Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11 klass Arsis "Südamlikud jõulud" Retsensioon Tõrva 2010 Arsisest Täna kuuluvad Arsisesse: o 8-liikmeline professionaalne ansambel; o neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega; o kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega. Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani. Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7
Minule isiklikult meeldis see kontsert väga, sest esitati väga kauneid jõululaule, mis kõlasid kelladel mängides väga kenalt. Väga huvitavad olid ka jutud, mida Aivar Mäe lugude vahele rääkis. Üks lugu oli selle kohta, kuidas Arsise ansambel lendas pärast 11. septembri katastroofi USAsse suures lennukis täiesti üksi ning teine huvitav lugu oli selle kohta, kuidas Inglismaal ühel festivalil pidi Arsis algselt esinema 300 inimesele, aga suure publiku huvi pärast esinesid nad hoopis 3000 inimesele. Esinejad olid minu meelest väga profesionaalsed, sest nad olid harjutanud juba aastaid. Nad said väga hästi hakkama kõigi raskete lugudega. Publik oli väga lummatud sellest kaunist kontsertist. Soovitan kõigil vähemalt korra elus käia mõnel Arsise kontserdil juba sellepärast, et Aivar Mäe on
Arsise Käsikellade Ansambel Retsensioon Käisin vaatamas kontserti Arsise käsikellade ansambel. Kontsert toimus Tallinna 32. Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika, pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tsaikovski, Strauss, Brahms, Grieg ja teised. Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp. Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel. Laest rippusid alla valged karrad, mis meenutasid jääpurikaid. Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk. Esinejatel olid seljas pidulikud riided. Tüdrukud o...
Kontserdi arvustus Advendikontsert kellamuusikaga 13. detsembril kell 17.00 toimus Tartus, Pauluse kirikus advendikontsert. Esinesid Arsis´e erinevad rühmad: täiendõppe 1. rühm, täiendõppe 2. rühm, tüdrukute ansambel ja Tartu kellade ansambel. Kõikide rühmade dirigendiks oli Mari Tooming. Rahvas hakkas kohale voorima juba poole viiest. Kui kell oli saamas juba paari minuti pärast 17, olid kõik vabad kohad hõivatud ja hilisemad tulijad seisid ukse juures püsti. Paar minutit pärast viite õhtul algaski kontsert. Kontserdi kava oli koostatud niimoodi, et järjest esinesid erinevad rühmad
Peeter Mudist Elulugu Sündinud 19.09.1942 Tallinnas.Litograaf Evald Mudisti (1917-1941) poeg. Asus 1963. aastal õppima ERKI-sse maali erialal ning lõpetas selle kooli 1967. aastal Seejärel töötas Tallinnas mitmel ametikohal, muuhulgas ka aastatel 1971-1979 Arsis kunstnikuna ning 1979-1981 ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke
üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika) sh iktus (x´) - rõhuline positsioon sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1 / mitu silpi)
Värsisüsteem - ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus Meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest Värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp, sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu, sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika), sh iktus (x´) - rõhuline positsioon, sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1/mitu silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab
(sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1 / mitu silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab viimase rõhulise positsioonist (viimik) - rõhutu osa värsitüvest ülejääk intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp? värsirõhk (nb! - on arsis; u on teesis binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 1. Silbiline ehk süllaabiline värsisüsteem (näiteks aleksandriin, haiku (5+7+5), tanka (5+7+5+7+7)) 2. Silbilisrõhuline ehk süllaabilistooniline värsisüsteem trohheus x' x Vaikne kena kohakene,
Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12.saj ema, aga põhjus oli ilmselt majanduslikku laadi. Tegevustik toimub piiramise 10. aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel
annaabi.ee 
