riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi
riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia. 8. Eesti 1930ndatel. Eesti valitsemine 1930ndatel. II ja III põhiseadus.
ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941
Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl
dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded:
Lunatsarski, Gorki Berliin-Rooma telg 1937.a. terror näidisprotsessid sõjaväelaste üle Antikominterni pakt Hispaania kodusõda Müncheni kokkulepe 1938
Kokku suri linnas nälga 640 000 inimest. (Blokaad 8.sept. 1941 27.jaan. 1944). ,,Elu tee"- 1943.a. jaan. üle Laadoga. 6. Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioon. Saksamaa ja ta liitlaste leeris oli kokku sõja jooksul 11 riiki, liitlaste poolel 61 riiki. Kummaski koalitsioonis ei olnud kõik riigid omavahel liidulepingutega seotud ega sõjajalal kõigi vastaspoole riikidega. Saksamaa poolel : 1936-Saksamaa leping Itaaliaga = Berliin-Rooma telg 1936- Antikominterni pakt Sa.-Jaapani vahel 1937 Itaalia ühinemine Antikominterni paktiga 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel 1940 Kolmikpakt: Sa.+Itaalia+ Jaapan; Kolmikpaktiga liituvad veel.Slovakkia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia.Ka Soome paigutati Saksamaa poole sõdivaks riigiks. Hitleri-vastane koalitsioon: 1941, 14.aug. - kirjutasid W.Churchill ja F.D.Roosevelt alla Atlandi hartale, milles deklareeriti Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted
4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p) Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941 d) Itaalia kapituleerumine 3. september 1943 e) Kurski lahing Juuli-august 1943 f) Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945 g) Talvesõda 30. november 1939 13. märts 1940 h) Stalingradi laghing 14. juuli 1942 2. veebruar 1943 i) Eesti okupeerimine 17. juuni 1940
17. Mis toimus (vastused toodud): · 1919. a. märts Milanos kokkutulek. ``Fascio di combattimento`` asutamine. · 1921. a. RAHVUSLIK FASISTLIK PARTEI. · 1922. a. 28 okt - ``marss Rooma`` · 1935-1936. a. Etioopia vallutamine o Etioopia vallutamist tunnustab Saksamaa o Mõlemad tunnustavad Francot Hispaanias · 1936. a. 25 oktoober Berliin-Rooma telg · 1937. a. 6 nov Itaalia ühineb Antikominterni paktiga · 1939. a. 7-8 aprill Albaania vallutamine · 1939. a. 22. mai Teraspakt · 1940. a. 27. september Kolmikpakt (I+S+J) SAKSAMAA 1. Töö piltidega. Sõjaeelsed plakatid natsidest. ·Millised olid natside valimislubadused (1,2 4) ja kuidas neid täideti? Lubati parandada rahva elujärge, luua töökohti. Hitlerit näidati päästjana, kes päästab Saksamaa. ,,Saksamaa on vaba" all näidati seda, et Hitleri sooviks on vabaneda repressioonide
2) 1935 sõlmiti Inglismaa ja Saksamaa vahel mereväekokkulepe, sellega sai Saksamaa õiguse laevastikku suurendada ja asuda rajama allveelaevastikku 3) 1936 marssisid sakslased sisse Reini demilitariseeritud tsooni (sellega oligi Versailles`rahuleping sisuliselt tühistatud 4) Saksamaa toetas Hispaania kodusõjas kindral Francot (=parempoolseid) 5) 1936 kujunes nn. Berliin-Rooma telg (=Saksamaa + Itaalia liit) 6) 1936 sõlmiti nn. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, varsti ühinesid Itaalia, Ungari, Hispaania jt. Eesmärk oli võidelda Kommunistliku Internatsionaali vastu (=kommunistlike parteide rahvusvaheline organisatsioon, loodi 1919, peakorter Moskvas, eesmärgiks maailmarevolutsioon) Itaalia 1920.-1930. aastatel I Sisepoliitika Itaalia oli sel perioodil kuningriik (kuningas oli 1900-1946 Vittorio Emanuele III)
Inglismaa ja Prantsusmaa ei tee midagi ning Prantsusmaa ei ole sõjaliselt valmiski. Usa oli isolatsionistliku hoiaku võtnud. · 1936.a. toimusid Berliini olümpiamängud, kuhu läksid ikkagi ka teiste lääneriikide meeskonnad, mis näitas austust Saksamaa vastu. · 1936.a. Berliini-Rooma telg Saksamaa ja Itaalia vahel, sõjalis-poliitiline koostööleping, millega hiljem liitus ka Jaapan. Saksamaa valmistub ette uueks sõjaks ja otsib liitlasi. · 1936.a. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, kominterni vastane poliitika. · 1938.a. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. Hitler esitab Austriale ultimaatumi, et Austria peab vabastama represseeritud(mässu tõstnud inimesed, kes istusid vangis) Seyss-Inguart Austria juht, saadab Saksamaale abipalve, mille abil Hitler viibki Anschlussi läbi(austria üks arenenumaid tööstuspiirkondi läheb Saksamaa valduste alla)
Tahtis olla kindel, et Saksamaa teda ei ründa. 7. 1936 Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni. Rahvasteliit ei teinud midagi, kuna Reini tsoon oli siiski Saksamaa ala. Tehti järeleandmisi, sest ,,äkki rahuneb maha". Ei teatud Hitlerist midagi, ei osatud oodata halba. 8. 10.1936 - Saksamaa + Itaalia sõjalis-poliitiline liit (selle alusel osaleti Hispaania kodusõjas). 9. 11.1936 Saksamaa + Jaapani = Antikominterni pakt. Võitluseks kommunismi ja peamiselt NSVL vastu. 10. 1936-1937 plaan ,,OTTO" - Austria okupeerimise plaan. 11. 1937 nn ,,Roheline plaan" - Tsehhoslovakkia okupeerimise plaan. Tsehhoslovakkia kõige tugevam Kesk-Euroopast; järeleandmine ülejäänud Euroopa poolt. 12. 1937 nõupidamine Saksamaa Riigikantseleis, kus otsustatakse, et tuleb alustada maailmasõja planeerimist. 13
-------------------------------------------------------------------------------- 1935-1936 Itaalia vallutab Etioopia -------------------------------------------------------------------------------- 1936 7. märts Reini demilitariseeritud tsooni likvideerimine 17. juuli Hispaania kodusõja algus (lõpeb 1. aprill1939 /F. Franco/) 25. oktoober SaksaItaalia sõjalis-poliitiline liit e. Berliin-Rooma telg 25. november Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmitakse antikominterni pakt Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu Eestile kaks kuldmedalit vabamaadluses ja klassikalises maadluses -------------------------------------------------------------------------------- 1937 Itaalia ühineb antikominterni paktiga Kujuneb SaksaItaaliaJaapani sõjaline liit november selgub Hitleri välispoliitiline kava: Hossbachi protokoll Saksamaa ettepanek Austriale sõja- ja tolliliiduks Algab Hiina-Jaapani sõda stalinlikud repressioonid Nõukogude Liidus
1.september 1939 2.september 1945 Kolmikpakt riigid ehk teljeriigid Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1936 Berliin Rooma telg Saksamaa ja Itaalia USA ja Suurbritannia head suhted sõjalis-poliitiline liit, jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonaumaadel 22.juuni 1941 Saksamaa rünnak NL vastu, NL Saksa-vastasesse leeri 1936 Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani sõjalis-poliitiline liit, 1937 liitus Itaalia 1941 Suurbritannia ja NL kokkulepe ühisest sõjategevusest 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia (Mussolini) liidusuhte tugevdamine 14.august 1941 ATLANDI HARTA (Churchill ja Roosevelt) sõnastati sõja eesmärgid ja
.......................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul). 2: 1913; Tür,Kre,Ser,Rum vs Bul; Tekkis tüli Mak alade jagamise pärast; Bul sai
süüdistatakse Hitleri toetamises (Hitler oli ühe esimese välispoliitilise sammuna 1933 garanteerinud katoliku kiriku õigused Saksamaal, Pacelli oli olnud tollal paavsti eriesindaja Berliinis). 22.03.1939 sunniti Leedut loovutama sakslastele Klaipda (Memeli) linn, mida peeti põliseks Preisi alaks. Ja Hispaania kodusõda lõppes märtsis 1939 Franco võiduga, mis samuti oli hea uudis Hitlerile. Novembris 1936 oli Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmitud nn. antikominterni pakt, mis oli suunatud NSV Liidu ja kommunistliku liikumise vastu. Selle paktiga ühines peatselt ka Itaalia. 1937 tungis Jaapan kallale Hiinale, eesmärgiga vallutada Mandzuuria. Seega probleeme tuli Suurbritannia ja Prantsusmaa jaoks üha juurde, USA suurde välispoliitikasse sekkuda ei soovinud. Veebruaris 1939 liitus antikominterni paktiga Ungari, mille diktaatorist juht admiral Miklós Horthy oli parempoolsete vaadetega. Paar kuud hiljem astusid nii Ungari
Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal oli Saksamaal vaba voli tegutseda läänes, Venemaal idas. Lääneriigid – enne sõja algust mingit blokki ei olnud
UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine Berliin-Rooma telg Smaa&It koostööleping, Smaa&Jaapan Antikominterni pakt 1937 + It Berliin-Rooma-Tokyo telg Jaapan vs Hiina *1936 ANSLUSS Austria + Smaa Austria = Ostmark (Suur-Smaa osa) *MÜNCHENI KONVERENTS - 29sept 1938 Osalejad: Hitler Mussolini Chamberlain(UK) Daladier(Prmaa peaminister) Otsus: 1. Tsehhoslovakkia peab loovutama Smaale sueedisakslastega alad 10päevaga 2. UK&Prmaa lootus Hitler ,,maha rahustada" 3
● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine ● Hispaania kodusõda on peetud ● II maailmasõja proloogiks Sõjakuse kasv 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes B erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks
Õppesisu 9. klass Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939, 25 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 3 Rahvusvaheline olukord 1) Pariisi rahukonverents 1) Saksamaa taasrelvastumine 2) poliitiline kaart pärast Esimest 2) Berliini-Rooma telg maailmasõda 3) Antikominterni pakt 3) Rahvasteliidu tegevus ja mõju 4) kodusõda Hispaanias 4) sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas 2 Maailmamajandus ülemaailmse majanduskriisi põhjused, majanduskriisi mõju erinevatele riikidele olemus ja tagajärjed 8 Demokraatia ja diktatuurid 1920.1930. aastail 1) demokraatia laienemine
Märtsis 1935 taastas Saksamaa Versailles' rahulepingu sätteid rikkudes üldise sõjavaekohustuse ning mõni kuu hiljem sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomiseks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno kokkulepped ja viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. Oktoobris 1936 sõlmis Saksamaa sõpruslepingu Itaaliaga (Berliini-Rooma telg), novembris aga vormistas liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks kujunes Hispaania kodusõda 1936-39, milles mõlemad toetasid kindral Francisco Francot. Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss). 29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni
1.aprillil 1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: mittevahelesegamispoliitika; Saksa-Itaalia toetus; vabariiklaste ühtsuse puudumine 207. 208. Berliin-Rooma-Tokyo telje kujunemine 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni (võitlus kommunismi vastu ja rahvusvahelise kommunimi organisatsiooni vastu) pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes Berliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 209. 210.
3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi. Selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin-Rooma telg ja novembris Jaapanis antikominterni pakt. /.../ MRP 23. august 1939 Järelikult 1939. aastaks olid Versailles'i rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud. Näiteks: 1. Saksamaa oli rikkunud mitut Versailles'i rahulepingu sätet, ka Inglismaa oli sellele kaasa aidanud. 2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tsehhoslovakkia, Albaania.
1935 kehtestatakse sõjaväekohustus. Demokraatlik Euroopa ei sekkunud. Inglismaa aitas justkui kaasa: sõlmiti mereväe kokkulepe Saksamaa võis endale rajada allveelaevastiku. Võis rajada ka sõjalaevastiku. (40%/ kuni 35%) Saarimaal toimus hääletus tagasi Saksamaa külge. 1936. Saksamaa viis väed sisse Reini alale, kus need olla ei tohtinud (demilitatsiooniala). Vormistati Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitilise liidu (Berliin-Rooma telg) Saksamaa sõlmis Jaapaniga Antikominterni liidu. Berliin-Rooma-Tokyo teljeriigid (liit). Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Rahvasteliit pani kokku Desarmeerimiskomisjoni. Selle koosolekud tekitasid illusiooni, et igavene rahu on võimalik. 1932 tulid kokku. Osales 63 riiki, Sveitsis toimus ja algasid lõputud vaidlused. Peamine vaidlusobjekt oli: tuleks defineerida agressori mõiste; kas viia läbi täielik või osaline desarmeerimine ja kui osaline, siis kui suur; oleks vaja luua
Saksamaa taasmilitariseerimise. Inglismaa ja Prantsusmaa protestid jäid nõrgaks. · 18.06.1935 Inglise-Saksa kokkulepe Saksa laevastiku küsimustes õnnestus Hitleril välja kaubelda oluliselt suurem "kvoot" ning lõhkuda nn. Streza rinne. · 25.10.1936 sõlmisid Hitler ja Mussolini koostöölepingu, mida hakatakse hiljem nimetama nn. Berliin-Rooma teljeks. · 25.11.1936 sõlmis Hitler Jaapaniga nn. Antikominterni pakti ühiseks tegutsemiseks Nõukogude Liidu vastu. Hiljem ühinesid Itaalia jt. riigid. Itaalia-Abessinia sõda · Taustaks Mussolini püüdlus luua "Itaalia impeerium" Rooma impeeriumi eeskujul. · Algas piirikonfliktidega 1934. aasta lõpul. Näitas Rahvasteliidu täielikku küündimatust konflikt lahendada · 3.10.1935 alustas Itaalia sõda. Itaalia kuulutati küll Rahvasteliidus agressoriks, kuid märkimisväärseid sanktsioone ei rakendatud. 5.05.1936
annaabi.ee 
