AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli ...
Antropogenees Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal Liikumisviis püstine, kahel jalal jalal S-kujuline selgroog, laienenud selgroog ei ole S- ...
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 ...
INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 196...
Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks ...
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele! · Enne jahiretke viidi läbi spets. rituaalid. ...
Kokkuvõte prima teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Analoogilised elundid elundid, millel on sarnane funktsioon, kuid erinev välisehitus. -) Divergents üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa). -) Eukarüoot päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid. -) Konvergents eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on m...
KÕIGE ALGUS Suurest paugust tsivilisatsiooni eelõhtusse. Kõige algus… • Nn. Suur pauk • 13,8 miljardit aastat vana sündmus; • Mitte millestki tekkis universum; • On teooria, millele täit kinnitust veel ei eksisteeri; • Maakera • Tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi; • Elu teeb võimalikuks nn. õiges tsoonis asumine; • Mikroobide tasandil tekkis elu maal umbes 3,5 miljardit aastat tagasi; • Elu areng maakeral • 2,5 miljardit aastat tagasi – hapniku olemasolu • 800 miljonit a.t. – esimesed hulkraksed organisimid • 434 miljonit a.t. – hakati asustama maismaad • 225 miljonit a.t. – dinosaurused asustasid maa • 66 miljonit a.t. – E. L. E. • 6,5 miljoni a.t. – kujunes välja inimese eellane Inimkonna teke ja areng • Teaduslik nimetus evolutsioon • Tähendab arengut • Kõigepealt olid ahvitaolised olendid • Arvatakse, et nad olid ka inimeste eellased • Pärinesid Aafrikast • Tänapäeva inimese are...
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
Eluslooduse süstemaatika Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduu...
Millised on olnud muutused inimese evolutsioonilises ja füsioloogilises ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muut...
Essee Elu teke ja inimese evolutsioon Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket, mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Tänu panteoloogiale saab teha kindlaks elu ajaloost meie planeedil, abiks on ka fossiilid, mida uurides on võimalik kindlaks teha organismid,mis eksisteerisid enne meid,lisaks ka nende organismide vanused. Elu tekkis vesikeskonnas. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed, bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenes fotosüntees ja hapniku kasutamise ning talumise võimalus. Murranguliseks sündmuseks osutus päristuumsete teke. Tunnutatuim hüpotees on, et üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi, mis kaotasid aegamööda iseseisva rakuelu ning jäid eksisteerima organellidena. Esimesed hulkraksed tekkisid enne Kambriumi ajastut. Vanimateks hulkrakseteks loo...
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sideke...
Esiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr. 200 000 a eKr ilmusid neandertallased, kes olid uuteks inimlasteks ehk hominiitideks. Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal. Neandertallased surid välja 30 000 eKr. U 100 000 aastat tagasi (viimasel jääajal) kujunes välja ...
Õpik lk 8-28+ konspekt! Kordamisküsimused: 1) Nimeta olulisemad ajalooteaduse harud (2) ja nende allikad. (Lk 8) Arheoloogia-e. muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode , millal kirja veel ei kasutatud / või millest kirjalikke tekste on säilinud vähe.Seega arheoloogia põhiallikateks on uurimistöö käigus tehtud väljakaevamised(kalmud, alusapaigad, ehitised,esemed). Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Saha...
Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.Iseloomust. tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud (energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub.) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 021K INIMESE VANANEMINE JA SELLEGA SEONDUVAD MUUDATUSED INIMESE REVOLUTSIOON Ülevaated Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Mis on vananemine? Gerontoloogid (vananemist uurivad teadlased) on üritanud seda defineerida. Nad ütlevad, et lühidalt öeldes on vananemine inimese kronoloogiline elutsükkel. Ent vananemine on midagi enamat, kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine · Ajukoore rakkude vähenemine · Kuulmise halvenemine · Nägemise halvenemine · Kopsumahu vähenemine ...
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
Mikroevolutsioon on näiteks... Liigisisesed evolutsioonilised muutused. Alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis. Makroevolutsioon on näiteks... Uute geenide teke. Liigist kõrgemate organismirühmase teke ja areng. Kaks konvergentsi iseloomustavat näidet! Delfiinil ja hail voolujoonelise kehakuju tekkimine. Lennuse tekkimine lendkonnal ja lendoraval. Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina? Tõestab erinevate liikide ühist päritolu. Homoloogia? Antud elusolendite jäsemeteluude ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust. Analoogs...
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 12.c The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline Essee Juhendaja:Hristo Neiland Jõhvi 2018 Mindmap/Mõttekaart Mida vanem on teadmiste valdkond, seda kõrgem on selle valdkonna teadmiste kvaliteet. Meie teadmised tänapäeval, erinevatel valdkondadel, on moodustunud läbi aastatuhandete ning ajaloo jooksul on olnud teadmiste omandamisele ja valdkondade uurimisele mitmeid mõjutusi. Kas teadmiste kvaliteet on üldse seotud sellega, kui kaua on nende teadmistega seotud valdkondi uuritud? Millised on antud väite poolt- ja vastuargumendid ning mis jääb minu arvates ülekaalu? Vastusteni jõudmiseks analüüsin inimkonna saavutusi ja teadmisi valdkondades nagu kaunid kunstid, usundid, matemaatika ja erinevad lood...
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on v...
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liig...
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Sagedased vulkaanipursked, ma...
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine Millised tegurid piiravad e...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
KÜSIMUSI 1. J-B Lamarcki ja C. Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused Lamarck arvab, et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi. Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas. Def: Sama liigi siseselt teatud ise...
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habi...
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
annaabi.ee 
