"arvutusvalem" - 90 õppematerjali

Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine.

mida nimetatakse ühtlaseks liikumiseks, mida iseloomustab muutuv liikumine, kui kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kuidas, mida kiirendus näitab, kas kiirendus on vektoriaalne suurus, valemid, valemite tähendused, nihke arvutusvalem, mis on vabalangemise kiirendus, kuidas saab kirjeldada liikumisi,

ARVESTUSTÖÖ (soojusmasin, TD seadused, kasutegur)

Kasutati varem aurulaevadel, aururongidel, soekaevandustes. b) Neljataktiline sisepõlemismootor ­ silindris toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks (silinder on mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid). Kasutatakse autodel (bensiinimootor ­ sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor ­ sisselasketaktis siseneb õhk) 2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, kus gaas teeb tööd. A= pV A ­ gaasi töö (J) p ­ rõhk (Pa) V = V2-V1 ­ ruumala muut (m³) 3. Mida näitab kasutegur? Milline on bensiinimootori kasutegur? Kasutegur näitab, milline osa masinale antavast soojushulgast kasutatakse ära kasuliku töö tegemiseks. Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile

Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool ­ elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid ­ metalli aatomi väliskihi elektronid ­ laengukandjad. Juhtivuselektronid ­ valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon ­ suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom ­ juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus ­ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur ­ näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 läh...

Füüsika, liikumine

1.Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? 2.Mida näitab kiirendus,arvutusvalem,tähis ja mõõtühik Kiirenduse suund. 3.Nihke leidmine ühtlaselt muutuval liikumisel. 4.Mida näitab keskmine kiirus? 1.Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra 2.Kiirendus ­ näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus Arvutusvalem ­ Tähis - Mõõtühik ­ 1m/s² Suund ­ kiiruse suund, aeglustuval kiiruse vastu 3. Nihke leidmine 4. Keskmine kiirus ­ näitab kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhet a = g g=gravitatsioon (9.8) v = algkiirus v = lõppkiirus

TERMODÜNAAMIKA JA ENERGEETIKA ALUSED

Nt Lusikas kuumas tees. 4. Kuidas levib konvektsioon ja too näide. Soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena (vee keetmine) 5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 8. Soojenemine ja jahtumine ( mõisted, arvutusvalem ) Q=cm (t2-t1) 9. Mida näitab erisoojus? C ­ soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13

Ümarpuidu mahutabel

Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1 21 3 2 22 3 2 23 2 3 24 1 9 25 ...

Põhimõisted

PÕHIMÕISTED Takt- protsess, mis toimub silindris ühe kolvikäigu jooksul. Kolvikäik- teepikkus, mille kolb läbib liikudes ühest surnud seisust teise. *Surnud seisud on kolvi liikumisel suuna liikumise punktid. Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)m...

Võnkumist ja lainet iseloomustavad suurused

kulus kõikide võngete sooritamiseks. 2. f – sagedus (võngete arv sekundis). Ühik: hertz. Võimalik leida valemist f= N/t. 3. w – omavõnkesagedus (keha osakeste võnkumise sagedus) Ühik: hertz. Võimalik leida valemist w = 2πf, kus f on sagedus. Kehtib ka seos T ja f vahel: T = 1/ f või siis f = 1/T. 4. Matemaatilise pendli korral sõltub võnkeperiood pendli niidi pikkusest ja vastav arvutusvalem on selline: T = 2π √ l/g, kus l – niidi pikkus meetrites ja g – raskuskiirendus. 5. Vedrupendli korral sõltub võnkeperiood vedru materjalist ja koormuse massist ning vastav arvutusvalem on selline: T = 2π√m/k , kus m – koormise mass ja k – vedru jäikus. Lainete puhul lisanduvad suurused: 1. λ – lainepikkus (vahemaa kahe samas faasis võnkuva punkti vahel või vahemaa kahe

Füüsika Coulomb'i seadus, aine ja väli

mille vahekaugus on 1 m? Suur 12. Avalda Coulomb'i seadusest võrdeteguri k ühik N * m(2) / C(2) 13. Sõnasta Coulomb'i seadus 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga 14. Mida nimetatakse dielektriliseks läbitavuseks? (lisa tähis ja arvutusvalem) ...on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on jõud vaakumis suurem jõust aines. Tähis , arvutusvalem = F / F, kus : 0 = dielektriline läbitavus (kr. epsilon) F0 ­ elektriline jõud vaakumis F ­ elektriline jõud aines 15. Mis on mateeria 2 põhivormi? Aine ja väli 16. Millised kehad mõjutavad teineteist välja abil? Kehad, mis pole teineteisega füüsilises kontaktis. 17. Mis meie igapäevaelus tõestab meile välja olemasolu? Gravitatsioonijõud nt maa enda väljaga tõmbab kive, inimesi jne enda poole 18

Füüsika täiendõppe kordamisküsimused

27. Sõnastage Newtoni I seadus. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või nende mõjud on tasakaalustatud, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 28. Massi definitsioon. Keha mass ­ tema inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda suuremat mõju tuleb avaldada tema kiiruse muutmiseks. 29. Inertsi definitsioon. Inerts ­ keha omadust säilitada ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu. 30. Tiheduse arvutusvalem. Aine tihedus ­ ruumalaühiku aine mass. = , = 31. Sõnastage Newtoni II seadus, kirjutage vastav valem. Newtoni II seadus. Mingile kehale mõjuv resultantjõud (kõigi jõudude vektoriaalne summa) võrdub selle keha massi ja kiirenduse korrutisega. = = 1=1 Jõu ühikuks on 1 njuuton (1N). [F] = [m][a] = 1 kg m/ 2 = 1N. 32. Jõuühiku definitsioon.

Valguse peegeldumine/dispersioon

Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? Keskkonna absoluutne murdumisnäitaja- antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. n= c / v c-kiirus vaakumis 300 000 km/s , v-kiirus keskkonnas füüsikaline sisu: näitab mitu korda väheneb kiirus üleminekul vaakumist sellesse keskkonda. 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem absoluutsete

Tabelitöötlus ( Infotehnoloogia - IT)

..6 pilvitu Moskva -10...-4 pilvitu Vilnius 3...5 pilves Keha Kujund Vaja mõõta Arvutusvalem pikkus a Risttahukas laius b V=abc

Füüsika I. Kontroltöö 2

28.Tuletage valem, mis võimaldab arvutada raketi kütusekulu etteantud lõppkiiruse saavutamiseks. 29.Defineerige töö. Kirjutage töö valem konstantse jõu korral, tehke vastav joonis koos selgitustega. Töö ­ keha liigutamine jõu mõjul. [A] = 1 J. 30.Kirjutage töö valem mittekontantse jõu korral, tehke vastav joonis. 31.Defineerige võimsus, kirjutage valem selle arvutamiseks. 32.Tuletage valem, mis näitab võimsuse sõltuvust kiirusest. 33.Kirjutage kasuteguri arvutusvalem. 34.Defineerige energia. 35.Defineerige kineetiline energia, tuletage selle arvutusvalem. 36.Sõnastage kineetilise energia teoreem. Tõestage see arvutuste abil. 37.Defineerige potentsiaalne energia. Tuletage selle arvutusvalemid raskusjõu ja elastsusjõu korral. 38.Sõnastage energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 39.Sõnastage mehaanilise energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 40.Defineerige konservatiivne jõud. 41

Elekter

vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. ·Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 4)Voolutugevuse definitsioon on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. arvutusvalem: I = q/t Mõõtühikudefinitsioon voolutugevus on võrdne elektrilaeng jagatud ajaga. 5) Voolutugevuse valemi rakendamine arvutusülesannetes 6) Mõõtühikute teisendamine 7) Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalisvoolu tekitavad nt. akud ja patareid. Vaheldusvool Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvool tekib juhtide mis ühendatakse elektrivõrgu kaudu. 8) Ampermeeter

Füüsika täiendõppe KT III versioon

See on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. Boyle'i-Mariotte'i seadus ­ Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. pV=const, kui T=const. 5.Tuletage valem kaldpinna maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral sellele asetatud keha ei hakka libisema 6.Tuletage Esimese kosmilise kiiruse arvutusvalem 7.Kahetonnise massiga auto, mille kiirus on 108km/h pidurdab. Hõõrdetegur kummide ja teekate vahel on 0,6. Määrata pidurdusaeg ja pidurdusteekond. 8.Mitu mooli gaasi sisaldab 20 liitrises balloonis temperatuuril 27C, kui rõhk balloonid on 20 atm. Mitu molekuli on balloonis?

Jõuelektroonika KT 2

3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6. Joonistada neljakvadrandilise pinget madaldava alalispinge pulsilaiusmuunduri pinge-voolu tunnusjooned. ????????  7. Joonistada dioodi mittepolaarse RC-summutusahela elektriline skeem.?????? 8. Milleks kasutatakse transistoride pingepiirikuid? Mõnikord osutuvad vajalikeks

Tõenäosusteooria II

või toimuvad mõlemad sündmused). Tähistus: C = A B Mõned allikad kasutavad ka tähistust C = A + B Sündmuste A ja B korrutiseks nimetatakse sündmust D, mille korral toimuvad mõlemad sündmused A ja B. Tähistus: D = AB Mõnedes õpikutes kasutatakse ka tähistust D = AB või D = A×B Sündmuste summa tõenäosuse arvutamisel tuleb eristada kahte varianti: · sündmused A ja B on teineteist välistavad (puudub võimalus nende sündmuste koos toimumiseks), arvutusvalem: p ( A B ) = p ( A) + p( B ) (1) või kujul p(A+B) = p(A) + p(B) · sündmused A ja B on teineteist mittevälistavad (mõlemad saavad toimuda), arvutusvalem: p ( A B ) = p ( A) + p ( B ) - p( A B ) (2) või kujul p(A+B) = p(A) + p(B) ­ p(AB) Meie näite puhul on sündmused A ja B teineteist mittevälistavad (kummastki urnist võib võetuks saada punane pall), seega tuleb rakendada valemit (2).

Füüsaika täiendõppetöö Tanel Mullari

Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja teekond, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on 0,4. II variant 1. Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab ? 2. Defineerige jõu ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage mehhaanilise energia jäävuse seadus. 4. Isobaariline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Keha kaal ( mõiste, arvutusvalem koos põhjendusega) 6. Tuletage sirgjoonelise liikumise võrrandid juhu a = const jaoks 7. Keha visatakse 80 meetri kõrguselt alla algkiirusega 20 m/s. Määrata maapinnale langemise kiiruse ja langemisaeg. Õhutakistust mitte arvutada. 8. Teineteise vastu liiguvad 2 kg massiga keha, mille kiirus on 10 m /s ning 4 kg massiga keha, mille kiirus on 4 m /s. Pärast põrkumist jätkavad nad liikumist koos.

Eksami vastused

See suurendab veidi ülesande lahendamise täpsust. Kui lühem ja pikem diagonaal oluliselt teineteisest ei erine, siis pole tähtsust, kumma abil jaotamist teha. Sõlmede arv nelinurga vastaskülgedel peab olema ühesugune (kui ei toimu võrgu tihendamist või hõrendamist). Vahekaugused sõlmede vahel võivad olla erinevad. Kui vastaskülgedel olevad sõlmed omavahel ühendada, siis tekkivad lõikepunktid loetakse samuti sõlmedeks. 20. Elementide arvu arvutusvalem kolmnurkses tsoonis. Elementide arvu Sk kolmnurkses tsoonis saab arvutada valemiga Sk = (n-1)2, kus n on tsooni külgedel valitud sõlmede arv (see peab olema ühesugune kõikidel külgedel). Antud näites (küs. 18 joonis) n=4 ja seega Sk = (4-1)2 = 9. 21. Elementide arvu arvutusvalem nelinurkses tsoonis. Sõlmede arv nelinurga vastaskülgedel peab olema ühesugune (kui ei toimu võrgu tihendamist või hõrendamist). Vahekaugused sõlmede vahel võivad olla erinevad. Kui vastaskülgedel

Newtoni rõngad

TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95 (nii, nagu juhend nõudis). Katsetulemuste graafilise esituse lähendussirge tõus k(= R0)= 0,46 ± 0,24. Katses kasutatud läätse kõverusraadius R = 7,12313·10-4 ± 0,00019·10-4 m. JÄRELDUSED ja KOMMENTAARID Lähendussirge tõusu arvutamisel kasutasin Microsoft Exceli funktsiooni SLOPE, mille arvutusvalem, on vastavas kohas ka ära toodud. Juhend soovitas kasutada 'lineaarset regressiooni', vastavasisulise Exceli töölehe võis leida Marek Vilipuu kodulehelt (http://www.emliit.ee/marekv/index_files/Page1082.htm). See arvutas ka tõusu määramatuse, milleks oli 0,01893. Mina võtsin määramatuse arvutamisel aluseks sirge tõusu arvutamise valemi vähimruutude meetodil ja juhendi selle määramatuse arvutamisel. Sellekohase juhendi võis leida samuti M. Vilipuu ülaltoodud lehelt

Dünaamika

deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega.  9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega. p=F/S 10. Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? too mõlema kohta 1 näide Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu.) Kui pöörlemistelg on keha sees, nimetatakse seda pöörlemiseks. Kui pöörlemistelg on väljaspool keha, nimetatakse seda tiirlemiseks. Näide: Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese. 11

Elektrivool keskkondades

 Puudusteks: kõrge hind, ei talu kõrgeid temperatuure. o Mis on vahelduvvool?  Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. o Vahelduvvoolu reeglid ja seadused?  Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. o Trafo – milleks kasutatakse, tööpõhimõte, arvutusvalem?  Trafo on elektriseadis vahelduvpinge muutmiseks ja see töötab elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.  Kasutatakse vahelduvpinge tõstmiseks kui ka langetamiseks.  Generaatoritest tuleva voolu pinge vajaliku tasemeni viimine ülekande jaoks.  K = n1/n2 = I1/I2 = U1/U2 = E1/E2  P=I*U o Millal pinget tõsteva, millal madaldava trafo kasutamine?  Tõstva:  Madaldava: elektrijaamadest voolu ülekandmine tarbijatele.

Kõrgem Matemaatika 2

lahendamine. 36. Murdlineaarset avaldist sisaldava diferentsiaalvõrrandi taandamine homogeenseks  võrrandiks. 37. Lineaarse diferentsiaalvõrrandi üldkuju, lahendamine muutuja vahetusega ja konstantide varieerimise meetodil. Bernoulli diferentsiaalvõrrandi kuju, teisendamine lineaarseks võrrandiks. 38. Eksaktse diferentsiaalvõrrandi üldkuju, eksaktsuse tingimus, lahendusmeetod. 39. Euleri ligikaudse lahendusmeetodi arvutusvalem. 40. Lineaarsed konstantsete kordajatega homogeensed teist järku diferentsiaalvõrrandid. Võrrandi üldkuju, lahendusvalemid kõigil juhtudel. 41. Lineaarsed konstantsete kordajatega mittehomogeensed teist järku diferentsiaalvõrrandid. Erilahendi leidmine. 42. Lineaarsed teist järku diferentsiaalvõrrandid. Homogeense ja mittehomogeense võrrandi kuju, üldlahend mõlemal juhul. 43. Kõrgemat järku harilikud diferentsiaalvõrrandid, üldlahend, erilahend

Valemid ja Mõisted

1. Ristkülik Mõiste: Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Pindala: S=ab Ümbermõõt: Ü=2(a+b) Omadused: 1. Ristkülikul on kõik rööpküliku omadused. 2. Kõik nurgad on täisnurgad 3. Diagonaalid on võrdsed 4. Ristkülikul on ümberringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiuseks pool diagonaali. 5. Ristkülikul on kaks sümmeetriatelge ja sümmeetriakeskpunkt. Ruut: Mõiste: Ruutu võib defineerida, kui a) ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed b) rombi, mille üks nurk on täisnurk c) rööpkülikut, mille lähisküljedon võrdsed ja üks nurk on täisnurk. Pindala: S=a² Ümbermõõt: Ü=4a Omadused: 1. Ruudul on nii ristküliku kui ka rombi omadused 2. Ruudu küljed on võrdsed 3. Ruudu nurgad on täisnurgad 4. Ruut on korrapärane nelinurk 5. Ruudul on siseringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiusekspool külje pikk...

ARVESTUSTÖÖ - elekter

.................................................................................... 19. Mis on elektriseadme võimsus? See on seadme poolt ajaühikus tehtav töö. Tähis: N Ühik: W N=UI 20. Millised on enimkasutatavad töö ühikud elektri töö arvestamisel? 1W*s =1J ; 1kW*h 21. Mis on vooluallikas? Vooluallikas on seade mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 22. Mis on elektromootorjõud? Tähis, ühik, arvutusvalem. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekidada. TÄHIS: E (kirja) ÜHIK: V A Elektromotoorjõuks nimetatakse kõrvaljõudude poolt tehtud töö ja laengute suhet. E= k q

Ülesanded: mikro ja makro

Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 2) Leia tähised ning arvutusvalem järgnevatele näitajatele: Keskmine koguprodukt (ATP) = koguproduktimuutuse ( ∆TP) Piirprodukt (MP) = ∆L Püsikulud (FC) = kogukulud (TC) – muutuvkulud (VC) Muutuvkulud (VC) = kogukulud (TC) – püsikulud (FC) Kogukulud (TC) = püsikulud (FC) + muutuvkulud (VC) ∆(TC ) ¿ ∆(TP) Piirkulu (MC) = koguprodukti muutuse ¿ kogukulu muutuse ¿

Ehitusökonoomika kordusküsimused.

Tootja hinnavaru ­ Erinevus tootjate poolt tegelikult saadava sissetuleku ja kogu sissetuleku vahel, millega nad oleksid olnud nõus leppima. 17 V.Pareto kriteerium. Heaolumajanduse definitsioon Heaolu maksimeeritakse, kui ükskõik kelle kasu on võimatu suurendada kellegi teise kasu vähendamata. 18 Elastsuse mõiste Elastsus iseloomustab nõutava/pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes. 19 Nõudluse hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem Nõudluse hinnaelastus kirjaldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastuskoefitsendi kaudu, mis mõõdab hinna suhtelise koguse muutuse põhjustatud nõutava koguse muutust. - Q P E= : Q P 20 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus. Näidata joonisel Elastne ­ Nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1.

ELEKTROSTAATIKA

keha potentsiaalne energia. A Ühik: V = 12. Mis on pinge? Arvutamine ja ühikud. Pinge mõõtmine. q Pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laengu viimiseks ühest punktist teise 10. Laengust kaugusel r asuva punkti potentsiaali arvutusvalem + tehtud töö ja laengusuuruse suhet. selgitus ühikutega. A q Valem: U = või U =1 -2 Ühik: V = 4 0 r 13. Defineeri pinge ühik 1 V.

SRT Kontrolltöö vastused 2011 sügissemestril

Küllalt sageli on need otsused siiski vaid taktikalised, strateegilisi otsuseid teeb inimene, ka uusi eesmärke formuleerida lubatakse enamasti vaid inimesel. 8/10 [ alternatiivsed vaated (kobarad)? ] 2. Mida tähendab termin "käideldavus"? Millistes ühikutes mõõdetakse käideldavust? (max 5 p) Etteantud teenuse osutamise valmiduse mõõt, näitab ajaosa, mille jooksul süsteem on võimeline tagama teenuse täies mahus. Valmisoleku mõõdu tähiseks on A. Arvutusvalem on: A = MTTF / (MTTF + MTTR). MTTF + MTTR = MTBF (keskmine vigadevaheline aeg, mean- time-between-failures). Näitena saab siia tuua telefonikeskjaama. 5/5 3. kuidas peaksid reaalajasüsteemis omavahel olema seotud kasutajaliides ja eriolukordade halduse alamsüsteem? Milline on inimoperaatori roll eriolkurdade töötluses? Tooge mõned näited (max 10p) Inimliides võimaldab arvutiga suhelda inimesele sobilike meetoditega. Inimliides peab

Füüsika 2. töö kordamisleht - Elektromagnetväli

KORDAMISKÜSIMUSED Kontrolltöö nr. 2. G2 klass Elektromagnetväli *1. Näiteid laetud osakeste liikumisest magnetväljas. *2. Mida nim. Lorentzi jõuks? Valem, tähised valemis. *3. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks. Sõnastus ja kasutamine näidetes. *4. Mis tingimusel liigub osake magnetväljas mööda ringjoont? Sellise ringjoone raadiuse *arvutusvalem, tähised valemis. Mass ­ spektromeeter. *5. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Nähtuse avastaja ja avastamise aeg. *6. Mida nim. magnetvooks? Tähis, ühik. Valem, tähised valemis. *7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus. Valem, tähised valemis. *8. Milleks kasutatakse Lenzi reeglit? Sõnasta Lenzi reegel. 9. Mis põhimõttel tekib elektromotoorjõud magnetväljas liikuvas juhis? Valem, tähised valemis. *10. Defineeri elektrimahtuvus? Valem, tähised valemis. *11. Mida nim. kondensaatoriks? Kondensaatorite liigid ja kasutamine....

Füüsika I kordamine laboritööks

loeatakse nullpunktist. Algfaas: võnkesuurus ajahetkel 0. Faasnihe: kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahe Heli levimiskiirus oleneb: õhust, keha kujust temperatuurist, sagedusest Millest oleneb heli kõrgus, valjus, millest kiirus õhus? Kõrgus: heli sagedusest Valjus: kui kõvasti kalduvad tasakaalu asendist. Kõik kokku teeb heli tooni. Heli kiirus õhust: keskonna temperatuurist Heli kiirus õhus 0°C juures? 332m/s Heli kiiruse arvutusvalem: V= f ; = lainepikkus (m) ja f=sagedus (hz) Määrata etteantud sageduse kohta heli lainepikkus ja levimiskiirus: Lamda leiad seda pulka tõmmates. v =f ; lainepikkus korda sagedus 5. Silindri inertsimoment Inertsimoment: massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Sõltub massist, kiirusest, kaldpinna pikkusest. Põhjendage, miks katseliselt ja teoreetiliselt leitud

Palgi mahutabelid 2001

EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL MÄNNILE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Dia- Arvutusvalem: V=(d2L(0,0799+0,000146L)+0,0411L2)/10000 mee- d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeetrites; L- palgi pikkus detsimeetrites ter Palgi pikkus detsimeetrites cm 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 6 0.0033 0.0037 0.0041 0.0045 0.0049 0.0054 0.0058 0

Võnkumine ja laine

herts (Hz) (s) · T-võnkeperiood, ühik on üks sekund (s) Arvutuste korral tuleb tehte sisse panna arvude järele alati ühikud! Sagedus: (sageduse arvutame võnkumise korral) vt TV lk 8 ül 4.-5.; TV lk 20 ül 9 Võnkesagedus ­ võnkeperioodi pöördväärtus, näitab täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. 1 n = · Arvutusvalem: f = 1T t Mõõtühik: 1 Hz (herts), 1 1 Hz = 1 s · Kus T on periood sekundites, t on aeg sekundites ja n on võngete arv (ühikut ei kasutata) 3  · Arvutuste korral tuleb tehte sisse panna arvude järele alati ühikud! · Liigitus:

empiirilisele väärtusele vastav olulisuse tõenäosus ja olulisuse nivoo: H1 kui olulisuse tõenäosus p-value < a olulisuse nivoo 14) Olulisuse nivoo ja kahte liiki vead: I liiki vea tõenäosuse ülempiir on olulisuse nivoo a. Olulisuse nivoo alandamine vähendab I liiki vea tõenäosust, suurenda II liiki vea tõenäosust. H0 kehtib aga lükkan H0 tagasi – I liiki viga H0 ei kehti aga võtan vastu H0 – II liiki viga 15) Kovariatsioon, selle arvutusvalem ja omadused Kovariatsioon – Kahe suuruse koos muutumine, nii positiivne kui ka negatiivne Kovariatsiooni arvutusvalem xy=E[(X -x)(Y-y)] Kovariatsiooni omadused a. Sümeetrilisus b. Kui X=Y, siis kovariatsioon on dispersiooni üldistus. Dispersioon on kovariatsiooni erijuht: kovariatsioon iseendaga c. Sõltumatute juhuslik suuruste kovariatsioon on võrdne nulliga (vastupidine ei kehti) d

Istu arvutus variant 11

10. Imean = 0,027 mm kui FImax > FCmax 11. Istu tolerants TF = 0,054 mm. Võlli ja ava piirmõõtmete ja tolerantside arvutuskäik on koondatud tabelisse 2.2. Tabel 2.2Tolerantsitsoonidele H8/m7 vastavate võlli ja ava parameetrite arvutus nimimõõdule 18 mm. Parameeter, Parameetri arvutus ja Arvutusvalem selgitus lõpptulemus, mm GuH = 18,000 + 0,033 = Maksimaalne ava GuH = N + ES 18,033 Minimaalne ava GlH = N + EI GlH = 18,000 + 0,000 = 18,000 Maksimaalne võll GuS = N + es GuS = 18,000 + 0,000 = 18,000 GlS = 18,000 +(- 0,021) =

Desorptsioon - protokoll

6. Lahuse ja õhu temperatuurid. Töö käik AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsiooni määramiseks võtsime alglahuse mahutist 10 ml proovi, lisasime indikaatorina metüüloranzi ja tiitrisime 0,1N HCl-ga kuni proovi kollane värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu.

Seminar 4 - ISLM mudel

Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450. M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole min...

Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus

H2O. Õhu- ja kütuseniiskus, kütuses leiduva vesiniku põlemissaadus ja tehnoloogiline aur, mida lisatakse näiteks küttepindade puhastamisel lendtuhast suurtes jaamades. VH2O = 0,111 · Ht +0,0124 · Wt +0,0161 · α · V0 = = 0,111 · 4,8556 + 0,0124 · 20 + 0,0161 · 2 · 3,722 = 0,90682 m03/kg c. Lämmastik on suitsugaasides peamiselt põlemisõhus leiduva N2 tõttu. Arvutusvalem on koostatud kirjandusallikas [2, lk. 427] leiduvate valemite põhjal VN2 = 0,79·α V0+ 0,008 Nt = 0,79 · 2 · 3,722 + 0,008 · 0,4776 = 5,8846 m03/kg d. Hapnik sutsugaasides tuleneb liigõhust. Seega arvutatav liigõhuteguri kaudu Vo2 =0,21 · (α-1)·V0 = 0,21 · (2-1) · 3,722 = 0,78162 m03/kg Kokkuvõtvalt on 20% niiskusega lehtpuupuidu suitsugaasi kogus järgmine

Desorptsioon

6. Lahuse ja õhu temperatuurid. Töö käik AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsiooni määramiseks võtsime alglahuse mahutist 10 ml proovi, lisasime indikaatorina metüüloranzi ja tiitrisime 0,1N HCl-ga kuni proovi kollane värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.Sissejuhatus Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ Ideaalgaas. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i ...

Biofüüsika

5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale. Millised peavad olema nende omadused? 12.Milliseid metalle kasutatakse biomaterjalidena? 13.Mis on rõhk? Arvutusvalem 14.Kirjelda südametööd vere pumpamisel. 15.Millised on normaal vererõhu piirid? 16.Millest sõltub vererõhk? 17.Milline on vere voolamise kiirus aordis? 18.Kui palju verd pumpab süda 1min jooksul: a) tavaasendis; b) füüsilist tehes? 19.Milline on seos loomamassi ja südamelöökide kiiruse vahel? 20.Seos aine osakeste liikumise ja temperatuuri vahel 21.Mis on aluseks Celsiuse ja Kelvini temperatuuridel? 22.Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuride vahel? 23

Varrastele rakendunud sisejõudude määramine

1.Varrastele rakendunud sisejõudude määramine. Koostame arvutusskeemi, mis kujutab endast tasandilist varrate süsteemi. Skeemist selgu, millises varrastes on tõmbe-, millistes survejõud. Koostame tasakaaluvõrrandid X = 0 ; Y = 0 ; M B = 0 : X =0 - FN 3 sin 60 0 + FN 2 sin 30 0 = 0 Y = 0 - FN 3 cos 60 0 - FN 2 cos 30 0 + FN 1 - F = 0 M B = 0 FN 1 l1 - F (l1 + l2 ) = 0 Avaldame kolmandast võrrandist ( M B = 0) : FN 1 l1 = F (l1 + l2 ) 4 FN 1 = 150 (4 +1) FN 1 = 750 / : 4 FN 1 =187,5kN Avaldame esimesest võrrandist ( X = 0) : FN 2 sin 30 0 = FN 3 sin 60 0 sin 600 3 FN 2 = FN 3 0 = FN 3 ...

Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid

Sellest mudelist on näha, kui palju muutub SKP lõhe, kui on teada kulumultiplikaatori väärtus, autonoomsete kulude (näit. valitsemiskulude) muutusel. Arvutusvalem ksp = 1 / (1-c) Autonoomsete maksude muutusel on veidi erinev mõju j majandusele, j , kuna osa maksude vähenemisest saadud raha säästetakse ega kasutata kohe majanduse ergutamiseks. Autonoomsete maksude multiplikaatori arvutusvalem: kT0 = - c / (1-c) Maksude multiplikaator on negatiivne, kuna maksude suurenemisega kaasneb sissetulekute,, kulutuste ja j SKP vähenemine. Maksude kulumultiplikaatorit kasutatakse analoogselt ülaltoodud kulumultiplikaatorile: Q = kT0 T0, Kui SKP tühik Q = 100 krooni ja MPC ehk c = 0,8, siis T0 leidmiseks asendame need valemisse ja saame, et SKP lõhe likvideerimiseks tuleb makse vähendada 25

Hüdrogaasimehaanika kordamisküsimused eksamiks vastustega

Tööpõhimõtte järgi liigitatakse pumbad kaheks ­ dünaamilisteks pumpadeks ja mahtpumpadeks. Pumba tööparameetriteks on tootlikkus, tõstekõrgus, võimsus, kasutegur, kavitatsioonivaru ehk max 4 lubatav vaakum ja tööorgani liikumissagedus. Pumba tõstekõrgus on pumba poolt tekitatav surve. 32. Pumba kasuliku võimsuse arvutusvalem ja täiskasuteguri mõiste. Täiskasutegur on kasuliku võimsuse suhe pumba võimsusesse. 33. Mis on kavitatsioon ja kus ta pumba juures võib esineda? Kavitatsioon on nähtus kui vedeliku voolamisel pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. See esineb pumpade juures siis kui vedeliku rõhk langeb allapoole tema aurumise kriitilist rõhku pumpamise temperatuuril ja vedelik hakkab keema. 34

Tõenäosusteooria I

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika Ajaloost Tekkinud 17. saj. seoses hasartmängudes (kaardid, täringud) tekkinud probleemidega ­ kuidas jaotada panuseid, kui mäng juhtuks mingil põhjusel pooleli jääma, milliste kaartide korral on mõtet edasi mängida jms Tuntumad teadlased, kellel on suuri teeneid tõenäosusteooria arendamisel: De Fermat, Pascal, Huygens, Bernoulli, Gauss, Laplace, Kolmogorov jt Tänapäeval on tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika paljude ülikoolide mitmete erialade õppekavas. Põhimõisted katse ­ põhimõtteliselt lõpmatult palju kordi teostatav toiming, mille korraldamise protseduur on fikseeritud; katse käigus jälgitakse, kas teatud sündmused toimuvad või mitte sündmus ­ katse tulemus või erinevate tulemuste ühendamisel saadav tulemus Näit. Katseks on täringu viskamine, sündmusteks võivad olla järgmised: - saadakse 4 silma - saadakse 5 silma - saadakse 3 või 6 silma - saadakse ...

Finantsanalüüs Estravel AS

360 DFAH = (2.2) S FA kus FA ­ põhivarade jääkmaksumus (eurot). 2009. aastal kulus 27 päeva kui 1 põhivara all olev euro tekitas ühe käibeeuro ning järgneval aastal oli päevade arvuks 18. 2011 aastal seevastu antud näitaja tõusis 21 päevani. Debitoorse võlgnevuse käibevälde ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Suhtarvu arvutusvalem on järgmine: (2.3) , kus AR ­ debitoorne võlgnevus (eurot). Estravel AS puhul laekusid nõuded 2009. aastal keskmiselt 3 päeva jooksul, järgneval aastal näitaja langes kolm korda ja 2011. aastal tõusis kahe päevani. Keskmised maksetähtajad jäävad vahemikku 8-10 päeva, mistõttu võib analüüsitava ettevõtte laekuvate nõuete perioodi pidada äärmiselt heaks ning reisibüroo kuulus kõige paremate ettevõtete hulka.

Exeli kodutöö nr. 1

Üliõpilane Õppejõud  Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Andmed ja valemid Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Koostada kaks 10x10 korratabelit, ühes valemites lahtriaadressid, teises tegurite piirkondadele (tabeli esimene rida ja esimene veerg) määratud nimed. Kummaski tabelis peab arvutusvalem olema muutusteta kopeeritav kogu tabeli jaoks. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 2 3 4 5 6 7 8 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 2 2 4 6 8 10 12 14 16 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 3 3 6 9 12 15 18 21 24

KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS

· Olulisuse nivoo suurendamine ( väärtuse vähendamine) · vähendab I liiki vea tõenäosust; · suurendab II liiki vea tõenäosust. olulisuse tõenäosus p < olulisuse nivoo (nt 0,05) 15. Keskväärtuse leidmine diskreetse ja pideva juhuslik suuruse korral. Juhuslikku suurust, mille jaotusfunktsioon F(x) = P(Xväiksem kui x) on pidev, nimetatakse pidevaks juhuslikuks suuruseks. Pidev juhuslik suurus omandab iga väärtuse tõenäosusega 0. 16. Kovariatsioon, selle arvutusvalem ja omadused. Koovariatsioon on kahe suuruse koosmuutumine. See võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Sõltumatute juhuslike suuruste kovariatsioon on võrdne nulliga.  17. Korrelatsioonikordaja, selle arvutusvalem ja omadused. Korrelatsioonikordaja absoluutväärtus näitab lineaarse seose tugevust · Märk näitab seose suunda: positiivne või negatiivne. 18. Hüpoteesi kontrollimine korrelatsioonikordaja olulisuse kohta: nullhüpotees ja sisukas hüpotees.

Termodünaamika

toimub keha moodustatava ainekoguse ümberpaiknemise tõttu. Soojuskiirgus ­ füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel. Soojusjuhtivus ­ füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kehade vahetu kontakti kaudu. SOOJUSHULK ­ füüsikaline suurus, mis on võrdne keha selle siseenergiaga, mida keha saab/kaotab soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni. SOOJUSHULGA ARVUTUSVALEM sel juhul, kui keha temp. muutub, kuid agregaatoleku muutust ei esine. Q = cm( t L - t A ) m-keha mass, c-keha erisoojus, tL-keha lõpptemp., tA-keha algtemp. SI-s mõõdetakse soojushulka ja energiat dzaulides, kuid 1 J defineeritakse kui mehaanilise töö ühik. Q Q = cm( t L - t A ) c = ERISOOJUS ­ füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ning m( t L - t A )

Küsimused

15. Selgita takistuse temperatuuriteguri mõistet. 16. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? 17. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? 18. Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. 19. Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel. 20. Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine. 21. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi ,,vooluallikates"? 22. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem. 23. Mis on sise- ja välistakistus? 24. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. 25. Mis on vooluallika tühijooks? 26. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? 27. Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed) Magnetism 1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? 4