Eesti keel Vene keel Füüsika Jrk.nr Nimi Keemia hinne 1 õpilane 1 3 4 4 3 4 5 3,83 2 õpilane 2 4 5 3 5 5 4,40 3 õpilane 3 3 4 3 4 5 3,80 4 õpilane 4 4 5 4 5 5 3 4,33
tegema hakkama. Mõistmine/arusaamine. Õpilane läheneb probleemile, korraldab ajurünnaku. Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja. Faktide kogumine ja nendest arusaamine on referaadi juures väga vajalik. Analüüs. Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järelduse. Hindamine. Kontrolltulemuste tõlgendamine. Edastatud informatsiooni väärtustamine ja selle üle otsuse langetamine (Lindgren ja Suter, 1994). Referaadi koostamisel on eriti tähtsad rollid arusaamisel ja analüüsimisel. Mida teha, kuidas
6 4. TULEMUSED JA JÄRELDUSED Tulemusi analüüsiti küsimuste ja klasside kaupa. Poiste ja tütrukute vastuseid eraldi välja ei toodud. Küsimusele Kui kaugel elad koolimajast? vastas 5. klassi õpilastest 7, et elavad koolimajast 200-1000m kaugusel, 3 õpilast vastasid, et elavad koolimajast kaugemal kui 1 kilomeeter. 6. klassi õpilastest 6 vastasid, et elavad koolimajast 400-2000meetri kaugusel, 5 õpilast vastasid, et elavad koolimajast 2-5 kilomeetri kaugusel ja 1 õpilane vastas, et elab kaugemal kui 6 kilomeetrit. 7. klassi õpilastest 3 vastasid, et ei tea kui kaugel elavad koolimajast, 16 õpilast vastas, et elavad koolimajast 1-3 kilomeetri kaugusel, 5 õpilast vastas, et elavad koolimajast 5-10 kilomeetri kaugusel ja 4 õpilast vastas, et elavad koolimajast kaugemal kui 10 kilomeetrit. Küsimusele Kas koolis käid autoga, bussiga, jalgsi või muu vahendiga? vastas 5. klassi
(2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
kuidas enda ülesannet täitma peab. Järelikult kooli on vaja ning haridust ka . Et saada head tulevikku omale peab õpima hoolega. Mulle meeldivad õpetajate järgmised teod : hindavad kontrolltöid korralikult , mitte eelarvamuse põhjal nagu mõni õpetaja. Õpetajad püüavad aru saada õpilastest ning alati püüavad aru saada õpilaste probleemidest. Need õpetajate iseloomuomadused meeldivad mulle . Õpetaja ja õpilane ei tohiks kunagi : lüüa üksteist , ropendada , kiusata , taga rääkkida , mõnitada , tunnis laamendada ja kindlasti mitte alkoholi , tubakatooteid ega narkootikume tunnis tarvitada. Õpetajad ja õpilased kes eelnevate asjadega ei tegele on head õpilased ja õpetajad . Ma olen suht rahulik õpilane ja hoian kooli kodukorrast kinni. Ma olen selline õpilane , sest ma tahan ennast parandada , kuna ma polnud eelmine aasta hea õpilane
seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse valdkonnad ja tasandid, rahvusvahelise õigussüsteemi tunnused ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted. 2. Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:
vaadetest. Stanley Milgrami huvitasid rohkem sotsiaalsed probleemid. See sillutas teed linnalikule psühholoogiale. Ta uuris Norras ja Prantsusmaal Pariisis ristuvate kultuuride nende omavahelist sobivust . Pärast Pariisist naasemist veetis Milgram 1959-1960 aastal Princentoni Instituudis koos Solomon Aschiga. Asch oli mures kuulekuse pärast ja ta oli teinud hiljuti oma kuulsa testi , kus lasi eksperimentaalsel õpilasel võrrelda erinevate joonte pikkusi. Sellest kastsest selgus , et õpilane võib teatud hetkedel vastata nii , et jooned mida ta nimetab pole kaugeltki mitte ühepikkused. Milgram seevastu muutis joonte testi hoopis teistsuguseks , et saada aru paremini kuulekusest, mida suudab teha tavaline inimene tänavalt. Ta hakkas tegema testi elektrilöökidega testi. Ta avaldas 1974 aastal raamatu Obedience to Authority . Selle eest sai ta psühholoogia auhinna ,mis anti talle Ameerika Arenenud Teaduste Akadeemiast. MILGRAMI KATSE
· Mäng ,,Otsi sõpra" 5 min (Õpilased teevad ringi, õpetaja palub silmad kinni panna ning kleepib nende seljale väikesed pildid : päikest, pilvekest, lille, südant ja äikest. Õpetaja palub õpilasi leida endale paarilist nende piltide järgi vaikides ning moodustama grupid. Õpetaja juhtib tähelepanu sellele, et üks õpilane jäi üksinda ja küsib ,,kuidas tunneb end õpilane kes jäi üksinda", toimub arutelu. Arutelu : Õpetaja küsib ,,Millised raskused tekkisid harjutuse tegemisel", ,,Kuidas tundsite ennast harjutuse tegemisel" , ,,Kas saaksite hakkama ilma teiste abita" · Sõpruse modelleerimine klassis 20 min. Kriteeriumid: õpilased moodustasid sõbralikku kollektiivi, kui õpilased riidlesid omavahel,punktid
JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane. Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste ja maakera kõige kitsam mõiste. 4. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik.
13 LISA1 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/ba/Eesti_mannimetsad.png Sellel pildil on näidatud, kui palju on Eestis mändi. Mänd on tähistatud rohelisega. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5e/Pinus_sylvestris_range-01.png Sellel pildil on näidatud, kui palju on maailmas mändi. Mänd on tähistatud rohelisega. 14 LISA2 KÜSITLUS Nimi: Töökoht:( kas õpilane või kus töötate) Milliseid okaspuid teate Eestis?: Mida tähendab sõna '' Okaspuu''?: Kas oskate nimetada Eestis olevad pärismaiseid okaspuid?: Okaspuud Eestis Sõna ´´Okaspuu`` Pärismaised töökoht okaspuud 1. kuusk, kadakas, Puu, millel on okkad Kuusk, mänd, õpilane mänd kadakas 2. kuusk, mänd, Puu, millel on okkad Kuusk, mänd, Õpilane
HARJUTUSÜLESANDED TÕENÄOSUSTEOORIAST - LAHENDUSED 1. Laagris on 7 õpilast, kellest 2 on väga head sportlased. 1) Leidke tõenäosus, et: a) seitsme õpilase hulgast juhuslikult välja kutsutud õpilane on väga hea sportlane; kogu võimaluste arv n1 = 7 , soodsate võimaluste arv m1 = 2 ; tõenäosus, et m1 2 kutsutud õpilane on väga hea sportlane on: p ( A) = = n1 7 b) seitsme õpilase hulgast juhuslikult välja kutsutud õpilane ei ole väga hea sportlane. kogu võimaluste arv n 2 = 7 , soodsate võimaluste arv m2 = 5 ; tõenäosus, et m2 5 kutsutud õpilane ei ole väga hea sportlane on: p( B) = =
5) Vajadusel korda öeldut. 6) Suhtu eakasse inimesse lugupidamisega. Kuidas peab teenindaja välja nägema?: 1) Teenindaja peab kandma vormi, et klient ta ära tunneks. 2) Vormiriietus peab olema puhas ja triigitud. 3) Teenindaja käed peavad olema hoolitsetud, ei ole sobilikud pikad küüned. 4) Teenindaja juuksed peavad olema suletud. 5) Naissoost teenindaja kingad ei tohi olla kõrge kontsaga. 6) Olenevalt asutusest peab teenindaja kandma vormimütsi. Kuidas õpilane peab suhtlema õpetajaga?: 1) Õpetajaga rääkides tuleb teda ,,teietada". 2) Õpilasel ei ole sobilik kasutada õpetajaga rääkides oma vanusegrupi slängi, vaid tuleks kasutada selget ja arusaadavat sõnavara. 3) Õpilane ei tohi õpetajale esitada nõudmisi. 4) Õpilane ei tohi suhtuda õpetajasse ülbelt. 5) Õpilane ei tohi õpetajale vastu rääkida. 6) Õpilane peab õpetajasse suhtuma lugupidavalt. Kuidas käituda eakate inimestega igapäevases elus?:
Paaristöö liigid: Mõlematel õpilastel on üks ja sama ülesanne ning nad lahendavad seda koos. Näiteks õpilased saavad ülesanded või harjutused, mis nad peavad koos lahendama (näiteks otsima informatsiooni) või õpilased peavad arvutis koos mingi kirjatüki valmis kirjutama, mõistekaardi tegema vms. Õpilastel on üks ja sama ülesanne, kuid nad lahendavad seda järjestikku või vaheldumisi. Näiteks esimene õpilane valib ühe ülesande või harjutuse ja lahendab selle, siis vahetatakse kohad, teine õpilane valib omale ülesande või harjutuse jne. Või kirjatükis esimene õpilane kirjutab ühe lõigu (või teatud arvu lauseid), siis kirjutab teine, nii et jutt haakuks esimese õpilase kirjutisega, siis jälle esimene jne. Samuti saab kasutada järjestikku mõistekaardi tegemist, kus kumbki paariline lisab korraga mõistekaarti ühe elemendi või joonistamist või andmetöötlust.
TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi tekib mitmeid, mida nii õpetaja kui õpilane saavad koos arutada. Õppimist toetav hindamine peaks sisaldama põhjalikku informatsiooni kogumist õpilase taseme ja arengu kohta, selle informatsiooni analüüsi ning ka selle info kasutamist - tuleks analüüsida, kas oleks vaja läbi viia muudatusi õppeprotsessis. (Jürimäe & Kärner & Tiisvelt, 2014, 70.) Kuigi õpetaja ja õpilase vahel on pidev koostöö, on mõlemal ka eraldi oma ülesanded. Õpetaja üheks tegevuseks on teadvustamine, millisel tasemel õpilane on
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
Riigieelarve. Maksud ja nende olemus. Raha- ja eelarvepoliitika. 3.3. MAJANDUSLIK STABIILSUS. Sisemajanduse ja rahvuslik koguprodukt. Tööturg. 3.4. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. 4. Õpitulemused Mooduli läbimise järel õpilane teab ja tunneb: · majandusalaseid põhimõisteid; · majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid; · riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi; · turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi; · ettevõtluse aluseid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. MATERJALIÕPETUS KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA
,,2" või ,,5". Õpetajal on õigus õpilast käsutada ja öelda neile, mida tegema peavad. Muidugi kõike mõistuse ja reeglite järgi. Õpetajale vastu hakates, aetakse väike probleem tavaliselt kõige hullemaks, mis lõppude lõpuks viib suure tülini. Õpilane Lapsevanemad Õpilase ja vanemate suhted on nagu peresuhted ikka. Kui koolis korralikult ei käi ja rahuldavatele hinnetele ei õpi, siis ei saa ka kõike, mida hing ihaldab. Ja kui õpilane tahab väga midagi, siis ta ka üritab õppida, et jõuda oma eesmärgini. Nii saavad vanemad oma võsukesi kergelt kontrolli all hoida., kuni lõpus pubekal närv üle viskab ja üldse kodust ära jookseb, arvates, et ta pole mingi ori ja ei pea kellegile alluma. Aga kui see kõik välja kannatada, ja oma vanemate tahmise järgi tegutseda, mis pole tegelikult üldse nii hull, ollakse kõige viimases koolistaadiumis üliõnnelikud ja tänulikud oma vanematele. Õpetaja Õpetaja
Ülesanne 0 Vastus Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 30 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 39 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 6 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 81 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 22 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 42 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 309 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 71 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 22 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 30 7...
rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda klassi õpilane, helikunstnik, USA Ühendriikide ACCESS programmi vilistlane Valerija arvab: "Mina pean ennast venelaseks kui ka eestlaseks, kuna ma olen
ette ja võtab VUNK- kaardipakist ühe kaardi, millel on peal harjutused. Ta valib sealt harjutuse, mille näitab klassile ette. Klass teeb harjutust kaasa ja koos leitakse, milline/ millised lihas/ lihased teevad selle harjutuse ajal tööd. 4. ANGERJA TEEKOND Õpilased on jagatud võistkondadesse (kolonnis). Võimla seintel on järgmised mõisted: ANGERJAS, VÕRTSJÄRV, EMAJÕGI, PEIPSI JÄRV, NARVA JÕGI, SOOME LAHT, LÄÄNEMERI, ATLANDI OOKEAN. Stardivile kuuldes läheb 1. õpilane sedeli juurde ANGERJAS, 2. VÕRTSJÄRV jne. Võitja võiskond hüüab ANGERJAS. Saab teha ka vastupidi- angerja teekond tagasi Võrtsjärve. 5. Õuesõpe: PUU OSAD Õpilased on ringis. Õpetaja: Leia lähim puu ja pane käsi sinna, kus on puu TÜVI, JUURED, jne. KASUTADA SAAB ERINEVAID KOKKULEPITUD TEGEVUSI. Õpilaste kolmikud: Keskmine õpilane on puu, äärmised on näitajad. Näita, kus on puu tüvi, leht jne. 6. Õuesõpe: MIDA IGANES! Mida teeb
15. Lülitab tundides mobiiltelefoni helina välja. Ei kasuta tunnis mobiiltelefoni suhtlemiseks ja mängimiseks. 16. Tagastab koolist laenatud õpikud vm õppetarbed kasutamistähtaja möödudes. 17. Täidab kooli sisekorraeeskirja kooli õppima asumisel kinnitab seda oma allkirjaga. 18. Õppetöökodades, arvutiklassides, restoranis, hotellis, õpilaskodus, võimlas ja raamatukogus täidab õpilane lisaks seal kehtivaid täiendavaid ruumi kasutamise eeskirju. § 2.Õpilasel on keelatud 1. Tarvitada või omada alkohoolseid jooke, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid, kaasa võtta relvi. 2. Suitsetada kooli territooriumil väljaspool kokkulepitud ala. 3. Mängida hasartmänge. 4. Käituda vägivaldselt. 5. Rikkuda töörahu, takistada kaasõpilaste ja õpetajate tööd. 6. Kasutada ebasündsaid ja solvavaid väljendeid. 7
tema elu võimalikult ebameeldivaks. Kiusamine on tavaliselt tahtlik ja sihilik tegevus. võimalikest vastustest. Kiusamise põhjused võivad olla mitmesugused. Kiusaja saab näidata oma võimu teistele, kiusaja x Hinnatakse täispunktides. saab tähelepanu ja võib saada ,,kangelaseks", kiusaja võib ka elada oma probleeme välja, et mitte x Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti ise sattuda kiusatavaks. Kui keegi on teistest mingil põhjusel teistsugune targem või rumalam, kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). tagasihoidlikum ja vaiksem, nõrgem, erineva välimusega, erineva päritoluga võib ta kergesti langeda kiusamise ohvriks. Mõned kiusajad proovivad ka filmides, arvutimängudes ja -klippides Punktide arvestus hindamisel
Kognitiivne areng Teema: Inimese organismi ehitus Õpilaste vanus: 14-15 aastat vana Selleks, et õpilaste tähelepanu köita on alguseks oluline teha nii, et klassis oleks ohutu ja sõbralik õhkkond. Kui õpilane on närviline ja tema meeleolu on pingul, siis see segab teda ja ei lasta informatsiooni tajuda. Et parimat tulemust saaavutada on vaja materjali järjestada, sest see laseb õpilasele rohkem meelde jäätma. Et õpilane oskas olulist ebaolulisest eristada, siis on vaja koostada tabeli, kus kirjutatakse põhiinformatsioon. Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see
Küsimisi õpetajate koolituse asjus. (J.Orn, 1994, Haridus) Kuidas saada heaks õpetajaks: Enne, kui saada õpetajaks, tuleb saada Inimeseks. Sügavate ja kaasaaegsete ainealaste teadmisteta ei saa juttugi olla õpetajast. Psühholoog väitis, et õpetaja ilma psühholoogiata on nagu pime teejuhita. Õige on aravata ja öelda, et õpetaja ei õpeta ainet, vaid õpilast, et õpilane ei ole mitte objekt, vaid on subjekt ja et kool ei tohi ola ainekeskne, vaid peab olema õpilaskeskne. Õpetaja ei anna ainult teadmisi, vaid nö. kasvatab õpilast, anna ülevaade elust, suunab. Psühholoogi väide pimedast on õige, kuna õpetaa peaks aru saama, et õpilane on inimene nagu ka temagi. Peaks olema inimlik. (J.Orn, 1994, Haridus, 12 lk) Millele tugineda? Mitte õpilased ei peaks me olema, meie kohustus on praeguses olukorras olla õpilajad,
Analüüsisin „Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess“ faili ning hetkel olen enda arvates huvitatud õppija. Õpivajadused: 1) Õppida paremini kuulama 2) Kasutada aega mõistlikumalt 3) Osaleda seminarides ja loengutes Ootused: 1) Õpetaja on huvitava jutuga 2) Saan teada uusi ajakasutuse tehnikaid 3) Teha rühmatöid Õpieesmärgid: 1) Mitte puududa – see õpieesmärk sobib kokku ainekavas oleva õpiväljunditega, kus õpilane tunneb ära liigse stressi ja teab, kuidas sellega toime tulla ning lisaks teab erinevaid motivatsiooniliike ja oskab hinnata enda õpimotivatsiooni ehk siis õpin kuidas leida motivatsiooni, et tunnis käia. 2) Teha kõik kodutööd õigeks ajaks või varem – seda saan teada ajakasutuse seminaris ning see samuti ühtib õpiväljundiga, kus tean erinevaid motivatsiooniliike ja oskan hinnata enda õpimotivatsiooni.
põhifunktsiooni, s.o millegi omandamise kõrval õppimise õppimine ja eriti õppimises oma individuaalsete ressursside kasutamises nende väärtustumine õppija jaoks, s.o MINA kujunemine. (J.Orn, 1993, Haridus, 68 lk). Probleem on õpetamise ja õppimise vahekord. J.Käisi raamatust on välja toodud tsitaat: ,,et õpetaja vähem õpetaks ja õpilased rohkem õpiksid". Tema järgi on õpetus passiivne, kui selles kolmnurgas kolm põhielementi õpetaja, õppeaeine ja õpilane on omavahel seotud viisil, mille järgi õpetaja õpetab ainet õpilasele. Teisiti öeldes, õpetaja õpetab ja õpilane õpib või siis õpilane õpib seda, mida õpetaja õpetab. Siin on kesksed sellised küsimused, nagu ,,mida teeb õpetaja?", ,,mida tähendab õpetamine?", ,,mida teeb õpilane?", ,,missugune on nüüd õppimine?", ,,mida teeb õpilane, kui ta õpib?", ,,kuidas kujuneb õpilasest õppija?" (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk). Õppimine kui kasvatusteaduse probleem:
Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni? Koolis käimine on õpilaste jaoks rohkem kohustus, kui lõbu. See on üks põhjus, miks on õpimotivatsioon väike. Õpilastel on raske ennast hommikul voodist välja ajada ja kooli vedada. Esimestes tundides on õpilased tavaliselt veel väsinud ja neil on raske keskenduda õppetööle. Koolis käima sunnib õpilast sisemine või väline motivatsioon. Sisemise motivatsiooni puhul käib õpilane koolis sellepärast, et õppimine pakub talle naudingut ja rõõmu. Ta tahab otsida uusi väljakutseid, mida ületada ja seeläbi suurendada oma võimeid. Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu.
Filosoofia ja teadus Helena Teras Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos
Tänavaküsitlus Korraldasin uuringut Paide Ühisgümnaasiumis. Minu küsimuseks õpilastele oli: Mida te arvate koduste tööde hulgast? Kas see on piisav? Mida tuleks muuta? Valisin sellise küsimuse, sest uskusin, et just selle teema koha pealt sooviksid noored sõna võtta. Keskendusin enamasti vanuserühmadele 7-9 kl ja 10-12 kl, kuigi üks vastaja käib ka teises klassis. Seitsmenda klassi õpilane Tanel Iko arvab, et õppida võiks muidugi vähem olla, kuid usub, et kui ta õppetööle keskenduks, ei oleks selles midagi üle jõu käivat. Samal ajal kommenteeris kõrvalt kaheksanda klassi õpilane Frank Gennert: "Jõua veel aasta edasi, Iko, siis vaatame, kas sa veel samat juttu räägid." Küsisingi kohe Frankilt, et kas tema arvates jääb siis kodus liiga palju õppida ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi
riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Samas on põhikooli lihtsustatud õppekavas (1.2) kirjas, et rõhuasetus on järgmistel oskustel: "1) õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma perekonda; 2) õpilane armastab kodumaad; 3) õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi; 4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; 5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; 6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida;
siis mitte ei peaks õpetajat huvitama, kui õigesti ma selle ära lahendan, vaid seda, kui osavalt ma kasutan valemeid ning mõtlen, kuidas midagi ära taandada ning võimalikuklt lihtsalt vastus kätte saada. Hinne näitab küll seda, et kas mul valem on peas või mitte. Mis omakorda näitab seda, kuidas ma tunniks valmistunud olen ja mis hinnet ma ootan. Järelikult hinne näitab minu teadmisi konkreetses asjas. Hinded näitavad mingil määral ka tedmiste pagasit. Klassis on õpilane, kes midagi ei õpi vaid magab päevad läbi, teda kutsutakse lolliks ja temaga võibolla ei olda nii seltskondlik. Tema kõrval on õpilane kellel on head hinded, ta kuulab ning teeb tunnis kaasa. Ta pakub kohe teistele huvi, et kust ta teab ja tema käest küsitakse ka rohkem. Siit järeldades saame kohe aru, et lapse tarkust võetakse hinnete järgi. Tööde tulemused näitavad tegelikult päris selgelt kuidas keegi on materjali omandanud. Isegi kahe töö
) Artikli pealkiri on ... Ja see räägib ... (millest?) Artikkel algab sellega, et .../ Autor alustab sellega, et ... Autor on seisukohal, et ... Autori hinnangul ... Tema esimene argument on, et ... Autor väidab ka, et ... Artiklis tuuakse näiteid, kuidas ... Artikli lõpus ... Ma nõustun sellega/ ma ei ole nõus, et... Mina leian, et ... Olen veendunud, et ... Kokkuvõtteks võiks öelda, et ... Ja mulle meeldis/ei meeldinud ..., sest... Hindamine Hinne "5" õpilane jutustab artikli peast, kasutab valikuliselt jutustamiseks ette antud väljendeid, esitab ka oma arvamuse artikli kohta. Oskab vastatata mõnele täiendavale küsimusele artikli kohta. On kirjutanud oma ümberjutustuse paberile ümber, pikkus vähemalt 12 lauset. Hinne "4" õpilane kasutab märksõnu paberil (kuni 8 märksõna), kasutab vähem valikuliselt jutustamiseks ette antud väljendeid ja oskab vastata mõnele täiendavale küsimusele. Õpilane on
Kordamine 1. Õpilane teab mõistet heaoluühiskond, ja teab selle tunnuseid ning häid ja halbu jooni: a. Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodaniku sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaline valitsus. (tunnus: isiklik auto) 2. Õpilane teab milles seisnes 1960.aastatel noorsooliikunime ja mis olid selle põhilised väljendusvormid: a. Vasakpoolne noorsooliikumine: a.i. Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine a.ii. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid a.iii. Peamisteks iidoliteks olid kommunistlikud tegelased b. Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 196...
Õppeaine: Loodusõpetus Tunni teema: Maamudel. Klass: 4.klass Aeg: 9:00-9:45 Õppevahendid: Õpik, töövihik, tahvel, smart tahvel, gloobus. Tunni eesmärgid: Selgitada õpilastele miks on maa kera kujuline? Mis on eha ja koit? Kui kaugel me näeme? Muistendid maailma tekkimisest. Aineõpetuslikud (akadeemilised T,O,V) pädevused: Õpilane tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu. Õpilane nimetab Päikesesüsteemi planeedid. Õpilane kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust. Arendavad (võimed): Õpilane teab, mida tähendab, et Maa on kerakujuline. Kasvatuslikud: Õpilane kuulab kaaslast. Tunnikäik: Tunni osad, struktuuri Tegevuste Õpetaja poolt kavandatud ja Hindamine Põhjendused, mida mingi elemendid kestvus organiseeritud õppetegevuste kirjeldus tegevusega saavutada (minutites) (meetodid,juhendid, küsimused, ...
8 nädalat 14. Uuri Teko õppekorralduseeskirja ja selgita välja, mis tingimustel on võimalik taodelda akadeemilist puhkust? Akadeemilist puhkust võimalik taodelda tingimusel, et õpilasel ei ole võlgnevusi õppetöös, raamatukogus, õpilaskodus või muid võlgnevusi. 15. Uuri Teko õppekorralduseeskirja ja selgita välja, mis tingimustel võib kool õpilase kooli nimekirjast välja arvata? Õpilase väljaarvamine toimub kooli algatusel kui: - õpilane ei ole võimeline likvideerima õppeaasta võlgnevusi õppeaasta lõpuks või kokkulepitud ajaks; - pikkemaajalise põhjusega puudumise (kui õpilane on puudunud kaheksanädalase õppeperioodi jooksul vähemalt 50 % õppetundidest) ja sellega seotud võlgnevusse tõttu; - kui õpilane on hakkama saanud vääritu teoga, mille tõttu pole tal võimalik koolis õpinguid jätkama;
õpetajatele efektiivse õppetöö juhendamise raskeks teha. Ühest küljest võivad tüüpilise emotsionaal- ka käitumistaskustega õpilase akadeemilised puudjäägid olla niivõrd olulised, et nõuavad intensiivset sekkumist, kuid teisest küljest teevad õpilase motivatsioonipuudus, pidev vahelesegamine ja agressiivne käitumine selle õpetaja jaoks ülimalt raskeks ja keeruliseks. Seda eriti olukorras, kus klassis on rohkem kui üks õpilane, kel õpi- ja käitumisraskusi. (Sutherland jt, 2008: 223) Uurijaid on juba mitmed aastakümneid huvitanud käitumisprobleemide ja käitumisraskuste vaheline seos. Mõned uurijad väidavad, et õpilase käitumine mõjutab tema õpiraskuste tekkimist, samas kui teised uurijad arvavad, et hoopis õpiraskustel on oluline osa käitumisprobleemide tekkimisel. (Sutherland jt. 2008:224) Seda, miks uurijad ei ole õpiraskuste ja käitumisprobleemide puhul suutnud selgeks teha, kumb
Kodused tööd on kooli lahutamatu osa. Õpetajad tahavad nende abil tunnis õpitut kinnistada ning õpilase oskusi ja teadmisi proovile panna. Õpilaste jaoks võivad need aga koormavad olla, eriti kui palju mahukaid või keerukaid ülesandeid ühele päevale satub. Mina arvan, et koduste tööde andmisel peaks lähtuma mõõdukusest. Õpilane on kõige edukam siis, kui ta saab keskenduda põhjalikult ühele ainele. Seega võib liigne koduste tööde maht tekitada olukorra, kus muidu töökas õpilane mõne ülesande lohakalt teeb või suisa tegemata jätab, lihtsalt sellepärast, et tal on samal päeval vaja ära teha veel palju teisi ülesandeid ning ta kardab, et ei saa kõike õigeks ajaks valmis. Muidugi ei täheda see, et õpilastele ei tohiks koduseid töid anda. Ehkki paljud eelistaksid vaba aega ise sisustada on kodused ülesanded õppeprotsessi vajalik osa. Eriti kasulikud on tunnis läbi võetud teemaga seonduvad ülesanded, kuna need aitavad äsja õpitut kinnistada
Nuusktubakas- 46 Huuletubakas- 66 Närimistubakas- 33 Gutka- 8 Suits- 77 Kanep-67 9) Missugust organismi elundit kahjustab sinu arvates kõige rohkem a) huuletubakas? 7.klass 1õpilane arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse ja 14 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem suuõõnt. 11 8.klass 3 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse ja 26 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem suuõõnt. 9.klass 1 õpilane arvas, et kahjustab kõige rohkem neerusid, 2 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse ja 34 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem suuõõnt. b) nuusktubakas? 7.klass 1õpilane arvas, et kahjustab kõige rohkem neerusid, 3 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem suuõõnt ja 11 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse. 8.klass 3 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem neerusid, 4 õpilast arvas, et kahjustab
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori
Tal lähebsuu naerule, kui õpilased ja kolleegid tema ümber on rõõmsad. Kuid õpetaja elu ei ole ainult päikseline ja tore. Kui ta ei saa oma kolleegidega hästi läbi, tunneb ta arvatavasti üksildust. Kui õpilased ei pööra talle tunnis tähelepanu ja vaidlevad vastu, siis muidugi ei ole meeldiv tööd teha. Mõttes tahab õpetaja ruttu koju saada ja kui seal kontrolltöid hakkab kontrollima ja avastab, et keegi polnud õppind, on tal meel jälle kurb. Õpetaja näeb ka, kuidas õpilane suhtub koolitöösse ja kui see on ükskõikne, tunneb õpetaja haletsust, sest ta saab aru, et kunagi õpilane kahetseb, et ta ei töötanud korralikult. Mina, õpilane, arvan, et väga suure osa on meie võimuses, et muuta õpetaja päev meeldivaks. Me ju teame, et kui õpetaja tunneb end hästi ja tuju on rõõmus, on ka meil meeldiv olla. Tund läheb kiirelt ja saame aina rohkem põnevaid uusi teadmisi.
näit fond, mittetulundusühing. Õpilane lõi sisse Õismäe Gümnaasiumi akna. 1. Subjektid: Õpilane ja Õismäe Gümnaasium 2. Objekt: Koolimaja aken või raha 3. Subjektide kontroll: Õpilane on füüsiline isik ja Õismäe Gümnaasiumit pole olemas, subjektiks on Tallinna linn. 4. Õigussuhte sisu: Õpilane ja Tallinna linn. Objekt on aken ja õiguslik sisu on akna hüvitamine. 5. Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Kokkuvõttes õpilane peab hüvitama Tallinna linnale akna. Lahendus kas uus aken või raha. Malle ostis Stockmanni kaubamajast toidukaupu, ta asetas need kaubalindile. Müüja registreeris kauba kassas ja tegi kättesaadavaks teisel pool kassat. Malle pani kauba kotti ja soovis kaardiga maksta, kaardimakse ei läinud läbi. Müüja palus kaup tagastada, Malle sellest keeldus, kuna ta on kauba omanik. Kes on kauba omanik? 1. Subjekt: Malle ja Stockmanni kaubamaja 2. Objekt: Raha või kaup 3
asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Parabool y = ax 2 + bx + c ja a y= hüperbool x. Joone võrrandi mõiste. Kahe joone lõikepunkt. Gümnaasium Matemaatika 6.-10. kursus Õppeaine: Matemaatika (lai kursus) Klass: 11.klass 3. Õppekirjandus: L.Lepmann, T. Lepmann, K.Velsker Matemaatika 11.klassile 4. Õppeaine ajaline maht: 5 kursus (175 tund) 3. Õppeaine eesmärgid: õpilane 8) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest; 9) tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise; 10) kasutab matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades; 11) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 12) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 13) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 14) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel
(glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN
(glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN
LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE 1. SISSEJUHATUS Miks peab kirjutama loovtööd? Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge
Õpioskused Seoste märkamise ja analoogiate leidmise oskus Tegevuse eesmärk on lugeda sõnu ning leida riimuv pilt. Tegevus õpetab õpilastele seoste loomist ja analoogiate leidmist. Seoste märkamise oskus on vajalik selleks, et õpilane suudaks kasutada varasemaid teadmisi ja luua seoseid ette antud ülesannetes. Seostamise oskus on üks suuremaid õpioskuse liike, mida saab arendada erinevatel viisidel. Raamatus on toodud välja kõige levinumad viisid, milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018). Meie õpioskuste ülesanne sisaldab seoste märkamise oskust läbi analoogiate leidmise. Tegevus seostub põhikooli riikliku õppekava punktidega 2.1.4
-9.klassides. (N=43) Tarbijatest 54.5% on naissoost isikud ja 45.5% on meessoost isikud, mis näitab, et Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas tarbivad energiajooke rohkem tüdrukud kui poisid .(vt. Joonis 2). Joonis 2. Energiajookide tarbimine naissoost (N=20) ja meessoost (N=23) isikute hulgas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli 5.-9.klassides. 9 Küsides, mis energiajooke õpilane tarbib, siis 15 õpilast joovad Starterit, 2 õpilast vastasid, et tarbivad Red Bulli, 1 õpilane vastas, et Monster Energyt, 1 õpilane vastas, et kohvi ja 3 õpilast, et tarbivad muud energiajooki. 2 õpilast, kes vastasid, et ei tarbi energiajooke vastasid küsimuse ''Mis energiajooke tarbid?'' all, et tarbivad Starterit, mis tekitab küsimuse, et kas need õpilased eksisid oma vastusega või nad vastasid küsimusele hoolimatult. Küsimus oli valikvastustega.
Muu Joonis 2. Suitsetajate osakaal pereliikmete suhtes 12 Mitu päeva nädalas viibite keskkonnas, kus toimub aktiivne suitsetamine? (Vaata Joonis 3) 32% vastanutest ehk 23 inimest väitsid, et nad ei veeda nädalas ühtegi päeva või veedavad vähem kui päeva keskkonnas, kus toimub aktviine suitsetamine. Nende hulgas oli ainult üks 6.- 7. klassi õpilane. 25% ehk 18 õpilast vastasid, et keskmiselt ühe päeva veedavad nad antud keskkonnas. 12% ehk üheksa last veedavad kaks päeva ja 11% ehk kaheksa inimest kolm päeva. Ülejäänud noored ehk 21% veedavad nädalas rohkem kui neli päeva tubakasuitsuses keskkonnas. Seitse päeva nädalas viibivad tubakasuitsuses keskkonnas, kus toimub aktiivne suitsetamine, kokku kuus inimest, kellest neli olid põhikooli õpilased. 25 23 20 18
Tööandja maksab töötaja palgast, või asutusest, või riigilt, töötukassasse arvel töötud saavad ka automaatselt ravikindlustust Riik suunab selle ravikindlustuse raha Haigekassasse, mida maksumaksja maksab See raha läheb selleks, et kui sa haigeks jääd, sind aidatakse ilma tasu leidmata hädaolukorras, näiteks välisriigis haiglasse saamisel Kes saab ravikindlustust? Eesti õppeasutuses või välisriigi põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Kelle eest ei maksta? rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud isik kuni 19-aastaseks saamiseni isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionini jäänud kuni 5aastat; Ravikindlustust rahastatakse
võimalusi ning õpilaste soove. (3) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised valikõppeainete ainekavad: 1) usundiõpetuse ainekava (lisa 9); 2) informaatika ainekava (lisa 10); 3) karjääriõpetuse ainekava (lisa 11). (4) Usundiõpetust, sealhulgas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud usuõpetust, õpetatakse vaid riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi. § 17. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
