üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind Parlamentaarne demokraatia - demokraatia vorm, mille korral parlament ja valitsus on tihedalt seotud, riigipea võim on väike. Nt Eesti vabariik Peibutuspart - poliitikaterminoloogias poliitik , kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme. NT:Europarlamendi liikmete kandideerimine riigikokku Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism. Poliitbroiler - Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel). Populism - rahvapärasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitika, võimule pürgimisel rakendatav demagoogia sugemetega poliitiline tegevus
2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult[1]. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Rummo sai 2011. aasta Riigikogu valimistel 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast Andrus Ansipi kolmandas valitsuses sotsiaalministriks Hanno Pevkuri asendusliikme Einar Vallbaumi tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena XII Riigikogu liikmeks alates 7. aprillist 2011. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks. Looming Paul-Eerik Rummo 2006. aastal. "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti
isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled aga lähevad "kaduma". Otsesus Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul selle ülemkoja valimisel). Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest - asendusliikme asumine riigikogusse. Salajasus Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Veel kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimulolnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku teha 12
8. Kui ESMi liige ei tasu maksmisele kuuluvat summat seoses artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt sissemakstavate aktsiate või sissenõutava kapitaliga seotud kohustustega või seoses artiklite 16 või 17 kohase finantsabi tagasimaksmisega seotud kohustusega, ei saa asjaomane ESMi liige kasutada oma hääleõigust seni, kuni on kõnealuse summa tasunud. Häälte jaotus arvutatakse vastavalt ümber. ARTIKKEL 5 Juhatajate nõukogu 1. ESMi iga liige nimetab juhatajate nõukogu liikme ja asendusliikme. Sellised nimetamised võib igal ajal tühistada. Juhatajate nõukogu liige on rahandusvaldkonna eest vastutav ESMi liikme valitsuse liige. Juhatajate nõukogu asendusliikmel on täielik õigus tegutseda juhatajate nõukogu liikme puudumise korral tema nimel. 2. Juhatajate nõukogu kas otsustab, et teda juhib Eurorühma esimees, nagu on osutatud ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 14 Eurorühma kohta, või valib oma
Põhiseaduse kohaselt võib piirata hääletamist ka isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. EIK pidas absoluutset hääletamise keeldu nende inimõiguste rikkumiseks, võib kaaluda mõistetud karistuse raskust. 3) Otsesed valimised-valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel.Keelatud on valijameeste kasutamine, kuid on lubatud mandaatide jaotamine nimekirjade alusel. Erandiks on ainult asendusliikme asumine Riigikogusse, mis sõltub valimistulemuste väljakuulutamise järel tehtud otsustest. Kui Riigikogu liige asub ministri kohale ja ta määratakse ametisse, siis tuleb ta asemele asendusliige. 4) Salajased valimised-peab olema tagatud isiku vaba valik, ei ole võimalik tuvastada, kuidas konkreetne isik hääletas. Ei ole lubatud valimistulemuste detailne avaldamine valimisjaoskondade kaupa.Salajane on ka hääletamisest osavõtjate nimekiri.
4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. • Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt, asub tema asemele asendusliige (PS § 64 lg 3) Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused Riigikogu liikme ametivanne • Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale (PS § 61 lg 2) Vaba mandaadi põhimõtte • Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62) • Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda, ei rahvas, kes teda on valinud,
6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel). Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest asendusliikme asumine Riigikogusse. 7. VALIMISED ON SALAJASED Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Paljudes riikides kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimul olnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks,
Erakondade järelevalve komisjon kehtestab täpsema audiitorite määramise korra. (2) Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluvad: 1) Õiguskantsleri nimetatud liige; 2) Riigikontrolöri nimetatud liige; 3) Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liige; 4) Riigikogus esindatud erakonna poolt nimetatud liige, kes ei ole Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liige. (3) Samaaegselt komisjoni liikmega nimetab ametisse nimetaja komisjoni liikmele asendusliikme. (4) Komisjoni liikme volitused kestavad viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud komisjoni liige kutsutakse tema nimetaja poolt enne volituste lõppemist tagasi. (5) Komisjoni uus liige nimetatakse hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni liikme volituste lõppemist. (6) Komisjon kehtestab oma töökorra. (7) Komisjonil on esimees ja aseesimees, kelle komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimesel koosolekul
1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool
3) Tema tagasiastumisega seaduse sätestatud korras. Töökorra seaduse järgi loetakse tagasiastumiseks Riigikogu liikme omaalgatuslikku lahkumist Riigikogust. Tagasi astumiseks tuleb esitada isiklik kirjalik avaldus juhatusele. Miskipärast nõutakse seaduses, et avalduses tuleb märkida ka tagasiastumise põhjus. Samas ei sõltu Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine tagasiastumise põhjusest. Tagasi astumisel lõpevad Riigikogu liikme volitused päeval, mil juhatus teeb otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks. Isik ei saa tagasi astuda ajal, mil tema kui Riigikogu liikme volitused on peatunud valitsuse liikmeks oleku tõttu või tema kui Riigikogu esimehe volitused on peatunud presidendi asendamise tõttu. 4) Kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Töökorra seaduse järgi taotleb juhatus Riigikohtult Riigikogu liikme tunnistamist kestvalt võimetuks oma
tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms) b) Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) Hagita menetluses lahendatakse: a) Kõik registriasjad (, nt kannete tegemine registrisse, vt ka TsMS) b) Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme vm määramine c) Erikontrolli läbiviimise ja erikontrolli teostaja määramine d) Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine seoses aktsiate ülevõtmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega e) Juriidilise isiku sundlõpetamine f) Osaniku ja aktsionäri õigus teabele g) Ärinime kasutamise keelamine Ühinguõiguse allikad Ühinguõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS § 2 lg 1), lisaks ka määrused.
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. §65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti
4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 121) juriidilise isiku sundlõpetamine;] 122) pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad;
esimesele asendusliikmele, kes asub täitma valimiskomisjoni liikme kohustusi. Valimiskomisjoni otsuse alusel võivad valimistoimingutes osaleda ka asendusliige ja muu isik. Kui Vabariigi Valimiskomisjoni põhiliige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik põhiliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Valimiskomisjoni liikme või asendusliikme või komisjoni abistava isiku tööleping või teenistussuhe peatatakse valimiste korraldamise ajaks valimiskomisjoni ettepaneku alusel. Maakonna valimiskomisjoni pädevus - Maakonna valimiskomisjoni ülesanne on juhendada valla ja linna valimiskomisjone ning jaoskonnakomisjone, valvata nende tegevuse järele ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Maakonna
2.2.2.4 OTSESED VALIMISED Otsesed valimised- valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel. Keelatud on valijameeste kasutamine.Lubatud on mandaatide jaotamine nimekirja alusel. Oluline on see, et nimekirjad ja mandaatide jaotamise reeglid oleks eelnevalt kehtestatud nign et nad ei muutuks prst valimisi ja enne kohtade jaotamist. Riigikogu koosseis ei tohi pärast valimistulemusi kellegi suvast sõltuda, kindlaksmääratav valimistulemuste põhjal. Erand:asendusliikme asumien Riigikogusse. 2.2.2.5 SALAJASED VALIMISED Valimised on salajased, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsja ühiskondliku ja riikliku surve eest. Üldpõhimõte: keegi ei tohi teada saada, kuidas konkreetne isik hääletas. Keelatud on ka valimistulemuste detailne avaldamine valimiskomisjonide kaupa. Salajane hääletamine kaitseb ka hääletamisest osavõtnute salajasust. 2.2.2.6 PROPORTSIONAALSED VALIMISED
4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. •Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt, asub tema asemele asendusliige (PS §64 lg 3)Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. 3.19 Riigikogu liikme ametivanne •Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale (PS §61 lg 2) 3.20 Vaba mandaadi põhimõtte •Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62)
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. § 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. § 76
mõistva kohtuotsuse jõustumisel; tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu-, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu: · võtab vastu seadusi ja otsuseid; · otsustab rahvahääletuse korraldamise;
pärast valimisi peab Vabariigi Valimiskomisjon välja kuulutama valimiste tulemused. President peab Riigikogu uue koosseisu esimeseks istungjärguks kokku kutsuma hiljemalt 10 päeva jooksul pärast valimistulemuste väljakuulutamist. § 2. Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ning tema asendamine Peale PSe reguleerib seda küsimust Rkogu töökorra seadus. Tuleb eristada Rkogu terve uue koosseisu volituste tekkimist ja selle üksiku liikme volituste tekkimist ning veel asendusliikme volituste tekkimist. 49 Rkogu eelmise kooss volitused lõp, kui Vabariigi Valimiskom. on välja kuulutanud valimistulemused. PS sätestab, et samast päevast tekivad uue koosseisu liikmete volitused. See säte ei ole päris täpne, sest uus koosseis ei saa oma volitusi täitma hakata enne, kui selle liikmed annavad vande. Faktiliselt tekivad
kohtuotsuse jõustumisel; tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu-, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu:
registris. Juhatuse liige valitakse maksimaalselt 3 aastaks, kui põhikiri ei näe ette lühemat tähtaega. Kui juhatuse liikme volitusi pikendatakse, ei pea esitama uut avaldust registrikande tegemiseks. Äriregistrile esitatakse sellisel juhul üksnes osanike või nõukogu koosoleku protokoll, millest nähtub juhatuse liikme volituste pikendamine. Avaldust registrikande tegemiseks ei pea esitama ka juhul, kui kohus on määranud kooskõlas ÄS §-ga 184 lg 6 asendusliikme, kes hiljem valitakse osanike või nõukogu poolt juhatuse liikmeks. Äriregistrile esitatavale kandeavaldusele seoses juhatuse liikme muutmisega kirjutab alla juhatuse liige (ÄS § 144 lg 3). Praktikas on tekkinud probleeme, milline juhatuse liige kirjutab alla äriregistrile esitatavale kandeavaldusele- kas registrissekantud, kuid tagasikutsutud juhatuse liige või valitud, kuid registrissekandmata juhatuse liige
6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad: alaealise teovõime laiendamine, eestkostja määramine alaealisele, lapse ja vanema suhete ja õiguste määramine ja korraldamine, lapsendamine, põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine isikust peale tema surma 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine
annaabi.ee 
