tunnustatud kui Eestist lapsendamise vahendajad. 25 PRIDE koolitus q Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolitusprogramm, mille alusel hooldus- ja kasuperesid koolitatakse, on PRIDE. q PRIDE eelkoolitusel käsitletavad teemad: · ühinemine PRIDE-programmiga · meeskonnatöö pereliikmete staatuse saavutamiseks · arenguvajaduste rahuldamine kiindumus · arenguvajaduste rahuldamine kaotus · perekondlike suhete tugevdamine · arenguvajaduste rahuldamine distsipiin · peresuhete jätkamine · muudatuste planeerimine · hooldusperena toimimine 26 KASUTATUD ALLIKAD q Oma Pere http://www.omapere.ee/handbook/index.php 03.05.2013 q
ressursse ja stiimuleid, õigeajal märgata raskusi ja need lahendada, tunnustada praktikanti, anda tagasisidet, soodustada eneseanalüüsi, toetada enesejuhtimist ning tekitada olukordi praktikandi kogemuse aktiveerimiseks. Hindamine on väga oluline, kuna see annab tagasisidet õppeprotsessist ja iseloomustab praktikandi kui inimest, toob tema tugevamaid ja nõrgemaid külgi, näitab praktilisi oskusi. Õendusjuhtimine ja arendamine X haigla kiirabi Osakonnas töötab kakskümmend õde. Arenguvajaduste hindamine on vajalik, et tagada võimalikult ühtlasel tasemel kvaliteetne õdede poolt osutatud kiirabiteenus. Hindamine toimub jooksavalt, tehtud tööd analüüsides. Töö analüüsiks, on välja töötatud indikaatorid. Kirjeldatud osakonna õed on kogemustega, pidevalt ennast täiendanud ja aastaid seda tööd teinud. Osakonna paremaks toimimiseks on iga õde vaheldumisi nii brigaadi I kui II liige.
eristatakse järgmisi sotsiaalse kapitali vorme: · Siduv e välistav (bonding) tugevad sidemed eelkõige · perekonna või etniliste gruppide vahel, näiteks perekond, sõbrad, naabrid, · Sildav e kaasav (bridging) nõrgemad, kuid mitmekülgsemad sidemed, näiteks kontaktid äripartnerite, erinevate tutvusringkondadega, sõpradega, sõprade sõpradega. · Ühendav (linking) seos sarnaste arenguvajaduste ja eesmärkidega kuid erinevate kogukondade vahel, millel puuduvad automaatsed sidemed, näiteks usaldus ja koostöö otsustajate ja võimuesindajate, kohaliku võimu ja elanike vahel. Page 4 Sotsiaalse kapitali käsitlused James S. Coleman - sotsiaalne kapital kui vahend mingite eesmärkide saavutamisel. Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis
perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. Lapsendamise korral hinnatakse lapsendaja ressursse: füüsilisi (tervis ja eluviisid), pedagoogilisi (teadmised lapse arenguvajaduste kohta), emotsionaalseid (isikuomadused, teadlikkus iseendast, lapsepõlvekogemused), materiaalseid (sissetulekud ja väljaminekud) ja sotsiaalseid (suhted lähisugulastega, koostöövalmidus spetsialistidega). Oluline on, et lapsendaja suudab luua lapsele turvalise arengukeskkonna, mille kaudu kasvab laps eluga toimetulevaks ning iseennast väärtustavaks inimeseks. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel, mis võib venitada lapsendamise protseduuri arvatust pikemaks
ARENGUVESTLUS Arenguvestlusi viivad läbi töötajatega nende vahetud juhid. Arenguvestlus on juhi-alluva vaheline kombineeritud vestlus, mis on üles ehitatud etapiliselt, alustades möödunud perioodi analüüsist ja lõpetades tulevikueesmärkide püstitamisega. Arenguvestluse eesmärgid on: o tegevuse analüüs ja sellelele hinnangu andmine o tagaside saamine ja andmine o eesmärkide püstitamine ja arenguvajaduste väljaselgitamine o arengutegevuse planeerimine PERSONALIARVESTUS Personaliarvestus on seadusandlusest tulenev arvepidamine ettevõttes töötava isikkooseisu kohta alates töösuhte vormistamisest, töötingimuste muutmisest kuni töölepingu lõpetamiseni. Personaliarvestuse eesmärk on tööseadusandlusest tulenevate nõuete korrektne ja ajakohane täitmine. Personaliarvestuse mõned ülesanded:
Võrdlemine paarides Pealesunnitud võrdlus · Käitumise hindamine Graafiline hindamisskaala Kriitiliste juhtumite kasutamine · Tulemustel põhinev hindamine Tulemusjuhtimine Hindamine arvuliste näitajate abil Hindamise eesmärk: · Hinnangu andmine tööga hakkama saamise kohta · Otsuste tegemine töö tasustamise osas tulemuste alusel viiakse läbi regulaarselt · Koolituse ja arenguvajaduste hindamine · Edutamisotsused 4 · Koondamine, üleviimine teisele tööle · Tööjõu ja karjääri planeerimine 13. Mitterahalised motivaatorid · Saavutus. Inimene mõõdab oma saavutust iseenda poolt loodud taustsüsteemi suhtes. Motiveerib juhul kui töö on seotud saavutamisega (müügitööd, juhtimine, arendustööd jne.) · Tunnustus
delinkvantset käitumist,olid vaimse puudega jne.Aastatel 1890-1930 olid kasvamis-ja arenemisperioodiks nii haridus- kui ka koolisotsiaaltöötajatele,mõlemaid mõjutasid progressiivsed sotsiaalsed reformid,mille põhimõtteks oli,et inimlikud kannatused pole ei inimese enda süü ega saatuse poolt määratud.Seekaudu said selgemaks ja muutusid ühe aktuaalsemaks sotsiaalsed vajadused,oli koolisotsiaaltöötajate suureks panuseks uus inimkannatuste,sealhulgas vaesuse ja lapse arenguvajaduste käsitlus.Koolist sai eri kultuuridest pärit laste kokkusaamise paik,seejärel hakkaski koolisotsiaaltöötajast kujunema professioon,mis keskendus kooli ja kodu teineteise lähendamisele.Töömeetoditeks kasutati kodudekülastust,koosolekuid koolides,põhitähelepanud koduste tingimuste parandamiseks mõeldud materiaalsele abistamisele ja õpilaste koolis osalemiseks loodud võimaluste pakkumisele.1930.aastate majanduskriis mõjutas USAs oluliselt koolisotsiaaltöö
gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi. § 3. Põhikooli lõpetamine (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt ,,rahuldavad" ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle
Muuseas võeti arvesse IQ erinevustest tingitud mõju õpitulemusele.Selgus, et triaadilise käsitluse rühmas õppinute tulemused olid kõigis mõõdetes teistest paremad.(Krull 2000: 79-80) Sternbergi koolikatsed on tõestanud, et õppetöö, mis on üles ehitatud tema teooria põhiselt toob kaasa õpitulemuste üldise paranemise. Krull ütleb, et intelligentsuse mõistest ja vaimsete võimete mõõtmise võimalustest peaks teadma iga õpetaja, kes on huvitatud õpilaste arenguvajaduste mõistmisest ja 6 rahuldamisest. Kuid mõnes mõtes ei ole õige, et õpetaja on teadlik lapse IQ-st, kuna see võib õpetajates tekitada eelarvamusi. Intelligentsuse olemusest vähe või mitteteadikul õpetajal võivad tekkida negatiivsed hoiakud, kuna ta võib arvata, et need väärtused on püsivad ja mutumatud ning seejärel loobuda nõrgemate õpilaste abistamisest, kuna ta arvab, et temast ei saa nagu nii asja
Kaasuvad häired: Söömis - joomisraskused Nägemisprobleemid Kuulmiskahjustused Kommunikatsioonihäired Sensoorse tundlikkuse häired Kognitiivsed häired Krambisündroomid Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid Kontraktuurid - deformatsioonid Mis on erivajadus ja mida see täpsemalt endst lapse eas kujutab? Erivajadus Erivajadusega laps on laps , kelle võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas või mõlemas. Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske, sest : erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele, erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu,
mis on väga positiivne. Samuti käsitletakse selles määruses erivajadustega lapsi järgmistes kohtades. l?2. (4) Lasteasutuse õppekavas esitatakse: l5) erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; l? 8. Erivajadustega laps (1) Erivajadustega laps käesoleva määruse tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. (2) Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. (3) Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös
*hindamisskaala meetod- faktorite mõõtmine hinnanguskaalal 4-6palli. 2.tulevikkusuunatud hindamismeetodid: *eesmärgiline juhtimine- eesmärkide püstitamisest juhinduti; *meeskonnatöö hindamine- eesmärgi püstitus, ülesande püstitus, ülesannete realiseerimine, hindamise kavandamine ja läbiviimine; *hindamis- ja arenguvestlus- arengukavade ja eesmärkide täpsustamine, töökoha ja töötaja rolli piiritlemine, töötaja töötulemuse, sobivuse ja pädevuse hindamine, arenguvajaduste ja karjäärivõimaluste selgitamine. 3. hindamis- ja arenguvestluse etapid: *üldaluste väljatöötamine; *info kogumine; *aja ja ruumi valimine; *vestluse läbiviimine; *kokkuvõtete tegemine. IX Org. ja personali arendamine, koolituse vormid ja meetodid Personali arendamine: *Isiksuse arengut soodustavate töösuhete, - struktuuride ja protsesside kujundamine; *Organisatsiooni kultuuri kujundamine; *Personali karjääri planeerimine.
haridusest; tegevusalast; juhtimistasemest (juhtide puhul); sotsiaalsest seisundist jne. Töötajate olulisemad vajadused pingereas järgmiselt: 1. töötasu 2. töötingimused 3. tunnustus 4. korter 5. eneseteostus 6. kaitse juhtkonna poolt 8 7. tööde organiseeritus. On näha, et töötajatel on tähtsamad esmased eluvajadused. Kuid tänapäeval ilmneb täiesti nähtav tendents arenguvajaduste tähtsustamise suunas. Uurimuse järgi on ettevõtetes, kus motivatsiooni üldhinnang on üle keskmise, ka põhivajaduste rahuldatus kõrgem (ja vastupidi). Seega on põhi-vajaduste rahuldamisest lähtudes võimalik töötajate motivatsiooni tõsta. Hoopis tõsisem küsimus aga seisneb selles, kuidas seda teha. Kui palga ja töötingimuste puhul pole takistusena niivõrd teadmised kui võimalused (see ei peaks tähendama aga otsingutest loobumist), siis ülejäänute puhul on
22. Arenguvestlus, selle ettevalmistamine, läbiviimine Arenguvestlusi viivad läbi töötajatega nende vahetud juhid. Arenguvestlus on juhi-alluva vaheline kombineeritud vestlus, mis on üles ehitatud etapiliselt, alustades möödunud perioodi analüüsist ja lõpetades tulevikueesmärkide püstitamisega. Arenguvestluse eesmärgid on: o tegevuse analüüs ja sellelele hinnangu andmine o tagaside saamine ja andmine o eesmärkide püstitamine ja arenguvajaduste väljaselgitamine o arengutegevuse planeerimine 23. Personali arendamine, koolitamine koolitus vs arendamine. Koolitus on põhja ladumine ÜKE, matkad, mitmekülgsed treeningud. Arendamine on EKE, imm, kiirendused. Koolitusvajaduse väljaselgitamine peaks toimuma kolmel eri tasandil: 1. organisatsiooni tasandil 2. töökoha tasandil 3. töötaja tasandil Töökohtade hindamine:
ajal hindasid tõsta, sest kliendid ostavad emotsiooni, mitte "asja ennast". Koolitusvajaduse analüüsi tulemusena koostan koolitusprojekti, mille koostamisel lähtun võimalustest ja tulemuseks on konkreetne projekt. See on vajalik, et töötajad oleksid informeeritud organisatsiooni üldistest koolituspõhimõtetest kui ka järgmise perioodi koolitustest. 2. Osalejad ehk sihtgrupp. Koolitusprojekt peab olema iga töötajani viidud ning arvestama töötajate tegelike arenguvajaduste ja soovidega. See projekt peab kirjeldama ka lisaks koolitustele tehtavaid tegevusi, et toimuks see nii oluline kordamine juba igapäevatöö kõrval. Projekt peab olema detailsemalt kirjeldatud. Siis, kui iga töötaja näeb kogu ettevõtte plaanipärast edasiarenemist ja mõistab, et midagi tema enda oskustes ,,võiks ka vist teisiti olla", ehk kui ta enda muutumist selle arusaamise järel väärtustama hakkab
8. Kirjeldus vs ettekirjutus Üks mudel ei sobi kõikidele. Uued suunad tööanalüüsis: ● O*NET (Occupational Information Network) ● Töö seisukohast oluliste isiksuseomaduste analüüs ● Kompententsimudelid ● Kognitiivsete ülesannete analüüs ● Strateegiline töö analüüs Töö analüüsi eelised: info kohustustes, riskidest, kompententsidest jm; töö ja töötaja sobivus; värbamise efektiivsus; alus soorituse hindamiseks; koolitus- ja arenguvajaduste määratlemine; kompensatsioonipaketi otsused. Töö analüüsi piirangud: ajakulu; hindaja kallutatus; andmeallikate vähesus; pingutust nõudev; analüüsija kompententside piiratus; vajalik jälgitavus/mõõdetavus. AMETIJUHEND Ametijuhend tugineb töö analüüsi tulemusel saadud töö kirjeldusele ja on vajalik personali organiseeritud tegevuse korraldamiseks: ● paraneb delegeerimine;
1 Rohked eneseväljendusvõimalused 1 Vajaduse tekitamine iseseisvaks tegutsemiseks Kasvatus on lapsele arenguimpulsse pakkuv tegevus, mille toimel sünnib soov otsida tõtt ja ületada oma praegune seisund. Kasvatusele on ebasoodne: 1 Alandaminev, slvav ja halvustav õhkkond 1 Instrumentaalne suhtumine lapsesse 1 Lapsi koheldakse tehnoloogiate abil ning temas nähakse minmesuguseid "mehhanisme" 1 Hoolimatus lapse arenguvajaduste suhtes 1 Dogmaatiline ja autoritaarne hoiak lapsesse 1 Suutmatus tajuda lapse vajadusi 1 Sund, mõismatus, käsud, keelud 1 Indoktrineeriv keskkond 1 Laspse sunnitud passiivne seisund 1 Peatähelepanu kuulub lapsele sunatud ootustele 1 Lapse võrdlemine ja nende saavutuste pidev mõõtmine 1 Silmakirjalikkus: deklareeritud ja varjatud reeglid Laps tajub end pidevalt vgu tegeva ja puuduliku olendina. Kasvatust nähakse kui võimu ja parandustegevust. GRUPITÖÖ
§ 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi
0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne 2-4a: eneseteenindus (1a 9k : laps saab aru, et tuleb pottil käia), kõne 4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu) 6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika) EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega
SCC tüüpi küpsetusahi on igati sobilik oma suuruselt ja töötamisfunktsioonidelt Treegeri kohvikule, tänu sellele üritusele soetab ka kohvik endale antud ahju. Kohvik soovib oma klientidele pakkuda vaid parimat ja kvaliteetsemat toitu. Jaanuaris 2012 plaanib kohvik soetada Metos'e ahi SelfCooking Center ja selleks tuleb ka vajadus koolitusel. Plaan peab olema tihedalt seotud ettevõtte ärieesmärkidega. Koolitusplaan peab jõudma iga töötajani ning arvestama töötajate tegelike arenguvajaduste ja soovidega. Plaani esimene aste peab olema detailsemalt kirjeldatud. Kui iga töötaja näeb kogu ettevõtte plaanipärast edasiarenemist ja mõistab, et midagi tema enda oskustes ,,võiks ka vist teisiti olla", ehk kui ta enda muutumist selle arusaamise järel väärtustama hakkab ning ka ümbritsev keskkond talle seda meelde tuletab (ettevõttes toimuv koolitusel õpitut peegeldab), hakkab jää vaikselt liikuma. On vaja, et seesama
• Ruumiline • Kehalis-kineetiline (kehakeel) • Muusikaline • Interpersonaalne (inimese võimekus suhelda teistega) • Intrapersonaalne (võime iseendast aru saada) • Naturalistlik (oskus kasutada arutelus õigeid mõisteid). Rakendused: IQ testimist kasutatakse põhiliselt: • Pedagoogilistes uuringutes • Psühholoogilisel konsulteerimisel 12) Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste kasutamine koolipraktikas ja uurimistöös. Õpetajale on vajalik õpilaste arenguvajaduste mõistmiseks ja rahuldamiseks omada ettekujutlust intelligentsuse mõistest ja vaimsete võimete mõõtmise võimalustest. Kuid probleemil on ka negatiivne külg. Pole harvad juhtumid, kus õpilase IQ teadmine põhjustab õpetajate käitumises negatiivseid jooni. Vältimaks subjektiivseid tõlgendusi, suhtutakse arenendud riikides suure ettevaatlikusega intelligentsuse testide kasutamisse selleks ettevalmistamata õpetajate poolt.
HARIDULIK ERIVAJADUS Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas. KELA RÕK 1. Erivajadustega laps - kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. 2. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava, mida analüüsitakse vähemalt 1kord aastas. KELA SEADUS 2. Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestada. 3
Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Tööks vajalikud isikuomadused: Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne, stressitaluvus, enesekehtestamine ning koostöövalmidus. Kohustuslikud kompetentsid 1. Noorsootöö korraldamine noorte arenguvajaduste kaardistamine; mitteformaalse õppe tegevuste kavandamine, omaalgatuse toetamine ja võimalsute loomine; noorteinfo vahendamine; tervisekäitumise ja keskkonnasäästliku eluviisi toetamine; ohtusnõuete järgmine; noorte kaasamine tegevustesse ja planeerimisse; osalusvormide tutvustamine; toetab õiguskuulekate hoiakute kujunemist 2. Noorteinfo vahanedamine ja noorte nõustamine info edastamine vastavalt noorte vajadustele ja huvidele; abistab noorteinfo ürituse ja
ega sobi kasutamiseks esimese kuue elukuu jooksul rinnapiima asemel ning et otsus alustada lisatoidu andmist, kaasa arvatud kuue kuu vanusepiirist tehtava erandi korral, tuleks teha üksnes sõltumatu meditsiinilise, toitumis- või farmaatsiaalase haridusega inimese või mõne teise spetsialisti soovitusel, kes on seotud ema ja lapse hooldamisega, ning sellise otsuse tegemisel peab lähtuma iga imiku kasvu- ja arenguvajaduste eripärast. (Ibid) - energiasisaldus arvuliselt kilodzaulides ja kilokalorites ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus arvuliselt 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta. (Ibid) - mineraaltoitainete ja vitamiinide sisaldus arvuliselt 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta.(Ibid) - täpne tarvitamisjuhis, sealhulgas juhis säilitamise kohta ja tarvitamiseks valmis või valmistaja antud tarvitamisjuhise kohaselt valmistatud imiku
annaabi.ee 
