Arutlus "VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED" (0)

VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED
Sõna“ tsivilisatsioon ” tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm . Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid.
Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike- Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid . Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi . Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud peagi enam keegi .Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks , kus elasid pärslased , nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad . Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas , Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge , jõgesi ja järvi. Viljakam maa oli järvede, jõgede läheduses, kus tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega aga tegeleti kiltmaade läheduses.
Kõigides riikides valitses kuningas, kuigi võim oli igas riigis erinev. Impeeriumid olid kõikides riikides suured ja kindlasti ei puudunud riikides orjanduslik-ja klassiühiskond. Hetiidide pealinnaks oli Hattuša, kus valitses kuningas, kes korraldas riigiasju ja juhtis sõjaväge ning pidas ka nõu tähtsamates asjades ülikutest koosneva nõukoguga. Impeerium oli suur ja selle koosseisu kuulusid sõltlasriigid. Kõik tahavad olla ju kõige võimukamad ja teistest sõltumatud nii ka Hetiidid. Oma võimu lainedamiseks pidasid nad mitmeid vallutussõdu. 1200 aastat eKr purustasid aga meile teadmata sissetungjad Hetiidide pealinna Hattuša. Pärsia, suurriigi rajas kuningas Kyros II (5559-529 eKr). Pärsia pealinnaks oli Ekbatana, kus oli väga suur impeerium. Pärsia riik oli stabiilne, ning rahvastesse suhtuti väga suure lugupidamisega . Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk staapideks. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest osast teise. Väike-Aasia lääneosast Susa linna viiv Suur Kuninga tee( 2400 km pikk), kujunes ajapikku oluliseimaks, mis oli varustatud postijaamadega. Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Alates XII sajandist eKr hakkasid Ees-Aasia suurriigid ajutiselt nõrgenema, tekkisid Kaananis sõltumatud riigid. Ühed olulisemad nende seas olid Foiniikia linnriigid, milleks olid: Byblos , Siidon, Tüüros, mis hiljem langesid Assüüria võimu alla. Foiniikia riiki valitses kuningas, kes jagas võimu nõukoguga, kuhu kuulusid jõukad kaupmehed . Juutide ühiskond oli rangelt käskude mõju all(10 käsku). Kuningateks olid: Saul ,Taavet ja Saalomon . 8.sajandil olid küüditamise tõttu võmul võõrad. Saalomoni surma järel riik lagunes kaheks: tekkisid põhjapoolne Iisraeli ja lõnapoolne Juuda riik. 10. sajandil tekkis taas ühtne riik. Ühiskond oli orjanduslik, kuid orjad olid teistest ühiskondadest pärit. Foiniikias määras Toora ühiskonna laadi .
Kõikidel riikidel on Mesopotaamia religiooni mõju. Hediiditel oli jumalaid väga palju st. Polüetism. Suur sarnasus Mesopotaamia jumalatega , kus jumalad esindasid valdavalt loodusjõude. Templites oli palju laoruume. Pärsia varane usk oli üsna sarnane India usuga, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Pärsia religioonis oli keskel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid , need oli dpreestriid, kelle ametiks oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega ühiskonna. Selle relligiooni tekkimise algatajaks oli õpetaja ja usu- uuendaja Zarathustra . Tema õpetust pandi kirja sajandite jooksul pühade tekstide kogumikku, mis on meile tuntud Avesta nime all. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks, mis oli dualistlik õpetus-kuulutas hea ja kurja võitlust maailmas. Pärsiat mõjutas kõige vähem Mesopotaamia.Foiniikas oli jumalate mõju suur. Linnades olid templid, kus toimusid ohverdused . Jumal Molok nõudis laste ohverdamist. Rahvas uskus väga hinge suremustesse. Surnuid maeti koopahauakambritesse. Juutide religiooni iseloomustab ainujumala usk ehk monoteism . Nende ainujumalaks oli Jahve . Suur roll riigis oli prohvetitel – jutlustajatel – kes kuulutasid sündmusi ette. Messia ootustest sai juutide maailmavaate alustalasid.
Kultuuri ühisteks tunnusteks olid Mesopotaamia mõju ja kirja oskamine. Hetiidide keel oli indoeuroopalik ja nad kasutasid hireoglüüf-kui ka kiilkirja . Aja jooksul kujunes ulatuslik hetiidi kirjavara, mille moodustasid kroonikad , religioossed ja mitte mütoloogilised teosed, rikalikud dokumendid ja seadused, millest enamik oli Hattuša kuninglikus arhiiviraamatukogus. Sõjakunst oli neil samuti kõrgel tasemel – nende peajõud sõjarünnakul olid kiired hobukaarikud. Pärlased kasutasid kiilkirja, kohandades seda oma keelele, mis oli indoeuroopalik. Kiilkirja kujutati savitahvlitele. Pärslased võtsid üle võidetud rahvaste kultuuri ning pärlaste hulgas oli palju võõrmaalasi teadlasi. Maailma kultuuriloos on foiniiklased tuntud kui tähestiku leiutajatena. Foiniiklased kasutasid tähestikkirja. See kujunes välja 1000 aastal eKr ja koosnes 22 märgist. Foiniikased kandsid edasi teiste rahvaste kultuuri. Juutide kultuuri poolt on tuntud Vana Testament-sajandite jooksul kirjutatud osadest kokku seatud eriplageliste heebrakeelesete tekstide kogum, milles kajastub iisraellaste usk, kombed ja arusaam oma minevikust.Algselt oli Vana Testament kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Juutide jaoks oli Vana Testament Pühakiri. Judaismist pärineb näiteks seitsmepäevane nädal ning pühapäeva pidamine. Samuti on väga paljud silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased juudi taustaga, s.h. Niels Bohr ning Albert Einstein .
Kõikides riikides valitses patriarhaalne peremudel st. võim kuulus peres mehele, ja tal võis olla mitu naist, naised aga seevastu olid sageli õigusetud. Pereelu ja ühiskonda mõjutas riikides väga 10 käsku. Hetiidide sõjaline ülikkond elas kindlustatud linnades. Hetiidid elasid väga kindlustatud linnas ja neil oli väga sõjaline ühiskond. Majad olid ehitatud d-vundamendi alusel st. maja, mis asus maal, oli ühe korruseline ja maja mis asus linnas, oli kahe korruseline. Pärsias valitses paradiisiaeg- suured linnad, lossid ja uhked aiad. Lisaks pardiisiajale olid Pärsias ka kuninglikud masspulmad. Pärsia poisslapsed, alates 5. eluaastast kuni 25. eluaastani, olid isa kasvatada. Foiniikias oli väga linnlik elulaad. Võrreldes talupoegadega, oli kaupmeestel väga luksuslik elu. Käsitöölaste seas olid levinud erinevad käsitöö liigid. Palju oli orje, kes olid kalleerid e. laevade orjad. Võrreldes teiste riikide eluoluga, oli juutidel spartalik e. range elulaad.
Kõige rohkem sarnasusi vihmaga niisutatavate aladel on loodusoludes, milleks olid soe kliima, põlluharimine ja karjakasvatus . Maad niisutab ka vihmavesi .
Minu arvates ei ole see õige, et tol ajal ei olnud kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Näiteks, see, et mehel võis olla mitu naist, ja naisel ei olnud peres üldse sõnaõigust. Mina arvan, et kõik inimesed peaksid olema võrdsed, nii eluoludes kui ka ühiskonnas.