Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11 klass Arsis "Südamlikud jõulud" Retsensioon Tõrva 2010 Arsisest Täna kuuluvad Arsisesse: o 8-liikmeline professionaalne ansambel; o neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega; o kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega. Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani. Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7
Kontserti arvustus Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides muusikapedagoogika erialal Ants Söödi klassis. Kontserdi põhiteemaks oli klassikalise muusika lood , mis esitati spetsiaalselt Arsisele toodetud kelladel. Arsisel on kellade komplekt, mis koosneb 85 kellast. Kuna kellad on väga kallid, siis neid ei ole lubatud Arsise ansambli liikmetel endaga koju kaasa võtta. Minule isiklikult meeldis see kontsert ...
Arsise Käsikellade Ansambel Retsensioon Käisin vaatamas kontserti Arsise käsikellade ansambel. Kontsert toimus Tallinna 32. Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika, pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tsaikovski, Strauss, Brahms, Grieg ja teised. Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp. Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel. Laest rippusid alla valged karrad, mis meenutasid jääpurikaid. Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk. Esinejatel olid seljas pidulikud riided. Tüdrukud o...
" Lool vaheldusid kiired ja aeglased rütmid. Aga siiski ei midagi erilist. Võib-olla olin juba kellamuusikast natuke tüdinud. Kontserdi lõppedes rahvas aplodeeris innukalt. Seetõttu mängisid nad veel lisaks ühe lisaloo, milleks oli Iisraeli rahvaviis. Kõige lõpuks aga tuli midagi uut. Mängiti veel üks lisalugu aga vahe oli selles, et soolot mängis üks noormees viiuliga. See oli midagi teistsugust ja tõi palju vaheldust. Kokkuvõtteks ütlen, et mulle see kontsert meeldis. Arsis mängib hästi ja mul on suur respekt kellamängu õpetajate ja õpilaste suhtes. Samuti meeldis mulle väga nende esinduslikkus. Kui tulevikus toimub veel selliseid kontserte, olen ma kindlasti inimene, kes seda ootab. Helina Daniel, 12.a Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Peeter Mudist Elulugu Sündinud 19.09.1942 Tallinnas.Litograaf Evald Mudisti (1917-1941) poeg. Asus 1963. aastal õppima ERKI-sse maali erialal ning lõpetas selle kooli 1967. aastal Seejärel töötas Tallinnas mitmel ametikohal, muuhulgas ka aastatel 1971-1979 Arsis kunstnikuna ning 1979-1981 ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke
üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika) sh iktus (x´) - rõhuline positsioon sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1 / mitu silpi)
Värsisüsteem - ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus Meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest Värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp, sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu, sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika), sh iktus (x´) - rõhuline positsioon, sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1/mitu silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
