4) Paratsetamool Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) Keemilised omadused 1) Aromaatsed alkoholid Reageerivad leelismetalliga Oksüdeeruvad Annavad hapetega reageerides estreid Reageerivad alkoholidega -> annavad eetreid 2) Aromaatsed amiinid Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate hapetega Halogeenimine Sulfo- ja nitrorühma sisseviimine Amiinid oksüdeeruvad kergesti 3) Fenoolid
Nimed Struktuurvalem Omadused Kasutamin esinemin Benseen * omapärase lõhnaga *ravimite, lõhkeainete C6H6 * MÜRGINE mitmesuguste polüme * värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina lahustuv vedelik *mõnikord harva * keemist...
4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad
4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad
lahustuvus rasvades. Elusorganismidele mürgiseks loetakse PAH-e, mille molekulmass jääb vahemikku 128,16–300,36 g/mol, sest tänu oma madalale molekulmassile on nad keskkonnas liikuvamad kui suurema molekulmassiga PAH-id. Suurema molekulmassiga PAH-id (molekulmass suurem kui 300,36 g/mol) on vähem liikuvad keskkonnas, sest neil on suurem molekul ning väiksem lendumis- ja lahustumisvõime. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on lipofiilsed, see tähendab, et nad lahustuvad paremini orgaanilistes solventides kui vees. PAH-id hüdrolüüsil lagunevad kehvalt, kuid valguse toimel võivad oksüdeeruda ja ka laguneda (leiab aset fotodegradatsioon). IV. Teke PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, asfaldist ning PAH-e eraldub ka kütuste (fossiilkütused või biomass) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-e moodustub isegi
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
Benseen ja tema aurud on mürgised ja õhu käes kergesti süttivad. Benseen on ise hea lahusti rasvadele, valkudele ja paljudele süsivesinikele. Keemilised omadused: 1) Reageerimine lämmastikhappega 2) Reageerimine Halogeenidega Katalüsaator AlCl abil ERAND! Kui Benseeni tuuma juures on juba aktiveeriv rühm (aminorühm, alküülrühm, hüdroksüülrühm) siis toimub asendusreaktsioon 2, 4 ja 6 süsiniku juures . 3) Fenoolide (aromaatsed alkoholid) reageerimine leelistega . 4) Aromaatsed nitroühendid regutseeruvad ja tekivad aromaatsed amiinid. 5) Eritingimustel võib benseen astuda liitumisreaktsioonidesse vesiniku ja halogeenidega Isomeerid: O 1,2-dimetüülbenseen e. ortodimetüülbenseen M 1,3-dimetüülbenseen e. metadimetüülbenseen P 1,4-dimetüülbenseen e. paradimetüülbenseen TÄHTSAMAD ÜHENDID: Benseen Värvuseta mürgine vedelik, keemis temp. 80 C. Toodetakse kivisöetõrvast ja
Areenide esindajad: Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud. Aromaatsed halogeeniühendid (nt
asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poolel -sidemete tasapinda. Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur. Aromaatne tuum asendatud benseeni molekulides sisalduv benseeni tuum. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised ( sisaldavad ainult sp² valents olekus süsinikke ). Tuumaks on terve tsüklit hõlmav -elektronpilv. Aromaatse struktuur -elektronpilv võib hõlmata ainult üheainsa tsükli, aga ta võib ulatuda ka üle terve mitmetsüklilise molekuli. Nt. naftaleen. Mitmetsüklilistes aromaatsetes süsteemides, pole kõik sidemed päris võrdsed nagu benseeni molekulis. Sellegipoolest ei ole nad ka täisarvkordsed nagu tsükloheksatrieenis.
Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alküünid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet. Nt: -C=C- / CH=CH Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatsed süsivesinikud kujutatakse alati kinnise ehk tsüklilise süsinikuahelana. Ehk Graafiliselt. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Ained mis sisaldavad benseeni tuuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Benseenist toodetakse nitrobenseeni ja aninovärve. Benseeni baasil valmistatakse sünteetilisi pesemisvahendeid. Benseeni lisamine bensiinile tõstab oktaanarvu.
Globaalne naftakriis Marika Rodionova 11a Millest koosneb nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Parafiinid Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on: CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Naftaeenid Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid
1. Mis on? · Alkeenid süsivesinikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Areenid ehk aromaatsed ühendid orgaanilised ühendid, mis sisaldavad aromaatsed tuuma. · Fenoolid hüdroksü või polühüdroksüareenid. · Hüdrogeenimine vesiniku liitumine. · Hüdraatimine vee liitumine. 2. Alkeenide, alküünide ja areenide nomenklatuur. 3. Alkeenide, alküünide ja areenide füüsikalised omadused. · Alkeenid, alküünid on meeldiva lõhnaga, värvusetud gaasid. · Areenid on vedelikud või kristalsed ained. Ei lahustu vees, küll aga süsivesinikes, eetris ja teistes mittepolaarsetes lahustites
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Eteen piirituse, sünteetilise kautsùki, plastmasside, mootorikütuste jne
3. mis on hetero tsükliline ühend. 4. keemiline side tsüklilistes ühendites. 5. keemilised omadused. Tsükloheksaan + kloor; benseen+ kloor; benseen+ lämmastikhape; benseen+ vesinik, fenooli lagunemine ioonideks. Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega. Selliseid aineid sisaldavad kivisöe- ja põlevkivitõrvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Suitsetajatel on suur risk haigestuda kopsuvähki, kuna see on tingitud polütsükliste aromaatsete ühendite väikeste koguste pidevas sissehingamisest. Areenide hulka kuuluvad ka nende funktsioonaalühendid: halogeenühendid,
sulgiidid, tiogeenid, tiofaanid) hapniku (nafteenhapped, fenoolid, tõrvained) ja lämmastiku ühendeid (püridiini ja kinoliini derivaadid). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa
3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on maapinnal viskoossem kui Maa sees. Nafta värvus on peaaegu värvitust kuni mustani, kuid enamasti pruunikas. Kasutus Naftat kasutatakse kütuse- ja keemiatööstuses toorainena.
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma.
eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu · Narkootiline toime. · Benseeniring esineb bensoehappes (E210), aminohapetes, aspiriin, sahhariin, vanilliin · Aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, tema reageerimine algab elektrofiili ühenemisega. [elektrofiilne asendusreaktsioon] · Üle 4 benseenringi-kantserogeense toimega · Aromaatsed nitroühendid moodustuvad nitreerimireaktsiooni saadusena · Aromaatsed halogeeniühendeid kasutatakse lahustitena · Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud (püsivad). (teratogeenne mõju, HIV sarnane). Paiskaad prügipõletustehased ja tööstused. · Tüüpilised reaktsioonid: alküünimine(A+RCI=C6H5R+HCl), halogeenimine(A+Cl- Cl=C6H5Cl+HCl), nitreerimine(A+HONO2=C6H5NO2+H2O).
Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol, mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub. Jaotataksegi viinakokteilid, rummikokteilid, viskikokteilid jne. Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil. 2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära. Muutjad jaotatakse: a) aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined (vermutid, Dubonnet) b) kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter) c) aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca) d) puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi, tomati (need on põhimahlad) e) pehmendajad- koor, piim, munavalge, munakollane f) erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid g) gaseeritud joogid ja vesi Puuviljamahlad ja siirupid baaris
Luunja Keskkool Nafta Marek Sarov 2012 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka
Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni C-C sidemed on 1,5- kordsed. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. Ühiste -elektronide arv = 6, 10, 14 ... (4n+2, n=1,2,3 ... ) Orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) Meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) Para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Füsiloogilised omadused:
Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. 2.Gaaskütused-Maagaas, Metaan, Propaan,Vesinik 1.Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan(CH4)
Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide ehk tsükloalkaanide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
• 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel) • 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel) • 3) Halogeeni liitumine • 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid) • Hüdrogeenimine – vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks π-side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. • Dehüdrogeenimine –Vesiniku äravõtmine. Tekib π-side. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 Areenid • Aromaatsed ühendid • Benseen- üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine πelektronide pilv. Benseenimolekuli struktuur on aromaatne struktuur. • Näited Omadused • Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid.
Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on Cote-Rotie (küpsenud kallas); Hermitage kõige suurem ja massiivsem Syrah vein, mis tahab pikka küpsemist. Cornas on tumedam ja robustsem. Saint- Peray - aromaatsed valged veinid. Chateauneuf du Pape soojemalt , vahemerelisema kliimaga alalt, Rhone lõuna oru tuntuim. Gigondas lihtsam ja vähe nüansseeritud vein. Cotes du Rhone on veine millal puudus aastakäik, sest saadud on mitme aastakäigu kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein.
Valpolicellad ning Gamay' veinid Prantsusmaalt Beaujolais'st ja Loire'i orust, samuti Uue Maailma Pinot Noir. Valgehallitusjuustud Brie juust Koorene valgehallitusjuust on maitselt mahe ja kerge soolasusega. Sobib hästi kuumutada ja friteerida. Sobib hästi maitsekombinatsioonina koos maasikate ja viigimarjadega. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1319 · Valgetest aromaatsed kuivad Saksa ja Austria Rieslingid. Blanc de Noir sampanja ja Rosé sampanja. Punastest sobivad St Émilioni, Pomeroli või muud Merlot' viinamarjast veinid, lihtsamad ja nooremad Pinot Noir'd, Chianti Classico, ka noored Shirazid. Pehmed pestud pinnaga juustud Langres Maitse tugevnedes meenutab suitsupeekonit. Sobib rohkem juustusuupistena. · Marjased ja mahlased veinid. Punastest sobivad St Émilioni, Pomeroli või
Orgaaniline keemia Areenid ja fenoolid Areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Benseenituumas moodustavad 6 süsiniku aatomit rõnga ja neid ühendavad omavahel vaheldumisi üksik ja kaksiksidemeid. Aromaatsed süsivesinikud võivad olla nii monotsüklilised (ehk sisaldavad üht benseenituuma) kui polütsüklilised (ehk sisaldavad mitut benseenituuma). Aromaatseteks ühenditeks nimetatakse ka mõningaid benseenil mittepõhinevaid aineid, kui nad järgivad Hückeli reeglit. Monotsükliliste ainete korral peab nende elektronide arv olema 4+2, kus on naturaalarv. Niisugusi aineid nimetatakse heteroareenideks. Nendes on vähemalt üks süsiniku aatom
kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter. Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. Aromaatses struktuuris on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Heterotsüklilised ühendid . nende tsüklis on peale süsiniku aatomite veel lämmastiku aatomid. Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) Fenool on nõrk hape
on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ningaromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda
4. Asendatud alkaanid Asendatud alkaanides on süsivesinikahelas vesiniku aatom asendatud heteroaatomit sisaldava polaarse rühmaga (funktsionaalse rühmaga). nt −Hal, −OH, −NH2 Asendatud alkaanid on alkoholid, amiinid, halogeeniühendid. Struktuuri analüüs: 1) tüviühend; 2) asendusrühmad; 3) tüviühendi süsiniku nummeradamine. KOHANUMBER+ASENDUSRÜHM+TÜVIÜHNED+KOHANUMBER+AINEKLASSITUNNUS nt. 2,4-dimetüülpentaan-1-ool 5. Küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud Küllastumata süsivesinikud sisaldavad süsivesinikahelas vähemalt ühte kordset sidet. alkeenid – sisaldavad süsinik-süsinik kaksiksidet -een alküünid – sisaldavad süsinik-süsinik kolmiksidet -üün Aromaatsed ühendid ehk areenid sisaldavad aromaatset tsüklit. lihtsaim areen on benseen Benseeni derivaadid aniliin e aminobenseen
tähtsusega, kuna tänu nendele on kõrgeltarenenud elu võimalik. See ei ole ainult kaksikspiraali kooshoidmine, vaid ka replikatsiooni ning transkriptsiooniprotsess. RNA ahelad omavahel niimoodi ei põimu, kuna hüdroksüülrühm on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. RNA funktsioonid nõuavad teistmoodi struktuure. Kantserogeensed ained tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Nende hulka kuuluvad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, aromaatsed amiinid, anorgaanilisi aineid ja materjale, looduslikest ühenditest nt hallitusseente mürgid, pestitsiidid, värvained, ravimid jm. Nad tekivad tehnoloogilistes protsessides nt kivisöe või põlevkivi töötlemisel ning esinevad saadud tõrvas või õlis, samuti moodustuvad kütuse mittetäielikul põlemisel ning leiduvad siis suitsus või tahmas. See võib rikkuda raku keemilist informatsiooni, kuid see pole 100% kindel. Eripära on selles, et tekib kohe
Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Roosilaadsed http://et.wikipedia.org/wiki/Metsmaasikas
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid
aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kakk molekuli heptaani. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud. Õpik lk. 86-93 Ainet valemiga C6H6 nimetatakse benseeniks, tema keemiline püsivus on tingitud tema erilisest ehitusest. Tavalisi üksik- ja kaksiksidemeid benseeni molekulis ei ole, vaid on tekkinud üks ühine ring, mida kutsutakse benseeniringiks ehk benseenituumaks. Benseenis on süsinikuaatomite vahel 1,5 kordsed sidemed. Ka paljud mitte süsivesinikud sisaldavad aromaatset tuuma. Aromaatset tuuma tähistatakse kuusnurga ja selle sees ringiga. Mitme benseeniringiga ained on kantserogeensed ehk vähkkasvajat põhjustavad. Benseen on värvuseta mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 80C. Tolueen ehk Metüülbenseen on samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik, mis keeb temperatuuril 110,6C. Teda kasutatakse nii lahustina kui magusaine sahhariini, lõhkeaine trotüüli ning paljude värvide lähteainena. Stüreen ehk vinüülbenseen ehk Etenüülbenseen on vajalik polümeeride tootmiseks. ...
Areenid Mirta Laul 2PTAE Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituma. Lihtsaim esindaja on benseen. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. H H C H C C C C BENSEEN H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri Summaarne valem C6H6 Areenide nomenklatuur
Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt: Tsüklobitadieen n=?, elektronide arv 4 Aromaatsed on ka heterotsüklid, millede p-orbitaalil asuv mittesiduv elektronpaar võib anda oma elektronpaari või mitte anda -elektronsüsteemi ja nii täita Hückeli kriteeriumi. Pürrool n=?, elektrondie arv 6 Püridiin n=?, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas Imidasool n=?, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas
alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Alküülimine on alküülrühmaga asenduse teostamine. Fenoolid (ka hüdroksüareenid) on aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Hüdraatimine on keemiline liitumisreaktsioon veega. Dehüdrogeenimine on vesiniku eraldumine keemilise reaktsiooni käigus. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. Heterotsükliline ühend aine, mille molekul sisaldab hüdroksüülrühma. Delokalisatsioon elektronide või laengute jaotumine(,,laialimäärimine'') aatomite vahel.
Mitmed bitterid, näiteks Angostura bitter või Underberg, on ka tänasel päeval eeskätt hinnatud kui arstimid. Valmistamine Bittereid valmistatakse maitsetaimede destilleerimise ja leotamise teel. Maitsestamisel kasutatakse apelsinikoort, hiniini, angostuurapuu koort, krootonit, artisokki, pomerantsi, rabarerit, koirohtu, ema- ja koldjuurt, jne. Lisanditena nelki, vanilli, koriandrit, lavendlit, muskaati ja palju muud. Arusaadavalt hoiavad tootjad retsepte kiivalt saladuses. Aromaatsed bitterid Seedimist soodustavad bitterid nt.jäägermeister Amaro Angostura Bitter Becherovka Campari Fernet Branca Riga Black Balsam (Rgas Melnais balzams) Serveerimine Üldiselt serveeritakse bittereid nagu likööregi söögijärgselt ja seedimise soodustamiseks. Võimalusi mitmeid: jahutatuna või toatemperatuuril. Serveeritakse soovitavalt aga pikkade jalgadega koonilistes pitsides. Tänan kuulamast
Nafta Pelgulinna Gümnaasium 11.c klass Sigrid Praats Mis on nafta? · Nafta on maakoorse leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu Nafta keemiline koostis: · süsinik (82...87%) · vesinik (12...15%) · väävl(1,5%) · lämmastik (0,5%) · hapnik (0,5%). Naftat moodustavad ühendid: · Parafiinid(CnH2n+2 ) · Nafteenid(CnH2n ) · Aromaatsed ühendid(CnH2n-6 ) Rafineerimine · Selle käigus puhastatakse nafta väävlist,sest väävel tekitab palju keskkonnaprobleeme. Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne
Keemiline kantserogenees Kantserogeensed ained tekitavad vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Tekivad tehnoloogilistes protsessides (kivisöe või põlevkivi töötlemisel, kütuste mittetäielikul põlemisel) ja esinevad tõrvas või õlis ning levivad suitsus või tahmas. Nende tekitatud kahjustus põhjustab väärarengu sealsamas ja kohe, kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Kantserogeensed ained: - polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (NT: bensobüreen) - aromaatsed amiinid - anorgaanilised ained ja materjalid (NT: nikkel, asbest) - looduslikud ühendid (NT: hallitusseente mürgid alfatoksiinid) - sünteetilised ühendid pestitsiidide, värvainete ja ravimite hulgast VALGUD Kodeeritavad aminohapped Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol
juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt. Benseeni struktuuri saab hästi seletada resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria põhipostulaadiks on, et ühe ühendi jaoks saab kirjutada rohkem kui ühe Lewisi struktuuri, kusjuures need erinevad ainult nende elektronide paigutuse poolest. Hückeli reegel (1931) leidis, et aromaatsus on seotud pii- elektronide arvuga tsüklis. Planaarsete monotsükliliste täielikult konjugeeritud polüeenide puhul on aromaatsed need, milles on 4n + 2 pii-elektroni, kusjuures n on täisarv 0, 1, 2, jne. Aromaatsus: Aromaatne ühend on tsükliline Aromaatne süsteem peab sisaldama (4n + 2) - elektroni, n = 0, 1, 2, jne Kõik tsükli aatomid peavad olema sp2-hübridisatsioonis Aromaatne tsükkel peab olema tasapinnaline Hückeli reegliga on kooskõlas ka aromaatsed ioonid näiteks tsükloheptatrienüülkatioon (tropüüliumioon) ja pentadienüülanioon Resonants on elektronide liikumine kaksik-ja üksiksidemete
surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Kasutusalad ● Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. ● Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. ● Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka
kogu inimtegevus. (Nafta Must kuld, http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/Loput/Nafta %20-%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf, Kaupo Lepsik, 2004) Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Parafiinid on nafta peamised koostisosad ning nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
homoloogilise rea, 3 esimest on gaasid järgmised on vedelikud, lõhnavad ühendid on narkootilise toimega, hüdrofoobsed, süsiniku arvu suurenemisel suureneb keemistemp. ja väheneb sulamistemp. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH CH + H2 CH2=CH2 HALOGEENIMINE CH C-CH3 + Br2 CHBr = CBr-CH3 LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH CH + H2O CH3CHO Leidumine: Kasutusalad: (Aromaatsed ühendid) Benseen : füsioloogilised omadused narkootiline toime, suure koguse sisse hingamisel võib olla surmav, pidev kokkupuude kahjustab närvisüsteemi, maksa ja vereloomelundeid, Fenoole leidub puu-, põlevkivi- ja kivisöetõrvas.
a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi.
kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites. Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne, kuid molekulaarne koostis väga keeguline. Peamised ühendid jaotatakse kolmeks: · Parafiinid nt asfalt, keemiline valem CnH2n · Nafteenid nt benseen, keemiline valem CnH2n · Aromaatsed ühendid keemiline valem CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nafta koostisest väikse osa. Kuna nafta koosneb mitmest erinevast ühendist, siis on raske välja tuua keemis- ja sulamistemperatuuri. Keemise algtemperatuuriks peatakse tavaliselt 30-100 kraadi. Arvestada tuleb siiski ka sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad põhjustada probleeme näiteks masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas
see võib põlema minna, siis seda enam, paneb see seda teemat põhjalikumalt uurima. . Nafta Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82 kuni 87%), vesinikust (12 kuni 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6.Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid
+ Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel: 1) Põlemine C6H6 + 5O2 -> 2CO2 + 6H2O + 10C (tahmavad) 2) Astuvad asendusreaktsiooni (katalüsaatori toimel) + Cl2 -> + HCl Klorobenseen 3) Asendusreaktsioon HNO3
annaabi.ee 
