Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni · Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis hõlmustab ainete vahetust. Veenid · Juhivad verd organitest südamesse · Seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. · Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas.
õõnesveeni süsteemiks. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed. Ristipidi läbilõigatult langeb veen kokku. Nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Silelihasrakud paiknevad veeniseina keskmises rakukihis. Nende abil toimub veenisisese rõhu säilitamine, mis on vajalik vere voolamiseks. Veenides panevad vere liikuma peamiselt keha lihaste kokkutõmbed. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti (sageli kaasneb ühe arteriga kaks veeni), mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Veenid asuvad seetõttu peamiselt
Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere liikumist. Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal. Kapillaarid Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega. Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni. Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete vahetus.
Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk. Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenid juhivad vere kehast südamesse. Nende seinad on pehmed ja õhemad kui arteritel. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenide maht arteritest on 2 korda suurem. Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Aeglane verevool. Sein koosneb vaid ühest vaheseinast.Seal toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Ained liiguvad läbi seinte. Toitained ja hapnik lähevad kehasse ja jääkained siirduvad kudedest kapillaaridesse. Veri kannab need sealt veenidesse
Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi vereringe lk 41 5
ehmatus, viha, raev. Aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus. Veresooned- torujad elundid, mida mööda veri liigub. Arter- seinad on paksud ja elastsed ja mitmekihilised, nendes on tugev lihaskiht. Nende elastsus võimaldab neil suur survet taluda ja venida, ühtlustades sellegavere liikumist. Veresoon, mis viib vere südamest välja. Veen- veresoon, mis toob vere südame poole kudedest. Selle seinad on õhukesed ja pehmed ja mitmekihilised. Lihaskiht on õhem kui arteritel. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides paneb vere liikuma lihaste kokku tõmbumine. Kapillaarid e juussooned- need ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Seinad on õhukesed ja üherakulised. See hõlbustab ainevahetust. Kapillaarides toimub gaasi-, toit- ja jääkaine vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste
Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun
Kehaveenides voolab venoosne e. hapnikuvaene veri ja korsuveenides arteriaalne ehk hapnikurikas veri. 27.Milline veri voolab arterites? Kehaarterites arteriaalne ja kopsuarterites venoosne. 28.Võrdle kapillaaride, arterite ja veenide ehitust. Arterid on kõige paksemate ja tugevamate seinega, ja nad on kõige suurema läbimõõduga veresooned. Kapillaaride sein koosneb vaid ühest rakukihist ning nende seinas on klapid. Veenid on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Veenides on klapid. 29.Kujuta skemaatiliselt suur vereringe Vasak vatsake (A)-- aort (A)-- keha arterid(A)-- kappillaarid(A-V)-- kehaveenid(V)-- alumine ja ülemine õõnesveen(V)-- südame parem koda(V) 30.Kujuta skemaatiliselt väike vereringe. Parem vatsake(V)-- kopsu aort(V)--kopsu arterid(V)-- kapillaarid(V-A)-- kopsuveenid(A)-- südame vasak koda(A) 31.Millised on suure vereringe ülesanded? See varustab keha kudesid hapnikurikka verega. 32.Kuidas muutub veri väikeses vereringes
MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e. süvaminestus on pikaajalisem teadvusekaotus, mille põhjused on tõsisemad
Kõige suuremad on vererõhu muutused arterites. Arterites Eristatakse kahesugust rõhku: * Maksimaalne ehk süstoolne rõhk – süstoli ajal * Minimaalne ehk süstoolne rõhk – rõhk diastoli ajal Nende kahe suuruse vahet kutsutakse pulsirõhuks Sama suured aordi algusosas. Arteritele järgnevad arterioolid, kus rõhk märgatavalt langeb. Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud kõige suurem, peab ületama kõige suuremat takistust. Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni. Viimasena liigub veri veenides ja veenulites, kus rõhk langeb umbes 15-lt nullini. Õõnesveenide suubumiskohas südamesse on rõhk koguni negatiivne. (vt hüpertensiooni klassifikatsiooni – paberil olemas)
6. Arterite ja veenide võrdlus ARTERID VEENID Sein 3-4 korda paksem kui korrespondeerival Sein õhem veenil Valendiku ristlõige ümar-ovaalne Valendiku ristlõige kokkulangenud ja ebakorrapärane Arterite meedia on paksem kui korrespondeerival Meedia õhem veenil Elastseid elemente palju Elastseid elemente vähe Arteritel puuduvad klapid Veenidel esinevad klapid Arteritel kestad selgelt piiritletud Veenidel kestad ebaselged Soonte sooned peamiselt adventiitsias Soonte sooned adventiitsias ja meedias Valendikus pole palju vererakke Valendikus vererakud (aeglasest verevoolust) Jaotuvad elastsed, lihaselised ja segatüüpi arterid. 7. Kilpnääre
ise tõstab rõhku. Sellises situatsioonis tuleks lihtsalt mõõta mitu korda. 9. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame toost tingituna. Süda paiskab süstoli ajal järjekordse portsjoni verd aorti, mis paneb aordi seina võnkuma. Ja see võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks
c)Tromb: veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus, näiteks ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni) d)Embol: veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb jne.), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru E. Aneurüsm: veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel F. Veenilaiendid e. vaariksid e. veenikomud (varicosis): veenide (eriti alajäsemetel!) seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veenidel G. Ateroskleroos (atherosclerosis): otsetõlge – “pudrutaoline kõvastus”; haigus, mille puhul veresoone (arteri) seina hakkab ladestuma rasva, valke ja hiljem kaltsiumi, tekkinud aterosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ja muudab arteri vähem elastseks, lõpuks võib naast arteri hoopis sulgeda või
Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda.. Soovitav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus pole võõrkehi ja need eemaldada. ELUSTAMINE 1. Südameseiskuse tunnused · Teadvus puudub · Vererõhk pole mõõdetav · Arteritel pole tunda pulssi Pärast südameseiskust on inimese päästmiseks aega 5 minutit. Selle jooksul kahjustuvad ja lõpuks hävivad ajurakud. Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks: · Vereringe seiskus · Pulsi puudumine · Nahavärvuse muutused · Teadvusetus · Agonaalne hingamine, hiljem hingamise lakkamine · Pupillide laienemine (ei ole absoluutne sümptom)
Mida tugevamini on arenenud lihased seda tugevamaks muutub ka luustik. 2.vereringeelundkond-veresooned on torujad elundid, mida mööda liigub veri. Veresoonkond koosneb- 1.)arterid-viivad vere südamest kehasse (arteriaalse ehk hapnikurikka vere). Seinad paksemad ja elastsemad. Veri liigub südame ja veresoonte korrapärase kokkutõmbumise tõttu. Veri liigub kiiresti. 2.)veenid-viivad venoosse ehk hapnikuvaese vere kehast südamesse. Seinad õhukesed ja pehmed. Maht on kaks korda suurem kui arteritel. Veri liigub aeglaselt. Veenides liigub veri skeletilihaste liikumise ja veenides olevate klappide tõttu. 3.)kapillaarid-ühendavad arterid veenidega. Seinad üherakulised. Läbi selle seina liigub hapnik kudedesse ja süsihappegaas verre. Inimesel on 2 vereringet: 1.)suur vereringe ehk keha vereringe-veri liigub südamest kehasse ja kehast südamesse. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks. Vasak vatsake-keha/pea-parem vatsake 2
eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l. Tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus. Võib tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel
6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu.
Liigne vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi, kus veresoonte takistuste ja vere mahtkiiruse muutused on vastupidised.(1) Vererõhku kirjeldavad suurused: 19 Arteripulss: on südame süstooli ajal tekkinud rõhulaine(rõhupulss), mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist ja võimaldades lugeda südame kokkutõmmete arvu pindmisemate perifeersete arteritel palpeerides. Pulsilaine levimise kiirus on sõltuv arterite elastsusest, olles seda kiirem, mida väiksem on elastsus. Pulsilaine levimise keskmine kiirus on 5-10 m/s. Arteripulss on graafiliselt registreeritav sügmogrammi abil. Veenipulss: Vererõhu muutused, mis südametsüklis tekivad paremast südamepoolest lähtuvalt, panevad võnkuma südamele lähedaste veenide seinad, mida tuntakse veenipulsina ja veenipulsi registreerimist nimetetakse flebograafiaks. Flebogrammil eristuvad lained:
siis mõõtmise situatsioon ise tõstab rõhku. Sellises situatsioonis tuleks lihtsalt mõõta mitu korda. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame toost tingituna. Süda paiskab süstoli ajal järjekordse portsjoni verd aorti, mis paneb aordi seina võnkuma. Ja see võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks
Soonte sooned suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned. Tromb veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus endoteeli vigastus, nt ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni). Embol veresoones liikuv võõrkeha (nt õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru. Aneurüsm veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel, põhjuseks arteri seina defekt (nõrk koht), sageli on see kaasasündinud, harvem vigastuse tagajärjel. Veenilaiendid e vaariksid e veenikomud veenide seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi, sellest tekib omakorda suurem surve seintele, põhjus enamasti otseseks tekitajaks staatilised asendid pikka aega ühel kohal seismine või istumine.
Paljud südameravimid, rahustid ja valuvaigistid; • Traumade (pea), mürgistuste, šoki korral. (Kelsey & McEwing 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) 16 Pulsi pinge muutused. Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997). Pulsi täitumuse muutused: • Pulss puudub (0). Kui pulss ei ole palpeeritav ka suurtel arteritel on vereringe nii puudulik, et tuleb alustada südametegevuse mehaanilist toetamist (elustamist). Pulsi puudumine üksikul arteril tähendab arterivereringe ummistust; • Palpeeritav, kuid raskesti palpeeritav (1+). Pulss on nõrk, niitjas. See tähendab südame pumpamistegevuse nõrkust, vere vähesust või vereringe osalist takistust soones; • Normaalselt palpeeritav (2+) (Novak 2004). Samas Wilson ja Hockenberry
siis mõõtmise situatsioon ise tõstab rõhku. Sellises situatsioonis tuleks lihtsalt mõõta mitu korda. 7. PULSS Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame toost tingituna. Süda paiskab süstoli ajal järjekordse portsjoni verd aorti, mis paneb aordi seina võnkuma. Ja see võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks
Joonis 9.2. Kunstlik hingamine mida kasutatakse abivahendina otsese 45 cm allapoole. Südamemassaazi suu-suu-kontakti vältimiseks. tehakse tugevate tõugetega sageduse- ga 60 korda minutis. Massaazi iga lii- Kunstliku hingamise tegemise sage- gutuse ajal peab olema pulss elustata- dus on täiskasvanul 12, lapsel 20 ja va suurtel arteritel tuntav. imikul 30 korda minutis. Kunstlik- ku hingamist tehes tuleb kontrollida Nii üksinda kui ka kahekesi elustades kannatanu pulssi kaela ühisunearteril. tehakse vaheldumisi kaks kunstlik- Kui pulss on olemas, jätkake kunstliku ku hingamist ja 15 südamemassaazi hingamise tegemist kuni kannatanu tõuget, seega on kunstliku hingamise regulaarse hingamise taastumiseni. ja südamemassaazi vahekord 2 : 15.
asuvatesse arteritesse (tuiksoontesse). Kapillaaride süsteemis toimub ainevahetus, hapniku äraandmine ja süsinikdioksiidi vastuvõtt (sisene hingamine). Madalrõhusüsteemis koguvad veenid kehast venoosse (hapnikuvaese) vere kokku ja parem vatsake surub selle kopsuarteri kaudu kopsudesse. Kopsudes toimub hapniku vastuvõtt ja süsinikdioksiidi äraandmine (väline hingamine). Arteriaalne veri siirdub kopsuveeni kaudu vasakusse südamepoolde. Suure vereringe anatoomia Arterid Suurtel arteritel (tuiksoontel) on tugev ja elastne sein. Keskmistel ja väikestel arteritel on keskkihis (media’s) silelihased, mis suudavad muuta soone läbimõõtu, s.t takistust, seega ka 60 läbivoolava vere mahtu. Arterite sisemist endoteelikihti nimetatakse intima’ks, kiulist väliskihti aga adventitia’ks. Suurte veresoonte toimimist on tähtis teada, sest vigastuste korral võivad tekkida tugevad
annaabi.ee 
