Ainult 3 skulptuuri sellest on ta enda tehtud Toomkirik Barokk katoliiklik kirikuvõim oli tihedalt seotud riigivõimuga Itaalia, hispaania platereskne stiil alonso cano 1601-1667 jose benito de churriguera peaaegu stiiitu arhitektuur holland renessans kestis kaua, barokil oli itaalia arhitektist mõjutatud amsterdami raekoja, hilisem kuningaloss jacob can campen 1596-1657 prantsusmaa jacques lemercien 1585-1654 prantsuse barokil oli klassitsistlik iseloom pranstlased ise jagavad oma stiili arenguastmeid valitsejate järgi järgmiselt louis 13 stiil 1625- 1660 selle ajal kujunes absolutism louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688
Võgotski eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse. Madalamad on arenenud evolutsiooni käigus ning on inimestel kõrgemate loomadega ühised. Kõrgemad psüühilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise käigus, olles seega spetsiifiliselt inimlikud. Tuginedes oma katsetele töötas Võgotski välja teooria lapse lähima arengu tsoonist. Ilmnes, et momendil ühesuguse võimekusega (IQ) õpilased võivad õpetaja juhtimisel saavutada väga erinevaid arenguastmeid. Mõni 8-aastane hakkab lahendama 12-aastaste ülesandeid, aga mõni vaid 9-aastaste ülesandeid. Just seda vahet nimetas ta lähema arengu tsooniks, mis iseloomustab lapse homset päeva. Kahe kooli andmetel leidis Võgotski, et suhteliselt kõrge IQ oli vähemalt 57%-l õpilastest seotud soodsate koduste arengutingimusteha see n.ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas.
· Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid Fülogenees liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv Kasv taimede mõõtmete suurenemine tingituna rakkude suurenemisest ja nende arvu suurenemisest Primaarkasv taimeosade väljakujunemine kasvukuhikutes ja taime pikenemine Sekundaarkasv taimeosade jämenemine · Areng Areng erinevate eluetappide läbimine ontogeneesis
· väikestele lastele meeldib vaikus; · lastele meeldib viisakalt käituda; · lapsed õpivad enne kirjutama kui lugema · lugemis- ja kirjutamisoskus tekivad loomuliku jätkena igapäevasele keelekasutamisele · lapse areng on hüppeline (Tuulik, 2001:183-184). M. Montessori töötas välja lapse arengu teooria. Inimese areng jaguneb arenguastmeteks. Nende etappide mehhanism on iga lapse sees ja väga individuaalne. Neid arenguastmeid on neli: 0 6 aastat (kriitiline), 6 12 aastat (tasakaalustav), 12 18 aastat (kriitiline), 18 24 aastat (tasakaalustav). Kasvataja saab last aidata ainult siis, kui ta tunneb neid seadusi ja oskab vastavalt neile käituda. Õpetajate ettevalmistamisel õpetatakse lapsi jälgima ja analüüsima. Õpetatakse ka spetsiaalselt ettevalmistatud materjaliga töötama ja oskusi omandama (Tuulik, 2001:185). ENESEKASVATUS
vanemate äraolekul autoriteetidele kuuletuma ja lastegrupis silmatorkamatult toimetama. See ei tähenda midagi muud kui lapse lasteaiavalmidust. Edasine keeleline ja sotsiaalne areng viivad lõpuks kooliküpsuseni ajaks, kui laps saab kuue-seitsmeaastaseks. (samas:28) Peale nende arengute läbib laps ka psüühilises plaanis eri faase ja saavutab eri küpsusastmeid. Eelkõige peegelduvad need selles, kuidas laps enda umber maailma näeb, sellepärast nimetan ma neid arenguastmeid ka lapse maailmapildi arenguks. (samas:28) Enne, kui selline maailmapilt täiskasvanud inimsel kinnistub, läbib laps normaalse arengu puhul kolm erinevat faasi: oraalse, anaalse ja maagilis-oidipaalse faasi. Iga faas muudab lapse maailmapilti. (29.lk) Oraalne faas kestab sünnist kuni 1,5.-2. eluaastani. Selles faasis võib lapse maailmapilti kirjeldada lausega "Ma olen see, mida ma saan" . See on aeg, kus kesksel kohal on lapse kohene vajaduste rahuldamine
ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt.
pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid ja eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid või liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud . 40. Grupi arenguastmeid: 1. Moodustumine Grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esile kerkimine. 2. Ründamine Domineerivad võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov
psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ja nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Juht/liider Kaaslased Isoleeritud Tõrjutud Nt kui tehakse mõnda grupitööd ning ühe liikme arvamusi ning ideid ei võeta arvesse, siis võib sellel inimesel tekkida tõrjutud positsioon antud grupis. 40. Selgitage grupi arenguastmeid. Moodustumine, kujunemine ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Selles etapis toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. Tormamine, ründamine domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid Normaliseerumine aktsepteeritakse arvamuse erisusi, domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov
iseloomu paremini kujundada kui sport. Sportmänge mängitakse pigem sotsiaalsetel kaalutlustel. Õppekava on koostatud nii, et õpilased suudavad neid nõudmisi täita ja on ette valmistatud toime tulema ka kõige erinevamates eluvaldkondades. Eksameid võetakse kui paratamatut nuhtlust, mida nõuavad riik, tööandjad ja ülikoolid. Missugust õppimist Waldorf-meetod soodustab ning mida selle kasutamisel arvestada? Waldorf-meetod soodustab lapse järk-järgulist ning kõiki arenguastmeid arvestavat terviklikku õppimist ning mitmekülgset arenemist. Arvesse võetakse teatud vanuses olevate laste psüühilist ning füüsilist võimekust ning vastavalt sellele koostatakse sobiv õppekava. Rohekm keskendutakse iga lapse individuaalsele võimekusele. Selle kohaselt saavad lapsed arendada ennast just neis valdkondades, mis enim huvitab ning kus kõige võimekam ollakse. Kogu õpetus lähtub inimesest, erinevaid aineid õppides saab selgeks seos inimese ja
töötaja „läbipõlemine“ mõjutab organisatsiooni tegevust? on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 37. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Juhid&liidrid Kaaslased Isoleeritud Tõrjutud Nt: Kui inimene tunneb end isoleerituna, hoiab ta ise ka pigem eemale. 38. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine – Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine – Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov
toiduks. Ei leia mitte ühtegi näidis taime!!!!- Porphyra- tehakse Norit sellest, sushi vetikas. Pruunvetikad näidis liik Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid
nende eesmärk eelkõige mitte ornamentaalne vaid usuline - juhendada usklike, kes olid sisenemas pühasse ruumi. Isegi stuupa põhiplaan oma kultuslikku iseloomu, sest oma geomeetriliste kujunditega moodustab ta sümboolse diagrammi, kus nelinurkne aed oma nelja värva ja ümmarguse stuupaga keskel kujutab endast iidser päikesesümbolit svastikat. Kuna Sanchi stuupad ehitada üsna pika ajavahemiku jooksul (III-I saj eKr), siis on ilusti näha skulptuuri erinevaid arenguastmeid. Bharhutiga samaaegsed relfeefid on madalamad, figuurid on väga tasapindsed ja taustast eristuvad nad selge uuristatud kontuuri abil. Viimasena (varasel Andhara perioodil) valminud reljeefidel on märgata suunda suurema plastilisuse suunas, vormid on rikkalikud ja täidlased. Sanchis asuvate nikerduste seas on kõige kaunimad kujutised puunümfidest jaksidest. Nende vormikad kehad sümbliseerivad looduse viljastavat energiat, sest nende puudutus paneb puud õide puhkema
kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitektuur - nt kindlused, lossid, paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja just suurest huvist siseruumide mugavuse vastu on tingitud sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn. regendistiil (style Régence) e. vararokokoo □ 1725-1760 – Louis XV stiil e. täisrokokoo □ 1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism. □ NIMETUSED KEHTIVAD EELKÕIGE SISEKUJUNDUSE KOHTA. ● Jacques Lemercier (1585-1654) Prantsuse varabaroki esindaja, kes oli viljakamaid ja fantaasiaküllasemaid tolle aja arhitekte. Lemercier oli Salomon
vähenemine. 39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, kellel on ühised eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid&liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud 40. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks
39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, kellel on ühised eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid ja liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud 40. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine – Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine – Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi
t uurida teoreetilisi küsimusi teadmiste päritolust ja arengust. Uuris ka laste mõtlemise arengut. Uurimisobjektiks on intellekt, mida käsitletakse inimese olemuse eraldiseisva osana. Leidis, et lapse maailmapilt ja loogika on täiskasvanute omast oluliselt erinev ja neil ei saa olla ühist mõõdupuud. Kognitiivne areng tähendab kogemuste omandamist, mis korrigeerivad maailmapilti ja arendavad seeläbi intellekti. Andis aluse astmeteooriale, mis tähendab, et inimene läbib rea arenguastmeid, end välismaailma suhtes kvalitatiivselt erineval moel üleval pidades ja seda käsitates. Astmeteooria omandas tagantjärgi halva kuulsuse. Muuhulgas selgus, et mõtlemine pole nii homogeenne nagu arvati ning seda ei juhtinud vaid loogilised struktuurid, nagu Piaget oletas. 4. Vahendamine ja mõtlemine Inimest esindab teistest liikidest füüsiliste ja keeleliste tööriistade loomine ja kasutamine. Tähendus ja mõte liiguvad kasutaja ja artefakti vahel lugemise ja kirjutamise kaudu
toiduks. Liike: lambavetikas, iiri sammal , 3. Pruunvetikad, näidis liik. !!! Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse
staadiumitest. Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni. Liikumine läbi erinevate staadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Räägib arenguprotsesside puhul assimilatsioonist (keskkond mõjub organismile see viib edasi akommodatsioonini. Bioloogia ja keskkond võrdsed. toimub alles siis kui laps jõuab kohasele küpsemis tasemele ja omandab asjakohase kogemuse. Vanusega ei saa arenguastmeid kindlalt siduda, vanused mis ta toob on hierarhilised. Nii küpsemine kui ka kogemus oluline. Kui pole küpsemist siis ei tule ka kogemust. Rõhutab, et vanusega ei saa küpsemist siduda. esimene skeem on lapsel oma keha skeem: läbi oma keha saab aru, et mis on mina ja mis ei ole mina. mõjutatud kõige enam baldwinist. Tegeles mõtlemise arenguga. Vaatas arengu uurijana oma lapsi. Kasutas palju vaatlusmetoodikat. Vaatles lapsi sünnist alates. Intellekt: 1
ühiskonnas sugulustermineid luuakse ning kasutatakse. Jagas sugulussüsteemid kaheks: kirjeldavaks ja klassifitseerivaks süsteemiks. Pani aluse unilineaarsuse teooriale ja läbi perekonna arenemise evolutsiooni teooriale. Morgan väitis, et inimkond on alustanud primitiivsematest vormidest ning mida enam on kogunenud teadmisi, seda keerulisemaks on ühiskond muutunud. Selle käsitluse põhiselt arvatakse, et erinevad ühiskonnad erinevates paikades esindavad progressiskaala erinevaid arenguastmeid. Morgan leidis, et inimkonna progress sõltub elatusallikate mitmekesisusest (perekonnakorraldus, eraomandi konseptsioon, valitsus). Morgan leidis, et sugulus peaks olema keskne inimteadvuse uurimine. Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes. Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse:
Teiste õpilaste töö segamine Jope seljast võtmisest keeldumine. Mida täpsemini hinnanguvabalt käitumist kirjeldate, seda suurem on tõenäousus, et oskad tõhusalt sekkuda. Kui ütled: ,,Teiste naerma ajamine lollitamisega." teine õpetaja ei saa sellest aru. Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid
Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus – oliivirohelisest tumepruunini – tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on
Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil 11 võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks,
filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks,
püüdlikkus. Kui seda ei märgata ning tunnustust ei järgne, tekib alaväärsus ja käegalöömine. Elu jooksul omandatavad väärtused on: lootus kui põhiusaldus maailma vastu; tahe, mis sünnib tegutsemisest; sihikindlus, mis kasvab initsiatiivist; püüdlikkus kui tööosavuse alus; truudus, mis on kohustuse ja lojaalsuse alus; armastus kui elu suurim jõud; hoolitsus, mis laseb märgata teisi enda ümber; tarkus kui pärandus. Eriksoni arenguastmeid võib vaadelda ka trepina, mida mööda me üles ronime. Ehkki ühtegi astet vahele jätta ja kõrgemale astmele hüpata pole võimalik, on igaühel ometi võimalik need põhivoorused (jõud) oma elu jooksul enda omaks saada. Morgan Peck (2001) kirjutab oma raamatus "Tavatu tee", et inimhing võib elu jooksul tohutult areneda. Võivad tekkida uued seosed ja struktuurid. Hingelis-vaimne võimekus võib
annaabi.ee 
