paralleelselt ja mängib palli võrgu ees olevale mängijale, kes teeb tõste nurka (sama harjutus toimub ka tsoonis 1 kuid kaitsemängija liikumine on nägu ees tähiseni ja selg ees tsooni 1. Söödu hetkel seista jalad paralleelselt. 31. Üldsoojendus. Jooks + pallipuude. Imiteeritakse mänguolukorda, kus tuleb lihtne palli sööta sidemängija kätte. Tsoonist 6, 5 või 1 altsööduga (võib kombineerida ka ülevaltsööduga) palli mängimine tsooni 3. Tsoonist 3 mängitakse pall tagasi väljaku tagumistesse tsoonidesse. Liikumine jooksuga pallile järgi (võib kombineerida erinevaid liikumisi/ jooksuharjutusi). 32. Üldsoojendus. Jooks + pallipuude. Imiteeritakse mänguolukorda, kus kaitses ülesmängitud pall tuleb tõsta ründajatele. a
2. MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST Keha pikkusest sõltub palju, mis positsioonil mängija kõige efektiivsem on ning kus teda treener kasutada saab. Palju sõltub ka mängija oskustest. Spetsialiseerumine positsioonidele toimub võrkpallis alates 16.eluaastast. (Palao et al., 2014). Meeste võrkpallis on kõige lühemateks mängijateks sidemängijad ning liberod. Kõige pikemateks on tavaliselt ründajad ning blokeerijad. Sidemängija põhieesmärgiks on anda tulemuslik ründesööt, mille ründaja punktiks realiseerib, blokis osaleb sidemängija vähe. Libero on vastuvõtu-ning kaitsespetsialist. Tema osaleb mängus tagaliinis ning tema ei tohi pallingut sooritada, olla ründealas ega sooritada ründelööki. Meesvõrkpallurite seas läbi viidud uuring näitas, et keskblokeerijad ning diagonaalründajad olid võrreldes sidemängijatega ning liberotega pikemad, raskemad ning tugevamad. (Marques et al.,2008)
on alati olnud, kuid keskväljal hästi orienteeruvad tehniliselt mitmekülgsed mängijaisiksused on muutunud ülimalt defitsiitseteks. Alles siis, kui koondisest olid lahkunud Savin ja Loor, selgus ootamatult, et ligilähedase mänguklassiga mehi polegi võtta iga asendaja jäi mingis mängusituatsioonis oma eelkäijatele alla. Muidugi oleks ebaõiglane eitada siinjuures sööduandja osatähtsust. Loori ja Savini täht olnuks vähem särav, kui meeskonda poleks kuulunud maailma parim sidemängija Vjatseslav Zaitsev. Loor oli seda tüüpi mängija, kes vajas enda kõrvale tugevaid partnereid. Oli(d) kõrval selgelt nõrgem(ad), jäi varju ka Loor. Sattus ta ässade hulka, lõid välja tema tugevaimad omadused. Seda teades võib mõista, miks Loorile sobis CSKA ja miks ta eelistas CSKA-d ``Kalevile``. Just CSKA-s ja Liidu koondises mängis Eesti parim võrkpallur oma parimad mängud. Ei ole kahtlust, et Viljar Loor on kõigi aegade edukaim Eesti võrkpallur. Esimese ja seni
1. Võrkpallis peab üks mängija palli üle võrgu lööma kahel jalal seistes. Kuidas seda mängijat kutsutakse? (sidemängija, libero, diagonaalründaja, temporündaja) 2. Jalgpallivärava mõõtmed on? 7,32x2,44 m 3. Saalihoki koosneb kolmest kolmandikust. Kui pikad on nende vaheajad? 10 min 4. Mitu puudet tohib üks võrkpallimeeskond järjest sooritada ilma reegleid rikkumata? Kuni 3 5. Rannavõrkpalliväljaku mõõtmed on? 16x8 m 6. Kui pikk on saalihoki time out? 30 sek 7. 2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees
ka Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon . Ameerika ja Euroopa võrkpalli mängureeglid kooskõlastati 1947. aastal (väljakumõõtmed 9 x 18 m ja võrgu kõrgus meestele 2,43 m ja naistele 2,24 m). Pärast II maailmasõda kirjutati reeglid ümber eesmärgiga muuta nende mõistmine kergemaks. Sõnastati blokeeringu parem definitsioon, pallingu sooritamise ajal peavad mängijad asetsema õigel kohal, vale pallija korral punkti ei saavutata ja tekkis taktikaline süsteem 5:1 (üks sidemängija ja viis ründajat) ehk sidemängijal avanes võimalus sooritada ründesööt kolmele eesliini ründajale. Blokeerimisel tulid uued reeglid 1964. aastal: blokeerija võis viia käed üle võrgu ja blokeeringul toimunud pallipuudet ei loeta võistkonna pallipuudete hulka. FIVB kongress otsustas 1974. aastal viia sisse muudatuse kolme puute lubamise kohta peale blokeeringut. (FIVB, 2013). 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS
keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine, kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema
Kui mõni mängija ei asu õiges asetuskohas pallija löögi hetkel pallile, siis teeb võistkond asetusvea. Kui pallingu löögi käigus mängija eksib, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis kumb võistkond saab punkti? Võistkond, kellel oli asetusviga. Kui pallija löögist läheb pall võrku, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis kumb võistkond saab punkti? Võistkond, kellel oli pallimisõigus. Joonista algajate algasetus. Kasutades tingmärke S ja R (sidemängija ja ründaja) S R R R R S Mängijate numbrid ja nimetused. Edasijõudnute mäng. (4)U (3)T (2)S Tavaline paigutus 4:2 naiste mängu ajal Universaal/Nurgamängija Tempo Side Diagonaal (5)S/D (6)T (1)U Mitu timeouti võib võtta 1võistkond 1,2,3, 4 geimil ja mitu time-outi 5 geimil?
Palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, mis sõltub ründaja hüppevõimest ja käe ulatusest. Tehnika: ründesöödu erinevus ülaltsöödust on jalgade töös ja palli tabamises. Ründesöödu sooritamisel ei tohi palli sõrmedega saata. Sööt lõpetatakse sirgete sõrmede ja randme rotatsiooniga. Ründesöödud võivad jaguneda: · Kõrguse järgi- kõrged, tavalised, madalad · Pikkuse järgi- pikad, keskmised, lühikesed · Söödusuuna järgi sidemängija suhtes- ette, seljataha · Sooritamise viisi järgi- tavalised, hüppelt, laskumisega · Palli lennukiiruse järgi · Palli kauguse järgi võrgust 4 Altsööt Kasutatakse: ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Faasidena on tegevus selline: 1. Ettevalmistav faas- liikumine pallile alla nii, et pall oleks otse keha ees 2
võrkpallis. Tehniliste elementide efektiivsuse hindamine näitab, et blokeerimine on rünnaku järel teisel kohal. Edukas blokeerimine sõltub vastase taktika lugemisest, otsuse vastuvõtmisest, üleshüppe kohavalikust, liikumise kiirusest ja hüppevõimest. (R. Lobietti, 2009). Blokeerijad kasutavad blokeerimisel kahte erinevat strateegiat (J. Alfonso, 2010): ennetuslik strateegia – blokeerija tegutseb vastavalt vastasvõistkonna sidemängija tegevusele; kogemuslik strateegia, kus blokeerijad prognoosivad sidemängija tegevust, mis põhineb olukorra võimalikest lahendamise kogemustest. 10 Blokeering võib osutuda efektiivseks ka palli puudutamata, mõjutades rünnaku suunda ja kaitsemängu (J. Palao, J. Santos, 2004). Individuaalne blokk Individuaalne blokk on palli tee sulgemine võrgu kohal ühe mängija poolt. See koosneb
mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 1-parem tagamängija 2-sidemängija(eesliin) 3-keskründaja(eesliin) 4-diagonaalründaja(eesliin) 5-vasak tagamängija 6-tagumine keskmängija 6.Mis numbri peal on alati pallingu sooritaja? Sinu vastus oli: 1 7.Mitu geimi peab võitma, et saavutada mängu võit? Sinu vastus oli: 3 8.Mitu vahetust võib teha ühes mängus? Sinu vastus oli: Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. 9.Kas 12 mängijat saab korraga viibida väljakul? Sinu vastus oli:
annaabi.ee 
