aastal. ● Loomariik ● Okasnahksed ● Nudikammloomad ● Beroida ● Beroidae välimus ja ehitus ● Meenutab kujult vorsti või kurki, millest tuleb ka tema nimi. ● Keha pikkus kuni 16 cm. ● Osad liigid poolläbipaistvad. ● Suuava asub keha otsas. ● Värvuselt roosakas, kollakas, vahel isegi lilla. ● Kiireline sümmeetria. ● Välja on kujunenud elundkonnad ja organid. Merikurgi välimus Levik ● Levinud mõõdukatest kuni arktiliste veteni Atlandi ja Vaikses ookeanis. ● Elab veepinnast mitte rohkem kui 100 m sügavusel, sageli ranniku lähedal. ● On leitud ka Läänemere lõunaosas.
Tekib põlemisproduktina, (eriti mittetäielikul põlemisel) fossiilkütustest, bioloogilisest kütusest, biomassist. Esineb nii looduslikest protsessidest kui ka inimtegevusest eralduva tahmana. Musta süsiniku toime Maale Must süsinik soojendab atmosfääri, kuna see on kõige suurema valguse neeldumisvõimega atmosfääris. Tahm vähendab maakera albeedot (päikesekiirguse peegeldumisvõime), muutes lume ja jääga kaetud alad tumedamaks. Mõjutab arktiliste alade jääkatte sulamist. Musta süsiniku allikad globaalselt 42% avatud biomassi põlemine 18% elamute kütmine biokütusega 6% elamute kütmine söega 14% diiselmootorid transpordis 10% diiselmootorid tööstuses 10% tööstus ja energia tootmine Kasutatud materjal http://www.globe.ee/ohusaaste/wp- content/uploads/2012/08/tahm_ettekanne.pdf
TUNDRA Mari Mäekivi 8c. 1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl
,,Keskkonnasoojenemisest räägiti esimest korda 1960. aastal, kuid ÜRO hakkas probleemi käsitlema alles 1980. aastal ja seni ei olda veel üksmeelel, milline ilmastik ootab inimkonda kas või 20 aasta pärast," kirjutas Tiit Kändler 1999. aasta novembris Eesti Päevalehes. Faktid, mis tõendavad asjaolu, et on kliima on muutumas, on järgnevad. Paleontoloogilised andmed kinnitavad, et Maa õhkkond ja kliima ei olnud püsivad. Aastatuhandeid varem oli soojadel perioodidel arktiliste alade aastane keskmine temperatuur 7-13° C, aga kõige külmemal kuul, jaanuaris oli õhusooja 4-6 kraadi. See tähendab, et kliimatingimused Arktikas erinesid kaasaegse Krimmi omadest üpris vähe. Teise aastatuhande alguses kirjutatud ajaloolised kroonikad väidavad, et suur pind Gröönimaast ei olnud kaetud jääga just seetõttu norra meresõitjad, viikingid nimetasid ta ,,roheliseks maaks". Seejärel kliima karmistus ja Gröönimaa kattus jääga.
Elustik Maismaal elavad imetajad: rebane, põhjapõder, naarits jt. Mereimetajaid: vaal, hüljes. Koduloomad: veis, lammas, hobune jt. 73 liiki linde pesitseb regulaarselt. Kalad: lõhe, forell, angerjas, suur ogalik, tursk jt. Islandi hobused kuuluvad tähtsa osana Islandi looduse juurde. Taimestik Ainult ¼ Islandi pindalast on kaetud taimestikuga. Õiget metsa Islandil pole kunagi laialdaselt kasvanud. Kasvavad: arktiliste alade lilled, rohttaimed; sammal; vaevakask; marjad; harilik trüaas. Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna). Pinnamoe kaart Muld Islandil on tekkinud igikelts, maapind on sügavalt külmunud. Seal on tundramullad. Pinnast lõhub talvine pakane. Muld on toitainetevaene ja väga õrn tallamisel. Arengutase
juures huvitavad, kaasahaaravad jutukesed. Neid jutukesi sobib lugeda lastele igas vanuses, neid on põnev kuulata. 6) "Looduse radadel. Maailma looduse teejuht" Chris Packham Raamat innustab inimest minema loodusesse ja avastama elu kõige uskumatumates paikades, õpetab hindama ja märkama seda, mis meid kõikjal ümbritseb. Raamat käsitleb loomi ja taimi nende elukeskkonnade järgi, alates metsadest-rabadest kuni kõrbete ja arktiliste jääväljadeni. Raamat räägib, mida looduses otsida ja mida kuulata ning mille suhtes olla ettevaatlik. Kogenud looduseinimesed annavad nõu, millist varustust loodusesse kaasa võtta ja kuidas on kõige parem tähelepanekuid jäädvustada. 7) "Linnud" Jonathan Elphick, John Woodward Pisike raamat, mis mahub hästi taskusse, et loodusesse kaasa võtta, on pühendatud ainult lindudele. See raamat annab ülevaale 300st erinevast linnust. Raamat on jaotatud erinevate lindude järgi-
Odini haud) kui ka saarel ennemalt olnud Odini kivi (rts Odinstain). Pärimuste järgi ollagi Odin pärast Ragnarökki selle alla maetud. Tähelepanu väärivad nii klindiastangu jalamil paljanduvad osmussaar-brektsia sooned (u 475 mln aasta eest toimunud maavärina jäljed) kui ka neugrund-brektsiast (Neugrundi madala piirkonnas u 535 mln aasta eest toimunud meteoriidipahvatusel tekkinud kivim) rändrahnud. Osmussaar on ka oluline peatuspaik arktiliste merelindude rännuteel ja siin talvitub rohkesti aule. Osmussaar. Pakri maastikukaitseala · (1451 ha, moodustatud 1998. aastal) hõlmab Pakri poolsaare põhjaosa ning Väike-Pakri ja Suur-Pakri saare rannikuala. Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu. Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu
ööbimislennust.Matsalu rahvuspark ning Silma looduskaitseala on üle-euroopalise tähtsusega veelindude rändepeatuspaigad. Madalaveelistesse lahesoppidesse kogunevad tuhanded veelinnud viupardid, laugud, tuttpütid ning vardid. Aeg-ajalt aga võib näha nende tohutute veelinnuparvede õhkutõusmist. Selle põhjust ei ole vaja kaua otsida varsti võib kohtuda neid jahtiva merikotkaga. Oktoober Oktoober on arktiliste veelindude sügisese läbirände kõrgaeg. Parimates rändevaatluskohtades võib loendada ühel päeval kümneid tuhandeid veelinde kaure, vaeraid, aule ning laglesid. Kindlasti tasub tutvuda meie linnujaamadega Sõrve tipus ning Kablis, kus avaneb võimalus hoida peos Euroopa väikseimat vaid 5 grammi kaaluvat pöialpoissi või panna oma käega rõngas mõnele tihasele. Lindude peoshoidmise kaudu näeme neid hoopis teises valguses. Lisaks saame siin teada, miks
Iliamna Volcano 3 054 m üles Alaska ahelik Alaska ahelik laiub 700 kilomeetrise kaarena Kesk-Lõuna-Alaskas, lahutades rannikualasid tundrapreeriatest sisemaal. See on jäine ahelik jääga kaetud lõhede ja tippudega ning liustikega, mis peamiselt voolavad kagu suunas. Ahelik jätkub edelas Aleuudi ahelikuna. Alaska ahelikus on suurimaks mäeks Denali (McKinley), 6194 m kõrgune, mis on ka Põhja-Ameerika kõrgeim tipp. Sageli nende arktiliste mägede tõsidust alahinnatakse, eriti ronijate poolt, kes tulevad väljastpoolt antud piirkonda. Ilm on maailmas üks viletsamaid, kuna ahelik moodustab barjääri sooja ja niiske Vaikse ookeani õhu ning külma sisemaa õhu vahel. Kuigi parimad ilmastikutingimused on aprillis-mais, on olukord ohtlik aastaringselt. Alaska aheliku kõrgeimad mäed: Denali (Mount McKinley) 6 194 m Mount Foraker 5 304 m
Töökoera kui tarbeeseme hooldus ei tohtinud liialt paljunõudev olla – sellise asja jaoks lihtsalt ei jätkunud vanasti inimestel olelusvõitluse kõrvalt aega. Töökoer pidi olema funktsionaalne ja ökonoomne pidada. Siberi husky minimaalse hoolduse üks võib-olla kõige enam tähelepanu nõudev element on arktilise karvkattega kaasnev karvahooldus, kuid kui selles osas on juba rutiin tekkinud siis ei ole ka see ületamatuks raskuseks. Võrreldes paljude teiste arktiliste koeratõugudega on siberi husky karv lühem ja seetõttu kergemini hooldatav. • Karvahooldus • Kõrvad, küüned, hambad • Vaktsineerimine ja ussikuurid • Toitmine VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE: • Rihmad • Aiad • Kiibid ja nimesildid KEHAOSAD PEA : PEAPIIRKOND : Kolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv, ülaosast kergelt kumerdunud ja kõige laiemast kohast silmade suunas ahenev. Üleminek laubalt koonule : Hästi
California lõunaosa ja California laheni. Üks merilõvi alamliik elab Galapagose saartel. Kunagi kütiti sukelnorsusid ulatuslikult, tänapäeval on nad kaitse all, tänu millele on nende arvukus stabiliseerunud. Californias elutseb ligikaudu 50000 looma, Galapagosel aga 40000 isendit. 6 Morsk Elukoht ja välimus: Morsk on loomtoiduline mereimetaja ja Arktika suurim loivaline.Morsad elavad Arktiliste merede rannikul,kus nad kogunevad suurtesse seltsingutesse. Morskadel on paks nahk ja naha all rasvakiht mis kaitseb neid külma eest.Kuigi maismaal tunduvad morsad kohmakad on nad head ujujad. Morsk võib kasvada väga suureks ning elada ka väga vanaks. Täiskasvanud isane morsk on peaaegu 4 meetrit pikk ning kaalub rohkem kui 1000 kilogrammi. Tema eluiga võib ulatuda 30 aastani.Morska on lihtne ära tunda tema suust välja ulatuva kahe suure hamba järgi
jälgede loendamise teel. Seirega alustati 2003. aasta talvel ja seda koordineerib Läänemaa Keskkonnateenistus. LOODUS Matsalu erilisus Matsalu rahvuspargis on registreeritud kokku üle 270 linnuliiki. 1997. aastal loeti Haeska linnutornis, mis on tunnistatud Põhjamaade parimaks linnuvaatluskohaks, 24h jooksul 128 erinevat linnuliiki. Kevadeti ja sügiseti rändab Matsalu piirkonnast läbi miljoneid veelinde - Eesti läänerannik on Euroopas üks tähtsamaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel. Matsalu rahvuspargi ümberkaudses piirkonnas leidub enam kui 20 liiki orhideesid. Matsalu kultuurmaastike tekkelugu Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Eriti mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud:
250 000 30 000 aastat tagasi elasid Euroopas arktilise kliimaga kohanenud Nenandertallased. ( Homo nenanderthalensis ) 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja Heidelbergi inimesest. Kehaehitus oli suure ja jässaka väljanägemisega. Põhilise toidu hankisid suurte imetajate mammutite, arktiliste ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Püsivate eluasemetena kasutati võimaluse korral koopaid, kuhu hooajaliste eemalviibimiste järel ikka ja jälle tagasi pöörduti. Võimalik, et ehitasid ka puuvaidadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid ja vahel pandi hauda kaasa panuseid, puistati surnukeha üle lilleõite või kaeti loodusliku punase värviga. Neanderallased ei hüljanud vigaseid ja haigeid, vaid hoolitsesid nende eest. Seda näitas luudelt leitud raskete
Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Arktika Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km². Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond. Arktikas elavad loomad Jääkaru Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt
Tsirkulatsiooniepohhid. Aastakümnete jooksul on indeksid olnud väga erinevad. Vanade inimeste subjektiivsed tunded võivad olla tõsiseltvõetavad. Aluspinna omaduste mõju Eesti kliimale. Atlandi ookean mõju Ameerikale väiksem läänevoolu tõttu. Skandinaavia mäestiku tõttu mõju Eestile suhteliselt väiksem, sest annab seal suure osa niiskusest ära. Teine mõju, et tsüklonid ei tule otse üle mäestiku (keskmed pole Eestis). Põhja-Jäämere mõju arktiliste õhumasside kaudu. Ida- Euroopa lauskamaa suvel kuivad soojad õhumassid, sügisel kuiv ilm, öökülmad, talvel külm ilm. Läänemere mõju. Selle pind on tumedam, neelab rohkem kiirgust kui maismaa. Soojus koguneb vette. Läänemeri on madal, sellest tuleneb aastane suur temp.amplituud. Mujal nii põhjas pole nii sooja vett. Termiline inerts, selle mõju pilvedele ja sademetele. Sademetehari. Temp kontrast külma ja sooja talve vahel rannikutel on suurem kui sisemaal
12.1968.a. Agata · Õhurõhu langus järvel Siberis Õhumassid · Pikemat aega kindlates aluspinna- ja kiirgustingimustes seisnud õhk omandab sarnased meteoroloogilised omadused (temperatuur, niiskus)- formeerub õhumass · Erinevate omadustega õhumasside kitsast eraldusvööndit nim. frondiks Euroopasse jõuavad õhumassid - · Arktiline kontinentaalne õhk- formeerub Gröönimaa ning arktiliste merede ja saarte jää kohal · Arktiline mereline õhk- formeerub Põhja-Jäämere lääneosa vaba vee kohal · Parasvöötme kontinentaalne õhk- kujuneb Euraasia mandri kohal, sageli arktilisest õhust · Parasvöötme mereline õhk- formeerub Atlandi ookeani põhjaosa kohal · Troopiline kontinentaalne õhk- suvel formeerub Musta ja Kaspia mere ümbruses, Kesk-Aasia ja Alam- Volgamaade kohal; talvel Põhja-
Jumal, vägi, ilm kui millegagi rõhutajad: jummala lahe, väga ilus, ilmvõimatu jne. Vandumine kui väga polüfunktsionaalne kõnetegu: võimendamine, kaitsemaagia, psühholoogilise tasakaalu taastamine, needmine III Traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus Traditsiooniökoloogiline religioonitüüpide muutumine soomeugrilastel Eluviisid Usundilised iseärasused Arktiliste ja sub-arktiliste küttide kultuur Maailmaloomine, šamaanid, loomade jumalus, loomaliikide haldajad, mobiilsed altarid Põdrakasvatajad - normandid Tegevusvalkondade kujunemine, vaimude isand/emand, kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad
· Jumal, vägi, ilm kui millegagi rõhutajad: jummala lahe, väga ilus, ilmvõimatu jne. · Vandumine kui väga polüfunktsionaalne kõnetegu: võimendamine, kaitsemaagia, psühholoogilise tasakaalu taastamine, needmine III Traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus Traditsiooniökoloogiline religioonitüüpide muutumine soomeugrilastel Eluviisid Usundilised iseärasused Arktiliste ja sub-arktiliste küttide kultuur Maailmaloomine, samaanid, loomade jumalus, loomaliikide haldajad, mobiilsed altarid Põdrakasvatajad - normandid Tegevusvalkondade kujunemine, vaimude isand/emand, kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad
nahaalune rasvakiht, mis annab kehale voolujoonelise kuju ning hoiab hästi sooja. Suuremad ja rasvasemad loomad pelgavad vähem külma ja peagi avastati arktilised mered, kus toidulaud on rikkalik ning konkurente karmide keskkonnaolude tõttu vähe. 13 Valdavalt rändavad vaalad praegugi aasta läbi soojade troopiliste ja külmade arktiliste vete vahel, sest sigimiseks ei ole neil enam kuiva maad enam tarvis. Seevastu hüljeste enamik on püsivalt kolinud aladele, kus talviti külmuv meri kõlbab kõvaks aluseks, kuhu sünnitada pojad. Paljud hülgeliigid veedavad elu, katsumata kordagi kivi, sest merejää on oma ääretu ulatusega hea pelgupaik maismaakiskjate eest ning igal aastal uuesti tekkiva külma alusena vaba paljudest pinnases peituvatest haigusetekitajatest. Seetõttu on mõistetav, et enamik tänapäeva pärishülgeid
paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda. B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt. C. Valmis pannal. Kõik seened, kes moodustavad pandlaid on kandseened aga kõik kandseened ei moodusta pandlaid. Mitmekesisus: Kasvuvorm: pärmidest seeneniidistikuni. Kasvukoht: vees maapinnal. Levik: troopikast arktiliste regioonideni. 6. Hõimkond kottseened: Valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened; Seeneniidid suurema osa elutsüklist haploidsed, kaasa arvatud viljakeha (oluline erinevus kandseentest!); Paljudel esindajatel tuntud pärmistaadium pungrakkudena; Mittesuguliselt paljunevad ürgsemates rühmades somaatiliste rakkude pooldumise teel, kõrgemates rühmades koniididega;
Merikotkas liiki, neist vähemalt 225 on siin pesitsenud. Meilt rändab läbi ja Kokku 212 6654 76 2122 24 8776 958 siin talvitub sageli oluline osa kogu maailma arktiliste linnuliikide asurkonnast. Saarterikkus loob pesitsusvõimalusi merelindudele. Eesti * On püsielupaiku, kus kasvab mitu kaitsealust liiki. Seetõttu ei ole püsielupaikade koguarv alati sama, mis kategooriate püsielupaikade summa.
Kaljumäestik ja Himaalajad põhjustavad aga selles tuulesüsteemis häireid ja soe õhk pääseb Arktika stratosfääri. Arktika stratosfääri temperatuur on talvel ligi kümmekond kraadi soojem kui Antarktikas ja ei lase välja kujuneda püsival polaartüklonit. Osooniaugud on Arktikas tekkinud üle aasta ja seda alates 1981/1982 aasta, talvest. Aga 1990 ja 1991 aasta kevadtalvel esinesid nad K.Eerme(1992) andmeil juba järjestikustel aastatel. Arktiliste väikeste osooniaukude mõju võib ulatuda 20-30 laiuskraadini, ega jäta meidki puudutamata. 26 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 3
omadustest ja inimese enda käitumisest. Keskkonna mõjudest rääkisime eespool. Mis puutub morfoloogilistesse iseärasustesse, siis need avaldavad ellujäämisele mõju üsna laias diapasoonis. Nii on näiteks uurimistega kindlaks tehtud, et 1 sentimeetri paksune naha alune rasvakiht vähendab soojusvahetuse kiirust 2,7 korda. Mida väiksem on inimese kaal, seda suurem on soojusvahetus ühe kaaluühiku kohta (niinimetatud keha pindala seadus). Sellega seletub ka arktiliste mereloomade suurem kasv võrreldes oma troopiliste suguvendadega. Suurekasvuline ja turske inimene peab ülejahtumisele kauem vastu kui kõhna ja väike. Naha külmaretseptorite asetus ja tundlikkus võib tingida külmasoki tekkimise vette sattumise esimestel minutitel või kutsuda esile hingamishäireid. Teatud jahtumisstaadiumil negatiivse soojabilansi korral lülitab organism sisse oma vahendi kehatemperatuuri püsivana hoidmiseks külmavärina
Taignale võidi lisada põhjapõdra verd või aju. Valmistati ka muna- ja kalamarjakakkusid. Jahu lisati suppidele ja sellest tehti putru, kuid üldiselt kasutati jahu ja leiba vähe, peamiselt toituti lihast ja kalast. Jahu, soola ja suhkrut osteti, samuti tubakat, mida tunti juba kakssada aastat tagasi. Umbes sada aastat tagasi hakkasid Skandinaavia saamid pruukima joogiks kohvi, idapoolsete saamide joogiks on olnud tee. Alkohol on olnud saamide nagu paljude teistegi arktiliste rahvaste ohtlik nõrkus. Skandinaavia aladel piirati alkoholi tarbimist juba 18. sajandil. Soomes kehtis saami aladel täielik kuiv seadus 20. sajandi algusest kuni 1930. aastateni. Skandinaavia saamide liigset alkoholitarbimist pidurdas lestadiuslaste pietistliku usulahu levik, mis alkoholipruukimise täielikult välistab. Kuigi enamik saamidest elab tänapäeval samamoodi kui nende lõunapoolsed naabrid, on saamide toidulaual siiani olulised põhjapõdraliha, kalad ja metsamarjad.
ning kaugete merede hilistulnukaid. Selgrootute faunas on kindlas ülekaalus boreaalsele kliimavöötmele ainuomased liigid – kõrg- ja panboreaalsed liigid. Merevormide hulgas on kõige rohkem idaatlantilise ja amfiatlantilise (mõlemal pool Atlandi ookeani paikneva levilaga) ning mageveevormide seas transpalearktilise ja holarktilise levilaga liike. Madalamates kohtades on ülekaalus boreaalse merelise karbiliigi – balti lamekarbi kooslus ja sügavamates kohtades arktiliste vähkide – riimveeliste ja tavalise harjaslabalase ning merelise kooslused. Mageveekooslused asustavad põhiliselt kõikuva soolsusega madalaveeliste taimestikurikaste lahtede(näiteks Matsalu ja Haapsalu lahe) siseosi. Mageveeselgrootud: Eesti magevetes on seni teada umbes 2485 vabaltelavat liiki, neist on ainurakseid 341 ja hulkrakseid 2144 liiki. Järvede loomne hõljum (zooplankton) koosneb peamiselt vesikirbulistest ja aerjalalistest vähkidest ning
annaabi.ee 
