__________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________ e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. ________________ _________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid. Kirjuta teise tulba ees olev täht esimese tulba ees olevale 3 punkti joonele. ___ Aleksander Suur A. kreeklaste kangelane ___ Herakles B. vanimaid asulakohti Eestis ___ Kunda C. saar Vahemeres D. Makedoonia valitseja 10. Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid Kreeka polistest? 6 punkti Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu. a) _______________________________________________________________ b) _______________________________________________________________ c) _______________________________________________________________
2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Asulakohad Asulad rajati veekogude lähedusse Seal oli soodne kalastada, küttide veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi
Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt põhjapõtradele ja kobrastele, vähem kütiti karusid, metssigu hunte, hirvi, nugiseid. Pulli asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad. Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand. Seal oli hea küttida ja tegeleda kalapüügiga ning head liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti. Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda linna lähedal Lammasmäel asuvast muistsest asulast, mille kohta on leitud palju luust ja sarvest tööriistu: ahinguotsi, harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid, kirvepäid. Lammasmäel elati pika perioodi jooksul korduvalt ja tõenäoliselt hooajaliselt. Tegeldi kalapüügiga ja jahiga, kuid korjati ka söödavaid taimi. Kalad haug, ahven, linask. Loomad põder, kobras. Linnud tuttvart, aul, sinikaelpart.
Joonis 5. Savinõu Kokkuvõte 9 Võiks arvata, et sellest perioodist on vähe infot oli see ju nii ammu aga tegelikult on lugu vastupidine. Eelrooma rauaajast on teada hoopis rohkem muistiseid kui eelnevast perioodist, sellepärast on ettekujutus sellest perioodist hoopis üksikasjalikum. Endistviisi on küll vähe teada asulakohti, see-eest ilmuvad nüüd aga kivikalmed, mida on maastikul kergem leida. Kõige enam leiab muistiseid ja asulakohti sel perioodil Muhu saarelt ning Saaremaalt. Suhteliselt vähe tähelepanu on pööratud kesk-Eestile. Suur osa oli muinaspõldudel, tolleaegne inimene haris meelsasti üles kerge paepealse mullaga alad, mis hiljem on muudetud karjamaadeks. Paremini säilinud muinaspõllud on Saaremaal teada Võhma piirkonnast
Kultuuri alal oli arenenud ühiskond, mitte ühtne rahvarühm. Kellpeekrite jt kultuurile omaste esemete levik näitab pigem eriliste käsitööoskuste arenemist. Kellpeekrite levikualal esines märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi, kuid neid sidusid ühtsed sotsiaalsed sümbolid, mis leidsid väljendamist prestiizesemete näol. Uued teadmised ja oskused levisid inimeste omavahelise suhtlemise kaudu. St tegu ei olnud ühtse kultuuriga vaid pigem inimeste omavahelise suhtlussfääriga. Asulakohti suhteliselt vähe, põhiliselt matmispaigad. Kellpeekrite levikuala lääneosas kasutati palju erinevaid hoonetüüpe. Postkonstruktsiooniga hooned, Tsehhis maasse süvendatud maju. Matused harilikult individuaalsed. Surnu maeti kõverdatult; orientatsioon ja hauapanused sõltusid soost. Meestel tihti panuseks luust või kivist nelinurkne plaadike, mille nurkades olid augud. Sellised plaadikesed olid randmete juures olid vibuküttide randmekaitsed
02.1918) · Eesti Vabariik( 1918-1940) [23. aug. MRP] EW II ms lõpetas selle. · Eesti NL koosseisus- ENSV( 1940-1991, 20 august) Eesti taasiseseisvus NL kokkuvarisemis tõttu ja Laulva Revolutsiooniga. · Eesti Vabariik ( 1991- ....) MUINASAEG Väljakaevamistel leitavad inimtegevuse jäänused on muistised.KIVIAEG Varaseim inimasustsus võis eestis kujuneda u 8 at eKr. Sellest ajast on leitud mitmeid asulakohti ja seda nim Kunda kultuuriks-See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates L-Soomest kuni leedu lõunaosani. Selle kultuuri elanikud rajasid oma asulad veekogude äärde, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi.Tööriistad olid enamasti kivist , luust ja sarvest. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, sest selle tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Selle kõrval kasutati ka kvartsi
Esialgu olid metallesemed üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tõttu teada. Majandus rajanes ringleval alepõllundusel, küttimisel ja kalastusel. Nooremal pronksiajal (1000 500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. Põhiliseks põllukultuuriks oli oder. Põllulapikest hariti paar aastat ning jäeti see siis enne uuesti üles harimist mõnekümneks aastaks
varemed on säilinud tänaseni. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 19611965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel
nende perekonnad tutvuksid omavahel. Esimene päev Lõpuks on käes neljapäeva 23. juuli hommik, kui kaks neljaliikmelist Kuressaarest pärit pere (isa, ema, poeg ja tütar) hakkavad lõpuks sõitma kaua aega tagasi planeeritud laagrisse Viljandi lähedale Võrtsjärve äärde Vanasauna puhkemaja lähistele. Vanasauna puhkemaja asub iidses Valma külas, mis on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis (3). Kohe seal kõrval olev Võrtsjärv on Eestis suuruselt teine veekogu ja suurim siseveekogu, ning on olnud läbi aegade kalarikas. Sealt on püütud 36 kalaliiki. Peale kalastamise hindavad inimesed ka Valmat kui kaasaegset suvitusküla. Tegemata ei tohiks jääda suplus, paadisõit ning mõnus jalutus kohalikus metsas. 23. juuli oli valitud just sellepärast, et saaks vahepeal teha ka kõrvalepõike Viljandisse, kus toimub Viljandi Pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk.
Sellest tagus sepp noa ja karastas tööriista mitu korda: ajas tules hõõguma ning pistis vette. Niiviisi muutus tööriist tugevamaks. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 aastat e.Kr.) Suhteliselt vähe on andmeid ka Eesti sisemaa nooremast pronksiajast, mille areng on olnud omanäoline ja Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises ainetes taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Põhja-Eestis ja Saaremaal on esmakordselt esiajaloos hakatud asulakohti kindlustama. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid -- põllupeenrad ja -kivihunnikud - on säilinud tänaseni. Seni teadaolevalt paiknevad vanimad muinaspõllud Saha-Lool, kus omakorda
Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vähe jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad
1.Karjatamise ajaloost Eestis Eesti alale on tõenäoliselt kõik koduloomaliigid sisse toodud. Üksikuid koduloomade luid on leitud juba Eesti hilisneoliitilistest asulatest- Akalist, Tamulast ja Saaremaalt Loona asulast. Karjakasvatusega hakati Eestis tegelema neoliitikumi lõpul, kui siinsetele aladele rändasid sisse venekirveskultuuri hõimud. Kuna nende puhul on tegemist rändkarjakasvatajatega, ei ole neist maha jäänud ka hästiväljendunud kultuurkihiga asulakohti. Loomaliikidest on esindatud veis, siga, kits ja/või lammas. Kuna sellel perioodil (II at. eKr) kliima jahenes, siis pidurdas see tõenäoliselt karjakasvatuse arengut. Soodsamad tingimused püsisid saartel ja rannikualadel. Vanema pronksiaja (II at. eKr keskpaik-X saj. eKr) asualid ja kalmistuid on väga vähe leitud. Seetõttu ei ole midagi teada ka karjakasvatuse arengust sellel perioodil. Tõenäoliselt on sel perioodil Eestisse sisse toodud ka koduhobune. Nooremaks pronksiajaks (X-VI saj
Eesti ala mõjutas Skandinaavia, kuid põhjas levis pronksi vähe. Kesk-Euroopas oli pronksiajal Unetice kultuur, mis hõlmas tänapäeva Edela-Slovakkia, osa Austriast, Saksamaast, Ungari, Sileesia ja Poola. See kultuur kujunes välja Edela-Slovakkias, Moraavias ja Alam-Austrias. Dateeritakse seda 25001800 eKr. Asulaid rajati põllunduseks sobivatele aladele, kõrgematele kohtadele maastikus. Üldiselt teatakse selle kultuuri asulakohti suhteliselt vähe, olemasolevate põhjal on järeldatud, et külad olid erineva suurusega. Elanike põhitegevuseks oligi künnipõllundus, kasutati nii puust kui kivist põllutööriistu. Relvad valmistati pronksist. Kasvatati nisu, hirssi, kaunvilju. Jätkuvalt püsis tähtsana jaht. Osa rahvastikust tegeles metallurgiaga ning arvatakse, et pronks oli selles kultuuris väga laialdasel kasutusel. Metallist tööriistadeks olid kirved, noad ja pistodad, odaotsad tehti jätkuvalt kivist.
määral. Ikka aastaringne küla) · Nöörkeraamika kultuur aastast 3000 eKr (savinõud lameda põhjaga, kaunistati nööri savisse vajutamisega, nöör põles ära. Elatusalades toimus pööre, peamiseks muutus põlluharimine ja karjakasvatus, asustus paikneb ümber kaugeneb suurematest veekogudest. Oluliseks asustusüksuseks muutub (üksik)talu, sest sellest ajast on leitud väga vähe asulakohti) Kunda kultuuris Eesti aladelt matmispaike leitud pmtselt pole, teistelt aladelt nt Lätist on leitud ulatuslik Kunda kultuuri aegne kalmistu, mida on uuritud ja leiti, et: tegemist maahauaga (haud kaevatud maa sisse). Laibad asetatud hauda selili, kaasa pandud erinevaid panuseid (ripatsid, tööriistad), laste matustel laipadele peale pandud ookrimuld. Hauakohad paiknesid asulate lähedal. Neoliitikumi puhul (Narva ja kammkeraamika kultuur) jällegi maahauad, aga hauad paiknesid
Pole kohalik töö; on sissetoodiud. 1800 eKr rajati Asvasse(Saaremaale) kindlustatud asula(Kaevati lahti 1960 aastatel, teaduse akadeemia arhioloogide poolt). Asva elanikud olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Tehti käsitööd puuseppad, kangurud, ja valati pronksi paekivist varuvormidesse - peamiselt ehted, sõed, nõelad, ripatsid. Asvaasula oli ümbritsetud paekivist tara(müüri) ja palkidest kaitse ehitusega. Samatüübilisi pronksi leiuga asulakohti on avastatud Saaremal veel Ridalast ja Kaali järve äärest, Irust ja Narvast. Pronksiajal hakati rajama ,,maapealseid hauakambreid" Kivikirs kalmeid. Põhielemendiks oli suurtest kividest laotud ring d=3-10m, ringi keskel oli paeplaatidest laetud kirst, kuhu asutati surnu, karmu kohale kuhjati kivist ja mullast küngas. Pronksiajal ilmuvad väikese lohulise kultuskivid. Leitud on u 1500 kultuskivi Põhja ja Lääne Eestist. Rauaaeg 600eKr-1saj pKr
Mõtles välja selle, et igal esemel on olemas eseme arengukaar (mingil ajal ese tekib, saab oma õitsengu ning siis mandub). Sophus Müller (taanlane) uuris varast rauaaega. Jagas Rooma rauaaja kaheks perioodiks haudade leiukomplekside abil, arvustas Monteliust, et too ei kasutanud leiukontekste. Ese ja kontekst kuuluvad kokku! Võib öelda, et juba 20. sajandi alguseks oli Põhjamaade arheoloogia tüpoloogia ja kronoloogia suures osas paigas. Suudeti esemeid, kalmetüüpe, asulakohti panna ajaliselt õigesse järjekorda. Järgmine suurem areng toimus selles osas, mida selle materjaliga peale hakata ning millisedi järeldusi teha. Selle kohta on suur nimi Gustaf Kossina, kes hakkas kogu arheoloogilist materjali seletama ning tõlgendama. Sinnamaani oli tegemist puhtalt empiirilise uurimistööga. Ta väitis, et mingisugused esemerühmad, mida kasutatakse mingis piirkonnas, mingisuguste kalmetüüpidega et seda nimetatakse rahvuslikuks kultuuriks
Aurignaci kultuuri lõpus on sadu koobastesse uuristatud ja maalitud pilte. Kõige kuulsaim neist on Lascaux koobas Prantsusmaal. Aurignaci kultuuriga suures osas samaaegne oli Perigordi kultuur (35 00020 000 a tagasi). Ei olnud mitte üks suur ühtne kultuur, vaid hõlmas mitmeid erinevaid lokaalkultuure. Jaguneb alaperioodideks. U 29 00022 000 a tagasi oli Euroopas Gravette´i kultuur. Oli teine hilispaleoliitikumi põhikultuur. Nimi tuleb La Gravette leiukohast Prantsusmaal. Palju asulakohti laialdasel territooriumil, nt Dolni Vestonice Tsehhis, Mezin Ukrainas, Sungir Kesk-Venemaal. Elu oli jätkuvalt sesonaalne sõltudes jahiloomade liikumisest ning söödavate taimede kättesaadavusest. Inimesed elasid poolrändlevalt, pöördudes korduvalt tagasi samadesse kohtadesse. Gravette kultuuri iseloomustavad luust ja savist veenusekujukesed ehk väikesed 1015 cm pikkused naisekujukesed, kelle keha on sageli rõhutatult lopsakate vormidega ja nägu
4 jõe U-kujulises käärus, mistõttu võib künkal paiknenud asulat pidada juba looduslikult väga hästi kaitstuks. Iru linnamäge on kaevatud alates 1936. aastast, põhiliselt Artur Vassara poolt. Seni viimasena kaevas 1984-86 linnust Valter Lang, kellelt pärineb ka kokkuvõtlik uurimus Iru linnamäe kohta. Praeguse seisuga on Iru linnamäest kaevatud läbi 1/5, lisaks on mitmel puhul kaevatud linnamäge ümbritsenud asulakohti. Iru linnamäelt on leitud neli pronksiaega kuuluvat hoonealust ja mitu tuleaset. Need olid veidi maasse süvendatud, mõõtmetega umbes 10 x 3-5 m. Mõned tuleasemed olid seega väga suured, paiknesid ilmselt väljapool hooneid ning neid oli kasutatud mitte üksnes pronksiaja, vaid ka järgnevate perioodide jooksul. Lahtiste tuleasemete jäänuseid oli säilinud ka kunagiste elamute sees. Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete
Praegustel andmetel on viimane mammut Siberis välja surnud 1700 eKr. Kultuurid mesoliitikumis Põhja-Euroopa kultuurid võivad olla kujunenud Swidry kultuuri baasil (Kunda(9000 eKr), Butovo, Veretje ja Suomusjärvi). Võib öelda, et Eestis võis tekkida kultuur 11 000-9000 eKr. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti kesmise kiviaja e mesoliitikumi (9000 5000 eKr). Kogu seda aega on nimetatud Kunda kultuuri ajajärguks. Kunda kultuu oli ka esimene, mis leiti. Tänapäevaks on Kunda kultuuri asulakohti leitud juba 200, Pulli on kõige varasem ja Kunda on kõige tuntum. Joonis Asulapaigad Kunda kultuuris - nelja tuhande aasta asulapiagad. Sõltuvalt aastaaegadest muudeti ka oma asupaika. Suuremad asulad olid loomulikult veekogude ääres. Paraku pole aga tänapäeval nii häid võimalusi, et saaks kindlaks teha, et mingis kohas elati nii pikka aega ja teises naa pikka. Kõige põhjalikumalt on uuritud Pulli asulakohta, mis leiti 1968 a.
Suhteliselt vähe on kiviesemeid: kõõvitsad, odaotsad ja noalaadsed riistad. Tulekivist asjad vähesed, sest teda oli vähe (kohalikku) ja raske saada. Lihvitud kivitalbad ehk algsed kivikirved. Uus tehnika kivide lihvimisel. Kivilihvimisekunst saab teistel kultuuridel hoopis nooremal kiviajal. Mesoliitilisi asulaid pole lihtne leida. Asulad Kunda kultuuri ajal hooajalised st. ühel ajal ollakse ühes, teisel ajal teises kohas, vastavalt kliimale. Asulakohti palju Navesti jõe ääres, Võrtsjärve põhja kaldal, sest seal on kohalikku looduslikku tulekivi. Kalapüük, veelindude küttimine järvede läheduses. Korralikke matuseid ei ole, kalmistuid pole leitud. Siiski oli usulisi kujutelmi. Lätist Zvejnieleist on leitud kalmistu: kruusaküngas keset sood, kus on 300 luustikku. See mesoliitikumist ja Kunda kultuurist. Eestist leitud Võrtsjärve äärest Siivussaarest (kui võrtsjärv oli suurem, võis olla saar järve keskel) leitud luustikke
Maavarad: On vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, merevaik ja naftat (varusid alles uuritakse). Vanima asustuse kujunemine- Inimasustus hakkas Läänemere ääres tekkima 11 000 - 12 000 aastat tagasi. Leedu alale jõudsid inimesed vanemal kiviajal (11 000 - 12 000). Asukad tulid kahest suunast: 1) Läänest - Levikuala Põhja-Saksamaa, 2) Lõunast - Levikuala Poola, Lääne-Valgevenes. Avastatud üle 100 selle ajajärgu asulakohti. Mesoliitikumis (9. a. tuh lõpp - 4. a. tuh. eKr) kujunesid Baltimail kohalikud arheoloogilised kultuurid. Antropoloogide arvates olid keskmise kiviaja inimesed Indo-Eurooplased. Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad, tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a
keskossa, idas Loode-venemaale, piirdevad samalaadsed arheoloogilised kultuurid, lõuna pool Valgevene aladele. Kandjad tulid idast, läänemere soome hõimudega.(Teooria) Nöörkeraamika.savipotid, kaunistatud nööritaoliste asjade jälgedega. Venekirveste kultuur.Kivikirved disainitud paadikujuliseks. Sisserännanud põhja-euroopast ja kesk-euroopast, mitte vägivaldne.Järk-järguline kokku sulamine. Sellega jõudis Balti aldele karjakasvatus ja põlluharimise algmed. Asulakohti teada palju, paiknesid veekogude kaldal.Asti, Kuramaa rannikul, Venta jõe jõgikonnas, Koivajõe ülemjooksul. Umbes 1500 eKr üleminek kiviajalt metalli aega. Pronksiaeg, see järel varane rauaeg. Pronksiaeg 1500-500 ekr.Kr-00.Pronksiaja muudatus, pronksist valmistatud esemed, puudusid vajalikud eeldused seega ei valmistatud kohapeal. Siisse toodav kaup, ehted, tööriistad ja relvad aga vähe, haruldased. Kõnelesid staatuse sümbolist.Varane rauaaeg raudesemeid ei valmistatud
• osaleda külastuskeskustes ja -platsidel toimuvatel üritustel; • purjetada; • mängida tennist; • kalastada; • ratsutada; • motoklubi liikmetel tegeleda motospordiga; • ujuda; • suusatada. Kultuuripärandist huvitatutel on võimalik: • külastada Kalevipoja lugudega seotud paiku ja objekte; • tutvuda piirkonna mõisate ja kirikutega; • külastada muistseid asulakohti; • tutvuda arvukate erinevatest ajastutest pärinevate vaatamisväärsuste ja mälestusmärkidega; • külastada muuseume; • võtta osa külakeskustes ja -platsidel toimuvast. Vooremaa õpperajad Vooremaa maastikukaitsealal on mitmel pool välja ehitatud looduse õpperajad. Radade alguspunktis on teabetahvel rajaskeemiga. Huvitavamate loodusobjektide juurde on paigutatud selgitavad infotahvlid
annaabi.ee 
