Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati
Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 3000 aastat ekr -Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. See leiutati arvatavasti Mesopotaamias. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Abakus 1642- Leiutati järgmine tähtis masin ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. Selle aparaadiga sai ainult liita. Blaise Pascal 1694-Täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Gottfried Wilhelm von Leibniz 1820-aastal hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad - kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas
..................6 9.Neljanda Generatsiooni arvutid...........................................................................7 10.Kokkuvõte..........................................................................................................9 11.Kasutatud allikad:............................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Sõnaga arvuti meenub tõenäoliselt kõigile kohe personaalarvuti - arvuti, kus saab Internetis suhelda, mängida ja muud vajalikku teha. Sellise arvuti väljakujunemiseni kulus palju aega. Varem olid arvutid algelisemad ja põhiliselt ainult arvutamise jaoks mõeldud. 3 2. Ajalugu Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin, mida võib
............................................................................................ 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine.
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin
Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvutite mõiste ja olemus.......................................................................................................4 2. Tänapäeva arvutite eelkäijad...................................................................................................4 2.1 Abakus..............................................................................................................................4 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine....................................................................................5 2.3 Automatiseerimine............................................................................................................5 2.4 Info säilitamine........................................................................................
Selle referaadi eesmärk ongi internetti ja raamatuid kasutades uurida, kuidas on arvutite kasutusvõimalused aegade jooksul muutunud ja kuidas on esimesest algelistest arvutuslaudadest kujunenud tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad. 1. Algelised arvutusmasinad Mida lugeda esimeseks arvutiks, on vaieldav. Kui käsitada arvutit kui masinat, mis hõlbustab arvutamist, võib esimeseks arvutiks nimetada abakust. See leiutati 3000 a eKr, arvatavasti Mesopotaamias. Raami külge olid kinnitatud pulgad, mille otsas olid kettad, mida pulga ühest otsast teise lükates saigi teha arvutusi. Järgmiseks suureks etapiks arvutite ajaloos võiks lugeda Blaise Pascali ratastest koosnevat leiutist, mille abil sai liita ühte ratast 10 ühiku võrra edasi lükates liikus järgmine ühe ühiku võrra edasi. Muid tehteid antud masinaga teha ei saanud.
Arvuti ajalugu 1. Mis on arvuti? Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 2. Kuidas kutsutakse esimest masinat, mille abil saab arvutada ? Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. 3. Mis aastal ja kelle poolt leiutati esimene liitmismasin ? Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. 4. Kes leiutas esimese mehhaanilise arvutusmasina? Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast
arvutiga töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas. 3 ARVUTI AJALUGU Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine.
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.
1. ARVUTI AJALUGU 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu Esimeseks etteantud korralduste täitvaks arvutiks on harilikult peetud inglase Charles Babbage 1832 leiutatud analüütilist masinat (vt lisa 5 lk.8) . Sellele mehaanilisele seadmele anti korraldusi sälkkaartide abil. Mälus oli nii mäluseade(vt lisa1.lk.8) kui ka töötlusüksus. (1:52) Kahjuks ei saanud Babbage oma seadet kunagi päris valmis. See pandi koku alles 1900. aastail, kui leiutati elektronlamp ning töövõimelise elektronarvuti jaoks vajalikud osad muutusid kättesaadavaks. (1:52) 1920. ja 1930. aastail õpiti koostama seadmeid, mis olid suutelised arve väljendavaid elektrisignaale vastu võtma, vastavalt programmile neid töötlema ja väljastama tulemusi. Kuulsamaid elektronarvuteid on inglaste Colossus, mis loodi 2. maailmasõja ajal, et sakslaste Enigmakoode(vt lisa2.lk.8) avada, ja ameeriklaste ENIAC(vt lisa3.lk.8)
kulus kiiresti. Kui releede asemel hakati kasutama elektroonilisi inertsivabu elemente, saavutati arvutite töökiiruses uus tase. Seepärast püüti alates 1930-nendatest aastatest pruukida arvuteis mehaanika asemel elektroonikat, mis oli tolleks ajaks juba küllalt hästi arenenud. Elektronskeemidel konstrueeritud arvutid ehk elektronarvutid avasid uue suuna arvutustehnikas. Teise maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Tollased elektronarvutid sisaldasid tohutu hulga elektronlampe. Elektronlambid olid praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn
karujõmpsikas oli juba vahvamal karul Londoni endamisi pomisenud. ammu endale üht hästi loomaaias ja Rob Robin põnevat nime igatsenud. armastas seda karu kohe 12. Joonda järgmine lõik keskele. Kiri Bodoni MT, suurus 13, kahe joonega läbijoonitud, kaldkiri. Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. 13. Joonda järgmine lõik vasakule
loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb
Järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x, y, z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada. 1. Eeldus: Iga x on y. 2. Eeldus: Mõni z on x. Järeldus: Mõni z on y. Schickard 1625 Blaise Pascal (esimesed mehhaanilised kalkulaatorid) 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (Ehitas ca 50 tükki). Gottfried Wilhelm Leibniz (Saksa filosoof 1646-1716). Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel.
Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud "Moore law"? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant Mis firma ehitas arvutit PDP
uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull Elas: 1235-1315 Müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (ehitas ca 50 tükki) Leibniz Saksa filosoof1646-1716 Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Kirjutusmasin
Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus. Ära kirjuta midagi punktide lahtrisse või üldse väljapoole vastuse lahtrit! NR Punkte Küsimus 1 Teisenda kahendsüs teemis arv 10101 kümnendsüs teemi 16+0+2+0+1=19 ja kümnendsüs teemis arv 81 kahendsüs teemi. 1000101=1010001 2 Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17 liitis korrutas jagas lahutas 3 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud “Moore law”? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant 4 Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemal t üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti / tarkvara tehnoloogia arengut. Dec Oli soodsa hinnaga
Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone juhtseade - organiseerib programmi täitmise mäluseade või mälu - programmide ja andmete hoidmiseks sisend-väljundseadmed - info sisestamiseks ja väljastamiseks Arvuti mälu koosneb mälupesadest, millistel igal on kindel järjekorra number e. aadress.
tekib arvutite tugikiibistike, mis toetavad seda tüüpi mälu. RDRAM leiab kasutust eksklusiivsetes, eriti kõrget mälu jõudlust nõudvates süsteemides. Kui palju arvutis muutmälu peab olema sõltub kasutajast ja rakendustest, mida igapäevatöös kasutatakse. Minimaalne soovitatav mälumaht tänapäeva arvutile on 128MB. Kui suurendada arvuti muutmälu 256MB-ni siis keskmine kontorikasutaja võidab arvuti jõudluses umbes 10%, disainer 30% ja arvutimängur vaid paar protsenti. 3. Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98-es või Win2000-es. Arvutimälu mõõtühik on bait (byte), mis omakorda koosneb kaheksast elementaarühikust- bitist. Bait on niipalju mälu, et selles saab säilitada ühe sümboli 256 võimalikust. Baidid on järjest nummerdatud, kusjuures järjekorranumbrit nimetatakse aadressiks. Suurte mälukoguste jaoks on kasutusele võetud
Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 11 / 115 1. arvutis tuleb arvud esitada mitte kümnendsüsteemi arvudena, vaid kahendsüsteemis, s.t. ainult numbrite 0 ja 1 abil; 2. arvuti töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus paiknevat programmi (kuni selle ajani kasutati programmeerimiseks perfokaarte, perfolinte ja juhtimispuldi lüliteid).
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a. eKr pronks leiutati Vahemeremaades, algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki, oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng muutus veelgi ebaühtlasemaks Rauaaeg 1300 a. eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma, rauda oli rohkem; metallide tootmine, töötlemine nõudis oskusi, osa inimesi hakkas ainult sellega tegelema, tööjaotus arenes, kaubavahetus
mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed siis, kui arst eksis oma kutsele pandud moraalireeglite vastu. Imhotep, vaarao Dzoseri (ca 2800 a. e.m.a.) ajal teenistuses olnud arst ja filosoof kujunes lõpuks välja pool- jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
..1878) aastal 1831 ja Moritz Hermann Jacobi (1801...1874) võttis selle 1834. aastal koheselt kasutusele. Aasta 1886 sai muudetava kiirusega elektriajamite sünniaastaks, kuna võeti kasutusele Ward Leonardi süsteem (generaator-mootor süsteem). Aastal 1889 leiutas Michail von Dolivo-Dobrowolsky (1862...1919) lühisrootoriga asünkroonmootori. Järgmisel aastal 1890 pakuti välja faasirootoriga asünkroonajami kiiruse juhtimise põhimõte. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul leiutati esimene elavhõbe-vaakumlamp ning samuti kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923 sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine. Seejärel leiutati aastal 1928 türatron ja võrega juhitav elevhõbekaaralaldi. Esimene vaheldi valmistati aastal 1930.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Masing sai Maarahva Nädala-Lehe loa puhtalt tutvuste kaudu, kuid pärast seda lehte jäi järgmise rahvale mõeldud ajalehe sünnini üle 30 aasta. Varasem ajakirjanik Eestis Peter Ernst Wilde 1732-1785 Oli sündinud 24. augustil 1732 Saksamaal Taga-Pommeris (praeguse Poola territooriumil) mõisniku perekonnas. Õppis Königsbergi gümnaasiumis, siis Königsbergi ülikoolis usuteadust, sealt läks Hallesse õigusteadust õppima. Halles võis noore Wilde vaateid kujundada õigusteadlane ja filosoof Nettelbladt, kes luges üliõpilastele loodusõigust, mis oli vastuolus feodaalriigi ja feodaalõigusega. Loodusõigus sisaldas võrdsusideid inimese sünnipärasest võrdsusest ja õigusest õnnele. Samal ajal levis Euroopas filosoofia, mille põhjal taotleti rahva kõlbluse parandamist õpetamise ja harimise kaudu. 1751 a haigestus Wilde aga väga raskesti rõugetesse ja jäi hädavaevalt ellu. See andis tõuke otsusele õppida arstiteadust. Tee viis tagasi Königsbergi ülikooli
Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - ta on mõrvanud oma isa ja abiellunud emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (st ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu enesetapuga, Oidipus ise torkab endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Sophoklest huvitab inimese saatus. Näidendi mõte seisneb kreeklastele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. Lihtsaim on näidendit tõlgendada saatusetragöödiana tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ikkagi. Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada õnnelikuks, enne kui ta elupäevad pole õnnelikult lõpule jõudnud. Sophokles näitab oma tragöödias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt
kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli Homeros ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Eeposte eellugu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulmakülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
