Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Armastus- jõud või nõrkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dorian, tugevaks, goriot, enneolematu, vanane, harry, armastab, külalistemaja, armastama, tapab, tundis, basili, tundnud, ligimesearmastus, armastusel, inimeseks, pikaks, armastada, armuda, filme, balzaci, keerleb, sündmustik, tütred, tunnevad, säästud, loodab, veelkord, kummalgi, saatma, teadmisega, annad, pimedaks, teemale, wilde, veatuPole siis ime, et paljud kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud räägivad oma teostes armastusest. Harry Haller (Hesse "Stepihunt") ammutas jõudu armastusest. Ta vihkas kõike enda ümber, kuni ta ellu tuli Hermine, kes õpetas teda elust rõõmu tundma. Herminet armastas ta esialgu kui oma õde. Kuid Hermine mõistis Harryt, mis oli viimasele kõige olulisem. Siiani polnud teda keegi mõistnud. Naeratama õppimine võttis tal küll rohkem aega, kui tantsima õppimine, kuid ta edenes tasapisi. Harry oli inimene, kes soovis surra. Kuid samas ta kartis surma, mis vihjas sellele, et tema inimlik pool tahtis elada. Hermine oli see, kes aitas Harryl õide puhkeda, tuua välja ta inimlik pool. Armastus elustab, aitab elust rõõmu tunda. Kuid armastus võib mõjuda otse vastupidiselt, kui see on ühepoolne. Näiteks Ooperifantoomi (Joel Schumacher "Ooperifantoom") armastus jäi ühepoolseks. See purustas kõik ta lootused ja unistused
perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge. 3) Tsitaadid · "Noorus on ainus asi, mida tasub omada." (Lord Henry)
perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge. 3) Tsitaadid "Noorus on ainus asi, mida tasub omada." (Lord Henry)
,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna vestlesid; lagendik, kus Dorian James Vane'i juhuslikult maha lasi. Ülevaade sündmustikust: Romaan algab kaunil kevadpäeval, kui lord Henry jälgib, kuidas andekas kunstnik Basil Hallward maalib kena noormeest nimega Dorian Gray, kellest on saanud tema ülim muusa
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1. Dorian Gray oli Basil Hallawardile muusa eest. Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks.
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva
meeskonnaliikmetel laeva oma kontrolli alla võtta ning hoopis mässajad jäeti saarele. Robinson Crusoe veetis saarel 28 aastat. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Teineteisesse armuvad kaks inimest (Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi
Dorian Gray portree 1. KUNSTI EESMÄRK Üks oluline kunstiteos oli Basil Hallwardi maalitud portree peategelasest, Dorian Grayst. Sellel maalil on Dorianile väga suur mõju. Ta mõistab, et tema muutub ja vananeb, kuid maal säilitab alati oma ilu ja värskuse. Tänu Harry abile ta saab aru, et ainus asi mida on mõtet omada, on noorus. Ta soovis, et nad saaksid maailga kohad vahetada tema ei vananeks, vaid see juhtuks kunstiteosega. Ta oli selle eest nõus andma kasvõi oma hinge. Kui seda poleks ehk juhtunud (et muutused toimusid tema asemel maaliga), siis ehk poleks Dorian nii elupõletajalikult elanud. ,,See on teie parim teos, Basil, parem kui kõik, mida te senini teinud olete.''
Orgon ei näe, et Tartuffe ainult petab teda. Mees ei võta kuulda mitte kellegi sõnu, sest usaldab Tartuffe'i täielikult. Alles siis, kui Tartuffe soovib mehe naist Elmire'i võrgutada ning Orgon naiselt ka selle kohta kinnituse saab, avanevad Orgoni silmad. Ta mõistab, et Tartuffe on osav pettur ning soovib ainult tema raha. Armastus oma naise vastu sunnib Orgoni maapeale tulema ning mõistma tegelikkust. Armastus laste ja perekonna vastu teevad inimesed vahel uskumatult tugevaks. Suudetakse hakkama saada elu keerdkäikudega ning ületatakse raskused. Just ema armastus oma lapse vastu on tunne, mis ajendab ema käituma nii, et lapsel oleks kõik kõige parem. Doris Lessingu romaanis ,,Viies laps" tabas perekonda õnnetus, mis lõi armastava perekonna elu rööpast välja. Perre sündis laps, kes erines kõigist omavanustest. Lapsega oli raske ning kogu pere kaugenes üksteisest. Sellest
Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese. sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi.
Basil Hallward oli kunstnik, kes õnnetul kombel Dorian Gray ilu lummusesse sattus. Basili vaated olid lord Henry ja Doriani omadest väga erinevad ning ta ei mõistnud kaht sõpra sageli. Basil oli vanema Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" põlvkonna mees, kes uskus armastusse ja sellesse, et peaks püüdma
,,Dorian Gray portree'' Oscar Wilde 1. Teada on, et inimesed on omamoodi olevused, kes lähevad tihti peale kõigega kaasa. Samuti muudab inimene väga tihti enda põhimõtteid või kohandab neid vastavalt vajadusele, üritavad olla keegi kes nad pole. Selle mõtiskluse paralleeriks analüüsin teose ,,Dorian Gray portree'' peategelase muutust teose algusest teose lõpuni. Analüüsin seda, kuidas peategelane Dorian Gray on teose jooksul muutunud ja mis tema juures ei ole muutunud. Raamatu alguses on Dorian Gray ilus, noor, kergeusklik, rikkumata olekuga, puhta hinge ja südametunnistusega. Kuid Dorian kohtub kunstniku Basil Hallward'ga ja lord Henry Wotton'iga ning sellest hetkest hakkab kõik muutuma. Lord Henry püüab Dorianile õpetada enda põhimõtteid ning naudingu filosoofiat, selle käigus teeb lord Henry Dorianile selgeks, et noorus ja ilu ei ole igavesed
vaimuhaigus mis areneb lõpuks paranoiaks. Ta usub, et südametunnistus. Igale ümbritsevad teavad tema hingele lasunud süüd ning ainult kuritööle järgneb teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end mingisugune karistus. süüdi ja ta saadetakse Siberisse Balzac ,,Isa Goriot" Nuudlikaupmees Isa Goriot elas Pansionis. Ta oli väga Tütred kasutasid oma isa abivalmis ja lahke. Ta suhtles ühe noormehega Rastignac, heatahtlikust ja lahkust kes armastas ühte tema tütart.Ta oli valmis tegema kõik, et ta julmalt ära. Tegelikult nad tütardel oleks hea elu. Kuid tütred külastasid teda vaid raha ei hoolinudki oma isast, pärast
Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek
Vastutus on täiesti vabatahtlik: see on inimese vastus teise inimolendi väljendatud või väljendamata vajadustele. Vastutus võiks kergesti muutuda ülemvõimutsemiseks ja omandamiseks, kui poleks armastuse kolmandat komponenti, lugupidamist. Lugupidamine tähendab võimet näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. See tähendab ka hoolitsust selle eest, et inimene saaks kasvada ja kujuneda selliseks, nagu ta tegelikult on. Kui üks inimene teist armastab, siis näeb ta teda sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu teine inimene teda kasutusobjektina vajab. Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda teadmata-tundmata. Ligimesega ühekssaamise põhivajadus on tunda tema saladusi. Armastus on aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Kindlapiiriline bioloogiline vajadus on meheliku ja naiseliku olemuse kokkukuulumise iha.
kuid eksitavad. Henry mõjutas Doriani väga palju, ta ajendas Doriani ennast imetlema ja elu nautima, mis lõpuks Doriani elu ära rikkus. Kui Doriani oli kerge mõjutada tema selgrootuse tõttu siis Basilit, vastupidiselt Dorianile, polnud üldse kerge mõjutada, sest tal olid oma kindlad tõekspidamised, millest ta ei loobunud. Henry ise mõjutatav polnud, ta oli see, kes teiste inimestega mängis ja manipuleeris. 1) "Ärge üldse abielluge, Dorian. Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad." - Henry ütles seda Dorianile, kui ta Sybilist rääkis, et ta on temasse armunud. Dorian ütles veel pärast seda, et ei hakka abielluma, sest on liiga armunud selleks. 2) „Armas poiss, ükski naine pole geenius. Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt. Naised edustavad aine võitu
Rummel) Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" (1892) "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu) "Tähtsusetu naine" (1893) "Ideaalne abikaasa" (1895) "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) Dorian Gray portree ,,Dorian Gray portree", mis ilmus 1891. aastal on Oscar Wilde'i ainus trükivalgust näinud romaan. Eesti keeles avaldati romaan esmakordselt 1929. aastal A. H. Tammsaare tõlkes. Romaan pajatab Dorian Gray nimelisest noormehest, kelle ilu inspireerib kunstnik Basil Hallwardi. Tema juures kohtab Dorian kunstniku sõpra hedonistlikku lord Henry Wottonit ja langeb tolle salamürgina mõjuva elufilosoofia kütkeisse. Basil Hallwardi maalitud Dorian Gray portree osutub nii kauniks, et noormees unistab: kui vaid mina võiksin jääda igavesti samasuguseks ning maal vananeda minu ees! Tema soov läheb täide. Ühel dramaatilisel hetkel märkab ta, et ehkki ta
(Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. ,,Isa Goriot" Väga hea realismi näide. Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni
Artur Alpstal 11.C Doriani muutumine Oscar Wilde ,,Dorian Gray portrees" Ühiskonnas on läbi aegade olnud küsimus, kas inimesed saavad muutuda või mitte. Oscar Wilde tõestab oma teoses, et see on võimalik. Autor püstitab lugejatele küsimuse, missugune muutus toimub peategelasega, kas hea või halb? Dorian Gray võis muutuda paremaks inimeseks, aga mitte teistele, vaid iseendale, sest ta elab naudingu nimel ja alati ka saavutab seda. Kuid nagu portree näitab, võib teiste inimeste elu hukkamõistmine iseenda hingele ja südemetunnistusele kahju tuua. Doriani hing hävineb järk-järgult lõbutsevat elu elades. Hedonistlikku naudingut otsides rikub ta ka oma tuttavate mainet ja on mõne surma põhjuseks. Isegi sõber Basil väidab, et Dorian on seotud elude rikkumisega
selle häälekõla, keda armastatakse. (La Bruyére) * Armastus on teinud ohke oma parimaks tõlgendajaks. (G. Byron) * Armastus valitseb oma riiki ilma mõõgata. (F. Petrarca) * Ka kõige väiksemas hütis on ruumi õnnelikule armastajapaarile. (F. Schiller) * Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu. (B. Shaw) * Armastus on selle pärast nõnda ilus, et ta kaitseb enesearmastuse eest. (C. Hebbel) * See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. (A. de Musset) * Armastus on pime ning armastajad ei suuda näha kauneid meeletusi, mida nad korda saadavad. (W. Shakespeare) * Naised teavad väga alistuvad, et mees, kes kõneleb kauneid armusõnu, on vaid keskpäraselt armunud. (George Sand) * Armastus sunnib vaikima kõik muud kired; ta on käskija, kellele kõik võimud alistuvad. (Plutarchos) * Armastusjumal Amor on ühtlasi ka rahu jumal. (Propertius) *
,,Isekas hiiglane", ,,Salome" Teose vastuvõtt: Puritaanliku Inglismaa jaoks oli teos sokeeriv ning küsimuse alla pandi selle raamatu kõlbelisus. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Teose tegevuse aeg ja koht: Inglismaa 19. sajandi lõpp. Kesksed tegelased: Basil: Tundlik ja õrnahingeline kunstnik. Hindas välimuse ja sisemuse harmooniat ning seetõttu soovis, et ka Dorian jääks puhtaks. Oma maalidesse pani ta palju iseennast, seepärast ei soovinud ta alguses Doriani portreed näitusele panna. Basil on võrdlemisi tagasihoidlik ega polnud piisavalt võimukas, et Dorianile mõju avaldada. Basili heatahtlikkus ja naiivsus ei sobinud minu arvates sellesse seltskonda, kuna selliseid väärtusi nagu sisemine puhtus selles seltskonnas ei hinnatud. Lord Henry: Haritud mees, keda saadab pahelisuse võlu. Selles teoses on ta üheks keskseks
Tavaliselt, kui räägitakse lihtsalt armastusest, siis peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist. Seega on armastusel tohutu hulk tahkusid. Üks intensiivsemaid armastuse kirjakohti kuulub taani filosoofile, Kierkegaardile, ning see on järgmine: ,,Mis muudab inimese suureks, loomistöö imetlusobjektiks, Jumala silmis meelepäraseks? Mis teeb inimese tugevaks, tugevamaks kui kogu maailm; mis muudab ta nõrgaks, lapsestki nõrgemaks? Mis teeb inimese vankumatuks, vankumatumaks kui kalju, mis on see, mis muudab ta pehmeks, pehmemaks kui vaha? See on armastus! Mis on kõigest vanem? Armastus. Mis elab kõigest kauem? Armastus. Mida ei saa võtta, vaid mis võtab ise kõik? Armastus. Mis peab vastu siis, kui kõik sind reedab? Armastus. Mis pakub tröösti siis, kui kogu trööst on kadunud? Armastus
neid kätte saab, oleks nad eeldatavasti armastamise enda jaoks ära keelanud ja lugu oleks olemata jäänud. Võibolla oleks selline lahendus isegi parem olnud. Armastus "Noore Wertheri kannatustes" oli palju inimlikum ja ka lugejale tuttavam ning kergemini suhestuv. Üheks põnevamaks ja intrigeerivamaks teemaks on alati olnud armukolmnurgad ja traagiline romaan. Enamuse loetud teoste ühiseks nimetajaks on surm. Alati keegi sureb. Nii ka Werther, kes end armuvalus ära tapab. Noormees ei suuda enam edasi elada, kui ta mõistab, et on väljapääsmatus olukorras. Tal on sügav armastus oma sõbra Alberti pruudi Lotta vastu. Ta mõistab, et armastus jääb vastuseta ja sünnitab ilu asemel ainult valu. Tegelikult pole tunded täiesti ühepoolselt. Ka neiu tunneb Wertheri suhtes sümpaatiat, kuid kergem on hoida see enda teada. Lisaks Lottale armub Werther ka küla kaunisse loodusesse ja inimeste lihtsusesse. See armastus kellelegi piina ei põhjusta.
Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu.
Sonjat, sest Sonja oli tema jaoks haruldane ning ta ei kuulunud kumbagi gruppi. Pidi oma väites pettuma, kõik inimesed on võrdsed. Raskolnikov pettus iseendas ning lõpuka ka oma teoorias nõrk, polnud teooria vääriline. Ei saavutanud mida soovis. Uskus algul oma elu ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber. Miks läheb tapma? 1)tahtis julgeda tõestus teooriale; proovile panek, kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele kuid tapab Lizaveta, trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3)Dunja abielu Luziniga tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata. Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab
Herman Hesse "Stepihunt" Kuidas Harry muutub teose käigus? Miks? Teose alguses on Harry veendunud, et temas on kaks poolt inimese ja hundi oma , mis teineteisega läbi ei saa ja ta proovis hunti endast välja ajada, aga see ei läinud tal korda. Ta tundis, nagu ei sobiks ta maailmasse. Hiljem, kui ta oli Herminega kohtunud, hakkas ta mõistma, et meis kõigis on loendamatul hulgal erinevaid isiksusi ja temas ei olegi ainult kaks. Tähtis on, et need erinevad küljed omavahel läbi saaks, teineteist täiendaksid. Reaalne ja ebareaalne teoses
Pariis, XIX sajandi algus (Bourbonide dünastia taastamise aeg) ahnust ja egoistlikkust. Lõpus peab noormees tõdema, et tegelikult on ta ainuke, kes isa Goriot'st tõsiselt hoolis ja teda armastas. Sellest Peategelaste iseloomustused hoolimata taipab ta, et ,,inimlik komöödia" läheb lõppematuna edasi ning Isa Goriot oli endine nuudlikaupmees, kes oli kunagi korraliku varanduse sellelt rongilt pole mõistlik maha astuda. Seega leinab ta küll isa Goriot'd, kogunud ning kes elu keerdkäikude tõttu oli välja jõudnud Mme Vaqueri kuid plaanib teose lõpus juba oma teed tagasi koorekihti. Rastignac ei odavasse pansionisse. Tema elu mõtteks ning üleüldise identifitseerimise anna alla, ta teeb kõike, mida tarvis, et edu saavutada.
kaasavaraks saada Victorine isa varandus, jääb Rastingac mõtlema, kas ei peaks tegema nii nagu Vautrin soovitab ning selle teoga astuma vastuollu kõigega, mida ta on siiani arvanud ja mida õigeks ja mida valeks pidanud. Siiski sügaval südames teab ta, et ta nii ei tee, tunneb ta suurt kiusatust äkitselt rikastuda ja rikastumisega saada auväärt koht kõrges seltskonnas. Kuid ometi võib raha tuua endaga nii suurt jõuetust ja koledust, mis on vastik nagu maailma lõpp. Isa Goriot, kes oli teeninud oma varanduse ausa tööga, olles nuudlikaupmees ning töötades päevad läbi, teenides kõik oma raha frank frangi haaval, oli nüüd oma elu lõpupäevil vaene. Tema õnnetus oli tema kõige suurem õnn tema kaks tütart, keda ta armastas kõige rohkem. Kui tütred abiellusid, andis ta neile kogu oma vara kaasavaraks. Miski ei toonud talle suuremat rõõmu, kui näha oma tütreid õnnelikena. Ta lausub järgneva: ,,Aga tõesti, milleks vajaksin paremat
noormees, kellest tema sõber kunstnik Basil maalib portree. Doriani kurvastab see, et ta ei jää nii ilusaks kui see portree. Dorianile saab saatuslikuks kohtumine lord Henry Wottoniga, kelle elu põhimõte on, et elu tuleb nautida, tuleb vältida kannatusi, otsida mõnusid, osavõtlikkus on teesklus, julgete ja ilusate päralt on maailm. Dorianil on neiu Sibyl Vane, kes on andekas näitleja ja kes armub Doriani väga sügavalt ja kaotab oma näitlejaande. Dorian jätab ta maha ning Sibyl tapab end ja Dorian märkab pärast seda sündmust, et tema portree on muutunud inetumaks. Dorian otsib aina uusi elamusi, hakkama elama lordi õpetuste järgi. Dorian jääb nooremaks, kuid maal muutub inetumaks. Talle hakkab see portree närvidele käima. Kutsub kunstniku külla ja süüdistab teda koleda pildi tegemises ja tapab ta ära. Dorian otsustab portree hävitada, lööb noa lõuendisse ja sureb sel hetkel ise. Kui laip leitakse, on see samasugune nagu oli portree ja
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
otsuseid, mis kergitaksid neid kõrgemale niiöelda ,,eliiti". Sellest tulenevalt on olnud parim vahend ennast kõrgemale upitada materiaalsus, varasemal ajal loomset, taimset või mineraalset päritolu, praegusel ajal raha näol. Hea näide sellest on realismiajastu klassiku H. De Balzaci romaanist ,,Isa Goriot", kus teose peategelane Goriot on oma tütardele väiksest peale lubanud kõike, mis tema võimuses. Paraku tasub see talle hiljem valusalt kätte, sest kui Goriot on vana, vaene ja elab pansionaadis pole tal enam võimalik oma armastatud tütardele hinnalisi ja luksuslikke esemeid osta, siis pööravad tütred talle selja ning keelduvad tunnistamast teda, kui oma isa. Tütred käisidki ta juures ainult siis, kui oli järjekordselt raha vaja ning lõpuks viis see selleni, et inimesed hakkasid arvama neist kui lõbutüdrukutest, kes vahetevahel Isa Goriot juures käisid. Isa Goriot oli inimene, kes nõustus tegema
annaabi.ee 
