Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise
Üliõpilane: AAVB-37 Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda. Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks
1×10-2. Kaheteistkümnendsüsteem ehk duodetsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille aluseks on arv 12. Seda süsteemi kasutati juba ammu enne meid Vana Egiptuses. Näiteks: Nt arvu 13 kirjutatakse selles süsteemis kujul 11- 1 tosin ja 1 ühik. Kuueteistkümnendsüsteem ehk heksadetsimaalsüsteem ehk veel omakorda seksadetsimaalsüsteem on kuueteistkümnendarve kasutav positsiooniline arvusüsteem. Kuueteistkümnendsüsteem on laialt leivinud arvutustehnikas. Kuueteistkümnendarvu koha salvestamiseks arvuti mälus saab kasutada ühte näksi ehk poolt baiti. 2. ERINEVATE ARVUSÜSTEEMIDE ARVUDE TEISENDAMINE KÜMNENDSÜSTEEMI Kaasajal omab erilist tähtsust kümnendsüsteemi kõrval kahendsüsteem. Kogu elektroonika baseerub suures osas põhimõttel on signaal ei ole sginaali, on vool ei ole voolu. Tõlgendades signaali olemasolu numbriga 1 ja selle puudumist numbriga 0 saame ''
1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune.
väljalülitamiseni, siis peab ta olema võimalikult väike, kuid samal ajal suutma Kernel ühendab raksendustarkvara arvuti riistvaraga. teenindada opsüsteemi kõiki ülejäänud osi ja rakendusprogramme. Tüüpiline kernel vastutab mäluhalduse (memory management), protsessi- ja tegumijuhtimise (process and task management) ning kõvaketta halduse (disk management) eest. Arvutustehnikas, kernel on peamine komponent enamus arvuti operatsioonisüsteemidel; see on sillaks rakendusete ja tegeliku andmetöötluse vahel, mida tehakse riistvara tasemel. Kerneli kohustuste hulka kuuluvad süsteemi ressursside haldamine (suhtlus riistvara ja tarkvara vahel). Tavaliselt, kernel, kui põhiline osa operatsioonisüsteemist, võib pakkuda madalaima taseme abstraktrioonikihti ressursside jaoks (eriti protsessorid ja I/O seadmed),
1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos( 0t) ja s1(t) = A cos( 1t). Sageduste vahe peab ka signaalidel olema piisav selleks, et vastuvõtul teha vahet, milline komponent siis vastu võeti. Joonis 4. Binaarse FSK näide 2.4 Häirekindel kood -> BCH (15,7) ja RS GF(16) 5-kordse veaparandusega Eriti tähtsa häirekindlate koodide klassi moodustavad BCH koodid, mis on mitmekordseid vigu parandav tsükkelkood. Koodi kasutatakse arvutustehnikas, andmeedastusel, info salvestamisel ja ka meresides. Häirekindel kood BCH (15,7) Tegemist binaarse ehk kahendkoodilise BCH koodiga. Sümbolite arv koodiblokis : 15, infosümbolite arv koodiblokis: 7. Kodeerima peab nii, et oleks võimalik kasutada algebralisi dekodeerimis meetodeid. BCH koodid koostatakse parandama vigu kuni q kordsusega. See tähendab, et parandatakse kõik vead kuni kordsusega q kaasaarvatud. BCH koodi lubatud koodsõnade omadused on dekodeerimise aluseks.
Digitaaltehnikas on laialt kasutusel kahendsignaalid, mis saavad olla kas teatava kõrge või madala väärtusega (1 või 0). Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks. Kahendkoodi kasutatakse väga laialt kogu kaasaegses arvutustehnikas, esitlustehnikas, andmeedastuses jne. Kahendsignaali kasutamise peamised eelised on realiseerimise lihtsus, seadmete lihtsus, vea tõenäosus on minimaalne jne. Digitaalsignaal Analoogsignaal 2 Arvusüsteemid Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn. rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt kahendsüsteemi, kuid ka kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi.
ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s. Pilet 10. 1. Wien'i sild 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM 4. 1 f. "0" alaldi 5. emitterijärgija 1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf 2. TTL: „0”-0..0,4V „1”-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas, siis baasi vool maha 3NAND. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS-kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma 12pdf 3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga
laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7´GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Algul kasutati neid ainult video salvestamiseks (siit ka nimetus "digivideoketas"), hiljem hakati kasutama ka arvutustehnikas ja lühendit DVD-d hakati tõlgendama "digitaalse universaalkettana". MOD (Magnetic Optical Disc) ehk magnetoptiline ketas on arvuti magnetilise salvestusega, kuid optilise laserikiire abil toimiva positsioneerimisega andmekandja. Läbimõõt on nagu kasutatavaimal disketil 3,5 tolli, kuid mahutavus sellest mitusada korda suurem. Magnetoptilised kettad võimaldavat korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on
Dünaamilised info säilib MOSFET-transistorite lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise. Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse seal, kus vajalik täpne süstematiseeritus.
Ühendatava sisendi järjekorranumber on määratud aadressibittide 3. JOONIS2 stabiilse voolu generaator. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. kombinatsiooniga. URt=RtIt 4. TTL: ,,0"-0..0,4V ,,1"-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas, siis baasi vool maha 3NAND. TTL aeglane: 10ns
Paljud kaasaegsed printerid võimaldavad värviprinti, kuid ka monokroomsed printerid pole kaugeltki oma tähtsust minetanud. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust - musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, ja virvtoonimist - näiliste pooltoonide tekitamist punktimustri tiheduse ja muude näitajate varieerimise abil. LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME Printeri lahutusvõime on tema põhinäitaja, iseloomustades prindipunktide eristatuse aset. kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis peamiseks mõõtühikuks on saanud dpi - punkte tolli kohta. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühikukohta, seda selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Selle parameetri 4 hindamisel tuleb arvesse võtta igasuguseid lisavahendeid rastripunktidenihutamiseksja suuruse täpsustamiseks
Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. ülekande sisenditega, aeglasem, säilitab infot seni, kuni säilib sõlme suurema või vähema arvu Loendureid kasutatakse nii aga vähem rauda. toitepinge. Kuna staatilises mälus registrite ja multipleksoritega. automaatikaseadmetes kui ka Rööpülekandega - säilib salvestatud informatsioon Vajalik sõnapikkus saadakse arvutustehnikas. Erinevate ülekandesignaal jõuab kõigisse ka pärast mälust lugemist, üksikute silpprotsessorite väljundkombinatsioonide arvu ülekandega haaratud pesikuisse püsides seal toitepinge olemasolu rööbitiühendamisega. nim. mooduliks Summeerivad- praktiliselt üheaegselt. Palju korral kuitahes kaua, siis nim. 13.Ühe, kahe, kolme ja 1,5
(pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. Lahutus- ehk eraldusvõime (resolution) See on peamine prindikvaliteedi näitaja, mida iseloomustab rastripunktide arv pikkusühikus. Kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis peamiseks mõõtühikuk on saanud dpi (dots per inch)- punkte tolli kohta, kuna iga tüüpi printer väljastab suvalise töö paberile nagunii värvipunktidena- olgu mehaaniliselt läbi värvilindi, värvipritsmetega või elektrograafiliselt. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühiku kohta, seda selgemad on kujutiste ja tähemärkide piirjooned. Selle
Paljud kaasaegsed printerid võimaldavad värviprinti, kuid ka monokroomsed printerid pole kaugeltki oma tähtsust minetanud. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust - musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, ja värvtoonimist - näiliste pooltoonide tekitamist punktimustri tiheduse ja muude näitajate varieerimise abil. 3.2 Lahutus- ehk eraldusvõime Printeri põhinäitaja on tema lahutusvõime, iseloomustades prindipunktide eristatuse aset. Arvutustehnikas on kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis sealt tulenevalt on mõõtühikuks saanud dpi (Dots Per Inch) - punkte tolli kohta. Paberile tuleb iga töö värvipunktidena. Mida suurem on prindipunktide arv pikkusühikukohta, seda selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Arvesse tuleb võtta lisavahendeid rastripunktide nihutamiseks ja suuruse täpsustamiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne.
trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses.
USA-s 1 HP (hors power) = 746,5 W) Mehaaniline arvuti oli suhteliselt suur ja kohmakas, töötas aeglaselt, tekitas suurt müra ning kulus kiiresti. Kui releede asemel hakati kasutama elektroonilisi inertsivabu elemente, saavutati arvutite töökiiruses uus tase. Seepärast püüti alates 1930-nendatest aastatest pruukida arvuteis mehaanika asemel elektroonikat, mis oli tolleks ajaks juba küllalt hästi arenenud. Elektronskeemidel konstrueeritud arvutid ehk elektronarvutid avasid uue suuna arvutustehnikas. Teise maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Tollased elektronarvutid sisaldasid tohutu hulga elektronlampe. Elektronlambid olid praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn
muid töid teha. Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb teostada arvutimonitori ekraanilt. Printeriliides peab seetõttu olema kahesuunaline. 5. Lahutus- e. Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) See on peamine prindikvaliteedi näitaja, mida iseloomustab rastripunktide arv pikkusühikus. Kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis peamiseks mõõtühikuks on saanud dpi (dots per inch)- punkte tolli kohta, kuna iga tüüpi printer väljastab suvalise töö paberile nagunii värvipunktidena- olgu mehaaniliselt läbi värvilindi, värvipritsmetega või elektrograafiliselt. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühiku kohta, seda selgemad on kujutiste ja tähemärkide piirjooned. 6. Värvilisus
raske. Magnetilistest omadustest lähtudes võib ferriite liigitada pehmemagnet- ferriitideks, ülikõrgsagedusferriitideks, ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriitideks, kõvamagnetferriitideks jne. Pehmemagnetferriitide suhteline magnetiline (alg)läbitavus võib ulatuda 20000-ni ja induktsioon 0,5 teslani. Kõrgsagedusferriidid on käsutatavad sageduseni 600 MHz. Ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriidid leiavad käsutamist põhiliselt arvutustehnikas (magnetmäluseadmed jne.). Ferriitide Curie' temperatuur on valdavalt vahemikus + 70...+ 450 °C, nende tihedus on piirides 4...5kg/dm3. 51.Millise omadused on magnetostriktsiooni- ja termomagnetmaterjalidel ja kus neid kasutatakse? Termomagnetmaterjalide magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Siia kuuluvad mõned nikli ja vase, nikli ja raua ning nikli, raua ja kroomi sulamid. Kasutatakse neid temperatuuriregulaatorite ja temperatuurikompensaatoritena.
1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest, 4) liikuvate ja ümberpaigaldavate tarbijate toiteks. Seoses elektritarvitite arvu kasvuga, mis nõuavad elektrienergia kõrgendatud kvaliteeti, kasutatakse väikese võimsusega toiteallikatena akusid, galvaanielemente, fotoelemente ning päikesepatareisid. Näiteks arvutustehnikas UPS, mis sisaldab akut, raadio- ja telefoniside, meditsiinitehnika jt. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 3 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.2 Ettevõtte toitmine energiasüsteemist
Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. PILET 2 LOENDURID Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks väljundi väärtus, mille korral alustab jälle algusest. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Jagunevad: sünkroonne loendur ümberlülitumine toimub samaaegselt v
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise
Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel: *Sünkroonne loendur trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt , ümberlülitumisaeg on kogu aeg ühesugune. Kõik loenduris sisalduvad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse alati
Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 2. PILET 1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut
väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 1.Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine eine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune.
saadakse signaalist vorkudes korgemat taastamisel oige helikvaliteeti ilma koneside andmekiiruse olulise pilt. suurendamiseta (GSM-vorkudes 13 kbit/s ja Analoogsignaali digitaliseerimine UMTS-vorkudes 16 Kui nuud valida liiga vaike bittide arv millega kbit/s) signaali Arvutustehnikas kasutatakse kodekeid eelkoige iseloomustada siis juhtub pildil naidatud modemites olukord ,et on analoogsignaali muundamiseks digitaalsignaaliks kasutatud 3bitist (8 erinevat olekut) AD muundurit ja vastupidi. ning seega Multimeediumrakenduste puhul luhend sonadest liigasuure amplituudiga signaal jaab oigesti compression/decompression
arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine sellekohase reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks. Arvsignaale moodustatakse kodeerimisega. Eri arvusüsteemidele vastavad erinevad koodid. Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt kahendsüsteemi, kuid ka kaheksand- ja kuueteist- kümnendsüsteemi. Kõiki arvusüsteeme võib jaotada positsioonilisteks süsteemideks ning mittepositsioonilisteks süsteemideks. Viimaste hulka kuulub näiteks rooma numbrite süsteem. Positsiooniliseks süsteemiks nimetatakse arvusüsteemi, kus ühel ja samal arvul on erinev väärtus sõltuvalt asukohast arvujadas. Neid süsteeme iseloomustab arvude esitamise selgus ning aritmeetiliste operatsioonide lihtsus
Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Algul kasutati neid ainult video salvestamiseks (siit ka nimetus "digivideoketas"), hiljem hakati kasutama ka arvutustehnikas ja lühendit DVD hakati tõlgendama "digitaalne universaalkettana". DVD üks meeldivamaid omadusi on see, et kõik DVD ajamid loevad ka tavalisi CD-ROM kettaid. Jaapani firma Toshiba hakkas juba 1997.a. oma personaalarvutitesse standardvarustusena monteerima CD-ROM ajamite asemel DVD ajameid . Esimese põlvkonna DVD ajamid polnud suutelised lugema CD-R ja CD-RW kettaid, kuid DVD-2 ajamid saavad juba ka sellega hakkama, s.t. loevad lisaks DVD
infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 · loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt.
infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune.
· Reversiivse sisendi struktuuris on oluline roll juhtsisendil M, mis määrab ära nihke suuna, kuna register on võimeline töötama mõlemas suunas. 3. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendussisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. Tihti on loenduritel olemas algasetuse võimalus, sest iga uus väljundi väärtus sõltub eelmisest ja kui algolek ei ole teada, siis ei ole võimalik määrata ka hilisemaid väljundi väärtusi. Saadakse asetuse (nullimise) sisend trigerite asünkroonsete R sisendite ühendamisega. Võib kohata ka registreid, millel on olemas paralleelne algväärtuse laadimise võimalus
kummalgi poole olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Paljud asjatundjad usuvad, et DVD kettad hakkavad aja jooksul asendama nii kõiki CD-kettad kui ka VHS videokassette. Algul kasutatigi neid video salvestamiseks (siit ka nimetus "digitaalne videodisk"), hiljem hakati kasutama ka arvutustehnikas ja lühendit DVD hakati tõlgendama "digitaalne universaaldiskina". DVD üks meeldivamaid omadusi on see, et kõik DVD ajamid loevad ka tavalisi CD-ROM kettaid. Jaapani firma Toshiba hakkas juba 1997.a. oma personaalarvutitesse CD-ROM kettaajamite asemel paigaldama DVD draive standardvarustusena. Esimese põlvkonna DVD draivid polnud suutelised lugema CD-R ja CD-RW kettaid, kuid DVD-2 draivid saavad juba ka sellega hakkama, s.t. loevad lisaks DVD
sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värvitrükk on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema aja jooksul. Lahutus- ehk eraldusvõime (resolution). See on peamine trükikvaliteedi näitaja, mida iseloomustab rastripunktide arv pikkusühikus. Kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis peamiseks mõõtühikuks on saanud dpi (dots per inch)- punkte tolli kohta. Mida suurem on punktide arv lineaarse pikkusühiku kohta, seda selgemad on kujutiste ja tähemärkide piirjooned. Selle parameetri hindamisel tuleb arvesse võtta igasuguseid lisavahendeid rastripunktide nihutamiseks ja suuruse täpsustamiseks, teravnurkade silumiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne.
annaabi.ee 
