrosesse (u 25 km lõunas) viiva tee ääres. Kaasaegsest Palaikastro asulast kilomeeter mere suunas Roussolakkose nimelissse kohta jäävad minolise linna
Toompea Väikese linnuse üldvaade Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn (Lübecki linnaõigus aastast 1248), Vana-Pärnu (Saare-Lääne stiftiõigus aastast 1251), Tartu (Riia linnaõiguse esmamainimine 1262), Haapsalu (1279 Saare-Lääne õigus), Viljandi (Riia õigus 1283) Paide (Riia õigus 1291), Rakvere (Lübecki õigus 1302), Uus-Pärnu (Riia õigus 1318) ja Narva (Lübecki õigus 1345). 1296. aastal andis Põhja-Eesti suurvasall Helmold Lode linnaõigused kahele asulale: Loderodele ja Koilale, kuid pärast nende asutamisürikut pole neid enam mainitud, seetõttu võib arvata, et nende linnade rajamine nurjus täielikult. Peale linnade oli eriseisund ka Toompeal, mis kuulus aga siiski Tallinna komtuuri otsese võimu alla. Linnalaadne staatus oli 13. sajandi esimesel poolel ka Lihulal, kuid kui Saare-Lääne piiskop oma residentsi mujale viis, langes selle tähtsus oluliselt. Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev. Alevid asusid ka Keilas, Otepääl,
tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur ruumistruktuur rohestruktuur ehk haljastu hoonestusstruktuur krundistruktuur 43. Genius loci olemus kolm põhikomponenti Kolm põhikomponenti: paiga füüsiline ülesehitus (elementideobjektide struktuur); inimeste tegevused (nt kalmistul, hiiemäel, kiigeplatsil); paika kasutavate inimeste mõttelaad ja väärtushinnangud. 44. Kohaanalüüsi tegemise eesmärgid - tuua esile asulale iseloomulikud omadused; - selgitada nende omaduste tausta; - selgitada neist omadustest tulenevaid edasise arengu võimalusi ja piiranguid; - tuua esile ideid ja printsiipe, mille abil oleks võimalik asula omadusi säilitada ja kasutada elukeskkonna arendamisel. 45. Asula- ehk kohaanalüüsi põhiteemad (4), mida erinevad analüüsimetoodikad enamasti hõlmavad 1. koha asula ajalooline areng - mõjurid ja arenguetapid; 2. asula loodus ja maastik - kohale omased absoluutsed omadused; 3
Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet. Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine. LINNASTUMINE Linn - kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. Oma ümbruskonda teenindav keskus. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ja on nüüdis ajal erinevates riikides erinevad. Linnastumine ehk urbanisatsioon - majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse muutumisest ja rahvastiku rändest. Linnarahvastiku protsent: Maailm Eesti 1800 3% 1863 8,7% 1850 6,4% 1913 19%
Pealegi on võimalik, et põlevkivi kaevandamine Kiviõli piirkonnas lõpetatakse keskkonnakaalutlustel üldse, mis oleks linnale täielik majanduslik katastroof. Eestlasi on Kiviõlis rohkem kui teistes Ida-Virumaa linnades . Palju paremini käib Kiviõli eeslinna Püssi käsi. Seegi oli alguses kaevuriasula pisikese, ammusuletud elektrijaamaga. Püssi hakkas üleliigseks muutuma juba Nõukogude aja alguses, ent hiljem rajati sinna suur puitplaatide tehas, mis andis asulale uue elu. Tööjõud tehase jaoks toodi Venemaalt, nii et Püssiski on suures ülekaalus tulnukrahvastik. Praegu on tehas tugevasti muutunud. AS Repo Vabrikute nime all ekspordib ta valdava osa oma toodangust Euroopa Liidu maadesse, käibe poolest on see üks Eesti suuremaid ettevõtteid ja silmapaistev ka Põhjamaade tehastega võrreldes. Majanduslikult on linnakese tulevik üsna kindel, pealegi kavatsetakse sinna ehitada veel üks suur puitkiust papitehas.
XX sajandi algul linnade kasv kiirenes veelgi. Linnade arv kasvas kuni 1918. aastani vähe - 11-lt 12-ni, kuid tekkis hulgaliselt linna iseloomuga asulaid, millele linna õigusi siiski veel ei antud. Iseseisvas Eesti Vabariigis linnade kasv aeglustus. See oli seotud ümberkorraldustega majanduses, kus edukas oli eriti põllumajandus. Küll aga suurenes märksa linnade arv, tegelikult juba olemasolevad linnad tunnistati nüüd sellisteks ka ametlikult. Linnaõigusi anti aga ka mõnele asulale, mis tegelikult linnad polnudki. Nii et varasem erinevus tegeliku ja juriidilise linnamõiste vahel ei kadunud kuhugi, ainult muutis iseloomu. 1940. aastal oli Eestis juba 35 juriidilist linna. Põlisrahvastik omandas XIX sajandi jooksul täieliku kirjaoskuse ja seejärel ka üldise alghariduse. Kesk- ja ülikooli pääsesid siiski veel vaid üksikud eestlased. Murrang toimus XX sajandi algul, eriti aga iseseisva Eesti ajal. 1940
annaabi.ee 
